1934. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

1934. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised toimusid 7. ja 8. jaanuaril 1934 (vallavolikogudesse) ning 15. ja 16. jaanuaril 1934 (linna- ja alevivolikogudesse).

Need olid ainsad vapside (vabadussõjalaste rahvaliikumise nime all) osavõtul toimunud valimised Eesti ajaloos ja võimaldavad seetõttu hinnata nende tegelikku toetust hääleõiguslike kodanike hulgas.

Valmimised olid korraldatud partei- ja isikuvalimiste sümbioosina: kandidaatide nimekirjad esitati kolmikutena, mille vahel sai valida, samuti võis kandidaate omaenda eelistusjärjekorras järjestada, samuti võisid valijad oma eelistuse järgi kolmikuid moodustada. Nii ei olnud valijad nende valimiste puhul enam seotud parteide poolt määratud nimekirjadega.

Vapsid võitsid 507 linnavoliniku kohast 174 (34,32%), 268 alevivoliniku kohast 44 (16,42%) ja 6847 vallavoliniku kohast 698 (10,19%), kokku 7622 kohast 916 (12,02%)^[1].

Valdades elas kokku 812 092 elanikku, kellest valimisõigusega oli 495 902. Valimas käis 319 004 (64,3%). Vallavolikogudes oli kokku 6847 kohta. Kõige rohkem, 1933 volinikukohta (28,2%) said Põllumeestekogud, Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate Kogud said 1691 (24,7%) volinikukohta, Eesti Vabadussõjalaste Liit sai 698 (10,2%) kohtadest, Rahvuslik Keskerakond 64 (0,9%) kohta, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 283 (4,1%) kohta.

Vapsid ei saavutanud mitte üheski maakonnas enamust.

17 alevis elas 27 976 elanikku, neist olid hääleõiguslikud 18 955, valimistel osales 15 792 (78%).

Alevivolikogudes oli kokku 268 kohta. Vapsid saavutasid neist 44 (16,4%), enamus kohtadest läks erinevate nimetustega valimisliitudele.

Linnavolikogudes said vapsid suhteliselt rohkem hääli, kui valdades ja linnades (Tallinnas 51,7%, Tartus 49,2%, Narvas 45%, Viljandis 40%, Nõmmel 36,7%, Võrus ja Valgas 30%, Tapal 26,7%, Rakveres 23,3%). Türi linnavolikokku ei saanud vapsid ühtegi kohta. Linnavolikogude (eriti Tallinna) valimistulemuste põhjal väidetakse kirjanduses tavaliselt, et 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimised võideti ülekaalukalt vapside poolt ja nad oleksid võitnud ka samal aastal toimuma pidanud Riigivanema ja VI Riigikogu valimised.

26. jaanuaril 1934 tühistas Võru 3. jaoskonna rahukohtunik valimisseaduse rikkumise pärast Laitsna-Rogosi ja Misso vallavolikogu valimised^[2].

Vabadussõjalaste rahvaliikumise ja teiste vapside nimekirjade alusel valitud kohalike omavalitsuste volikogude liikmete volitused lõpetati Riigikorra kaitse seaduse § 3 (RT 1934, 25, 185) alusel pärast 19. märtsi 1934.

1934. aastal valitud volikogud jäid ametisse kuni 1939. aastal valitud volikogude volituste alguseni 1. detsembril 1939.

Vaata ka

Viited

↑ 916 vabsi volikogudest välja. Vaba Maa, 25. märts 1934, nr. 72, lk. 1.
↑ Misso ja Rogosi vallavalimised tühistati. Vaba Maa, 28. jaanuar 1934, nr. 23, lk. 6.

Kirjandus

700 vabsi vallavolikogudest välja. Vaba Maa, 20. aprill 1934, nr. 91, lk. 3.

Välislingid

[1]

[1] 916 vabsi volikogudest välja. Vaba Maa, 25. märts 1934, nr. 72, lk. 1.

[2] Misso ja Rogosi vallavalimised tühistati. Vaba Maa, 28. jaanuar 1934, nr. 23, lk. 6.

[1]

[2]