Arnold Sommerfeld
Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (saksa hääldus: ˈzɔmɐˌfɛlt; 5. detsember 1868 – 26. aprill 1951) oli saksa füüsikateoreetik, kes on tuntud oma teedrajavate uurimustega aatomifüüsikas ja kvantfüüsikas. Oli Londoni Kuningliku Seltsi välisliige.[1]
Arnold Sommerfeld | |
---|---|
![]() Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (1868–1951) | |
Sündinud |
5. detsember 1868 Königsberg, Preisi kuningriik |
Surnud |
26. aprill 1951 (82-aastaselt) München, Lääne-Saksamaa |
Elukoht | Saksamaa |
Kodakondsus | Saksa |
Alma mater | Königsbergi Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | füüsika |
Töökohad |
Göttingeni Ülikool Clausthali Tehnikaülikool RWTH Aacheni Ülikool Müncheni Ülikool |
Tuntumad õpilased |
Loend
Werner Heisenberg Wolfgang Pauli Peter Debye Paul Sophus Epstein Hans Bethe Ernst Guillemin Karl Bechert Paul Peter Ewald Herbert Fröhlich Erwin Fues Helmut Hönl Ludwig Hopf Walther Kossel Adolf Kratzer Alfred Landé Otto Laporte Wilhelm Lenz Rudolf Peierls Walter Rogowski Rudolf Seeliger Heinrich Welker Gregor Wentzel |
Tunnustus |
Matteucci medal (1924) Max Plancki medal (1931) Lorentzi medal (1939) Oerstedi medal (1949) |
Töö juhendajana
muudaTa oli õpetaja ja mentor paljudele õpilastele teoreetilise füüsika uuel ajajärgul. Ta juhendas paljude Nobeli auhinna võitjate doktoritöid füüsikas ja keemias (ainult J. J. Thomsonit võib temaga mentorluse vallas võrreldavaks pidada). Juhendas näiteks Werner Heisenberg'i, Wolfgang Pauli, Peter Debye doktoritöid.
Panus teadusesse
muudaTa tutvustas teise kvantarvu (orbitaalkvantarv) ja kolmanda kvantarvu (magnetiline kvantarv). Tema panuseks peetakse ka peenstruktuuri konstandi tutvustamist ja röntgenikiirte lainete teoorit.
Tunnustus
muuda- 1949 – Oerstedi medal
Sommerfeldi esitati Nobeli auhinnale 84 korda, mis suurim esitamiste arv. Talle järgneb esitamiste poolest Otto Stern, keda esitati 82 korda.[2]
Viited
muuda- ↑ Born, Max (1952). "Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld. 1868-1951". Londoni Kuningliku Ühingu liikmete järelehüüded. 8 (21): 274–296. DOI:10.1098/rsbm.1952.0018. JSTOR 768813.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2019. Vaadatud 14.10.2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)