Õiguse Eest Seisja

Õiguse Eest Seisja tunnustusauhind on Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi väljaantav autasu.

Eesti Vabariigi justiitsministri Urmas Reinsalu 06.02.2018 käskkiri nr 26 "Justiitsvaldkonna tunnustuse "Õiguse eest seisja" statuut"

Autasu statuudi kohaselt antakse tunnustus isikule või isikute grupile, kes on oma algatuse, käitumise, suhtumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

Autasu kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid (sh vabaühendused, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtted). Iseennast autasu kandidaadiks esitada ei saa. Ühe isiku või organisatsiooni poolt esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud. Esildis peab sisaldama:

  • kandidaadi ees- ja perekonnanime;
  • lühikest põhjendust, milline on olnud kandidaadi panus Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse, mille eest isik kandidaadiks seati;
  • kandidaadi kontaktandmed;
  • kandidaadi esitanud isiku või isikute kontaktandmed.

Kandidatuurid vaatab läbi justiitsministri poolt moodustatud komisjon ning esitab ministrile auhinnaga tunnustamise ettepaneku. Auhinna saajad kinnitab minister käskkirjaga. 2018. aastal oli hindamiskomisjoni koosseis järgmine:

Auhinna saajad kuulutatakse välja pidulikul aktusel. Auhinna kohta antakse tänukiri ja meene.

Auhinda antakse alates 2018. aastast ning see on kavandatud iga-aastasena.

Tunnustatud muuda

2018 muuda

2018. aastal said selle tunnustuse Saale Laos, Paul Varul, Indrek Niklus.

Tunnustuse pälvinud isikute puhul toodi esile järgmist:[1]

"Riigikohtunik Saale Laos kujundas aastail 1997–2007 justiitsministeeriumis karistuspoliitikat ja karistusõigust ning juhtis Eesti õiguskorda vorminud seaduste loomist. Aastatel 2007–2014 hoolitses ta õiguskantsleri nõunikuna põhiseaduslikkuse järelevalve eest, kontrollides õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Alates 2014. aastast on Saale Laos riigikohtunik ja 2017. aastast riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees. Saale Laose tegevusest on võitnud terve õigusemõistmise ahel alates sündmuskohast kuni kõrgema kohtu otsuseni.

Professor ja vandeadvokaat Paul Varul on õigusteadlase ja -praktikuna andnud kaaluka panuse õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Ta oli justiitsminister aastail 19951999, kui Eesti õigussüsteemi üles ehitati. Professor Varul on aidanud kaasa ka Eesti teadusliku õiguskirjanduse tekkimisele; ta on juhendanud mitut põlvkonda juriste ning ta on olnud Eesti õigussüsteemi järjekindel eestkõneleja maailmas. Paul Varul on olnud alati seotud ka õiguspraktikaga, juhatades õpetamise kõrvalt advokaadibürood ja olles kohtuvaidlustes ekspert. Paul Varulit iseloomustab julgus kaitsta usku õigusriiklusse ja Eesti õigussüsteemi tugevusse.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on juba üle kümne aasta seisnud hea selle eest, et Eesti eraõigus oleks süsteemne ja kindel. Tema nutikatest ideedest on alguse saanud palju suurepäraseid õiguslahendusi. Ta säilitab rasketes olukordades külma närvi ja leiab ka kõige keerulisematele huvirühmade muredele elegantse õigusliku lahenduse. Indrek Nikluse mõju ei piirdu Eestiga: tema tundlikku õigustaju on märgata ka Euroopa Liidu õigusaktide sõnastuses. Indrek Niklus kannab hoolt, et Eesti eraõigus seisaks kindlatel jalgadel ega kaugeneks oma juurtest ning samal ajal areneks edasi ja aitaks lahendada tänapäeva ühiskonna õiguskonflikte."

Viited muuda