Õpitulemuste välishindamine

Õpitulemuste välishindamine on eri haridusasutuste õpilaste teadmiste ja oskuste ühtne hindamine väljaspool neid haridusasutusi.

Eestis võeti riiklik õpitulemuste välishindamise süsteem kasutusele 1997. aastal.

Süsteemi moodustavad:

• üleriigilised tasemetööd (edaspidi tasemetööd) kooliastmete lõpus,
• põhikooli lõpueksamid (edaspidi lõpueksamid) ja
• gümnaasiumi riigieksamid (edaspidi riigieksamid).

Õpitulemuste välishindamise eesmärgid:

• hinnata põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust kooliastmete lõpus;
• anda koolile ning õpetajatele võimalus hinnata oma õpilaste õpitulemusi üleriigilisel taustal;
• suunata tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
• siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid;
• välishindamise tulemuste põhjal kavandada ja teha muudatusi riiklikus õppekavas, õppekirjanduses, õpetajate täienduskoolituses, suunata vastavat arendustööd.

Tasemetööd

Tasemetööga kontrollitakse kooliastme lõpetamiseks vajaliku õppeainepädevuse (põhiteadmiste ja -oskuste) omandatust: suutlikkust teadmisi reprodutseerida, uues olukorras rakendada, seostada teistes ainetes õpituga. Tasemetööd toimuvad neljandal õppeveerandil. Tasemetööd valmistab ette Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tasemetöid võib teha:

• 3. klassis kuni kahes õppeaines (eesti õppekeelega koolis eesti keeles ja matemaatikas, muu õppekeelega koolis vene keeles ja matemaatikas);
• 6. klassis kahes või kolmes õppeaines (eesti õppekeelega koolis eesti keeles, matemaatikas ja mõnes muus õppeaines; muu õppekeelega koolis vene keeles, matemaatikas ja mõnes muus õppeaines);
• 9. klassis ühes õppeaines.

Põhikooli lõpueksamid

Põhikooli lõpueksamite eesmärgid on:

• hinnata riiklikes õppekavades määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes;
• saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
• suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
• siduda järjestikuseid haridusastmeid ja -tasemeid.

Õpilasel on kohustus põhikooli lõpetamiseks sooritada järgmised eksamid:

• eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis või klassis) või eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam;
• matemaatikaeksam;
• õpilase valikul eksam järgmiste õppeainete hulgast: vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolis või klassis), vene keel (võõrkeelena), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus (edaspidi valikeksam).

Tööd 14 aines valmistab ette Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Hindamine toimub koolides keskuse ettevalmistatud juhendi alusel. Keskusse saadetakse koolidest valik töödest.

Riigieksamid

Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid:

• hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes;
• suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
• siduda järjestikuseid haridustasemeid.

Gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks:

• saada õpilastel objektiivsema ettekujutuse oma õpitulemustest ja koolil ennast hinnata;
• saada kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, lastevanematel ja teistel tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis;
• võrrelda gümnaasiumilõpetajate eksamitulemusi;
• ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega.

Õpilastel on kohustus sooritada gümnaasiumi lõpus vähemalt 5 eksamit, neist vähemalt 3 riigieksamit ja ülejäänud koolieksamina. Riigieksamitest on kohustuslik eesti keel (kirjand) ning üks võõrkeele eksam. Riigieksamitööd valmistab ette (14 aines), viib läbi (koostöös koolidega) ning korraldab keskse hindamise Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Riigieksami tulemused on pärast hindamist ja sisestamist kättesaadavad portaalis www.eesti.ee. Samuti on võimalik tellida tulemuste kohta teavitus SMSi teel.