Zsigmond Móricz

Ungari kirjanik

Zsigmond Móricz (hääldus: [ˈʒiɡmond ˈmoːrits]; 29. juuni 1879 Tiszacsécse5. september 1942 Budapest) oli 20. sajandi tuntuim ungari kriitilise realismi kirjanik, ajakirjanik, toimetaja, rahvaluule koguja.[1]

Zsigmond Móricz (aastal 1935)

Ta sündis 1879. aastal Tiszacsécses talupoja perekonnas. Ema oli Erzsébet Pallagi, isa Bálint Móricz. Tal oli 9 õde-venda, kellest kaks varakult surid. Noor Zsigmond käis koolis Istvándis, Prügyis, Debrecenis, Sárospatakis ja Kisújszállásis. 1900. aastal kolis ta Budapesti, kus õppis õigusteadust ja filosoofiat. Seal tutvus ta teiste tuntud kirjanikega nagu Mihály Babits, Dezső Kosztolányi, Gyula Juhász, Árpád Tóth, László Bánóczy, Gábor Oláh ja Marcell Benedek. Ülikooliõpinguid ta ei lõpetanud.

Móricz töötas provintsis ajakirjanikuna ja Budapestis ametnikuna. Kogus rahvaluulet, millest sai inspiratsiooni oma teoste jaoks, mis räägivad põhiliselt vaesema rahva elust ja nende huvide vastuoludest valitsevate klasside huvidega.[1]

1905. aastal abiellus ta kooliõpetaja Eugénia Holicsi ehk Jankaga. Nende kolm tütart (Virág, Gyöngyi, Lili) jäid ellu, kaks poega surid.

1908. aastal avaldas novelli „Seitse kreutserit”, millega tegi endale nime. Sel ajal sai sõbraks ka Endre Adyga. 1924. aastal tutvus näitlejanna Mária Simonyiga, aasta hiljem sooritas Janka enesetapu. 1926 abiellus Móricz Máriaga. 1937 lahutas temast ja tõmbus lõplikult tagasi Leányfalusse, kuhu oli ehitanud maja, mida siiani kasutas suvilana.

Zsigmond Móricz suri Budapestis Józsefvárosis 5. septembril 1942.

LoomingRedigeeri

Móricz on üks viljakamaid ungari kirjanikke. Ungari marksistlik kirjandusteadlane József Révai on jaotanud Móriczi loomingu kolmeks olulisemaks perioodiks. Teise perioodi jäävad kriitilise realismi vaimus kirjutatud teosed, sealhulgas üheks tema olulisemaks peetud romaan „Sugulased” (Rokonok).[1]

Tuntumad teosedRedigeeri

  • 1908 Hét krajcár – Seitse kroitserit (ka eesti keeles ilmunud)
  • 1911 Sárarany – Mudakuld (ka eesti keeles ilmunud)
  • 1911 Az Isten háta mögött – Jumala selja taga
  • 1917 A fáklya – Tõrvik
  • 1920 Légy jó mindhalálig – Ole alati tubli (Ole surmani hea) – Jutt vagurast poisist (ka eesti keeles ilmunud)
  • 1924 Pillangó – Liblikas
  • 1928 Úri muri – Härras-mürgel (ka eesti keeles ilmunud)
  • 1932 Rokonok – Sugulased (ka eesti keeles ilmunud)
  • 1935 A boldog ember – Õnnelik inimene
  • 1935 Erdély-trilógia – Transilvaania-triloogia
  • 1939 Életem regénye – Minu elu romaan
  • 1941 Árvácska – Kannike (árva – orb, árvácska – orvukene)

Eesti keelesRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Sugulased" (Rokonok) järelsõna