Zollfeld
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2021) |
Zollfeld (sloveeni: Gosposvetsko polje) on veidi tõusev tasandik Austria Kärnteni liidumaal. See on üks vanimaid kultuurmaastikke Ida-Alpide piirkonnas.
See on 400 m kuni 2 km lai ja umbes 18 km pikk, kõrgusega 450–455 m merepinnast. See asub Kesk-Ida-Alpide suuremas Klagenfurdi nõos ja ulatub piki Glani jõge Klagenfurdist põhjas Sankt Veit an der Glanini.
Tasandikku piirab 4 silmatorkavat tippu: Ulrichsberg (1022 m) lõunas ja Magdalensberg (1059 m) idas ning Gößeberg (1171 m) ja Lorenziberg (971 m) põhjas. Alates u 500. aastatest on mäed peatuseks iga-aastasel Vierbergelaufi protsessioonil, mida tähistatakse teisel reedel pärast Ülestõusmispühi.
Ajalugu
muuda
Vanimad arheoloogilised leiud Magdalensbergilt pärinevad Hallstatti kultuurist (8.–6. sajand eKr). Ala oli keldi kuningriigi ja hilisema Rooma provintsi Noricumi kultuuriline ja poliitiline keskus, kui keiser Claudiuse valitsemisajal (41–54 pKr) rajati provintsi pealinnaks Virunumi linn, mis asendas iidse Noreia või võib-olla oli sellega identne.
Pärast Ida-Alpide slaavi asustust 600. aasta paiku sai Karnburgi (Krnski grad) kindlusest Karantaania vürstkonna keskus, mille Baieri hertsog Odilo u 740. aastal vasalliseeris. Kui Baieri sai alates 788. aastast Karl Suure Karolingide impeeriumi osaks, püstitati u 830. aastal Karnburgi Kaiserpfalz. See jäi halduskeskuseks pärast Kärnteni hertsogkonna Baierist eraldamist 976. aastal.
Lossi sees oli kohtumisplats, kus asus Vürstikivi, Vana-Rooma joonia samba alus, ja kus pühitseti ametisse Karantaania hertsogid. Maria Saali lähedal seisab Hertsogitool, kus äsja ametisse nimetatud hertsogid jagasid oma maid vasallide vahel.
Vaata ka
muuda