Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
| Willard Van Orman Quine | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 25. juuni 1908 |
| Surmaaeg |
25. detsember 2000 (92-aastaselt) Boston |
| Matmispaik | tuhastamine |
| Alma mater | |
| Töökoht | |
| Autasud | Harvardi ülikooli audoktor |
Ta tööd kuuluvad analüütilise filosoofia traditsiooni.
Ta lõpetas 1930 Ohios asuva Oberlini kolledži bakalaureusekraadiga matemaatikas summa cum laude ja astus Harvardi Ülikooli. Alates 1930. aastast kuni surmani oli ta seotud Harvardi Ülikooliga. Ta lõpetas selle filosoofiateaduskonna 1932 väitekirjaga "The Logic of Sequences: A Generalization of Principia Mathematica" ja selle juhendaja oli Alfred North Whitehead.
Kui 1939 toimus Cambridge'is teaduse ühtsuse kongress, kutsus Quine sinna Alfred Tarski, kes oli juut. Tarski väljus Danzigist viimase laevaga enne seda, kui Saksamaa alustas Teist maailmasõda ja vallutas Danzigi. Järgmised 44 aastat elas Tarski USA-s.
Maailmasõja ajal töötas Quine USA mereväes vastuluures ja dešifreeris Saksamaa allveelaevadelt saadud signaale. Ta lõpetas sõja vanemleitnandi aukraadiga.
1951 avaldas ta artikli "Empirismi kaks dogmat", milles ründas kaht keskset mõistet loogiliste positivistide filosoofias. Seda peetakse üheks olulisimaks teoseks 20. sajandi analüütilises filosoofias.
Matemaatikafilosoofias töötasid Hilary Putnam ja Quine välja Quine'i-Putnami asendamatuseargumendi abstraktsete matemaatiliste objektide olemasolu kasuks. See esmaavaldati 1971.
Willard Van Orman Quine järgi on nimetatud quine. See on arvutiprogramm, millel ei ole sisendit ja mis ei tee muud kui väljastab iseenda lähtekoodi.
Tunnustus
muuda- Rolf Schocki auhind filosoofias ja loogikas (1983)
- Kyōto auhind (1996)
Willard Van Orman Quine valiti 1957. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.
Teosed eesti keeles
muuda- "Sõna ja objekt" (tõlkinud Anto Unt; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005)
- "Tõe otsing" (tõlkinud Lauri Pilter; Eesti Keele Sihtasutus, 2016)