Wartmann (vene keeles Вартман) oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Wartmanni suguvõsa aadlivapp

Ajalugu muuda

Suguvõsast on teada Hans Wartmann, kes tuli Eestimaale umbes 1580, olles sakslastest moodustatud palgasõdurite salga komandör[1]. Hans teenis palgasõdurite komandörina Rootsi kuningat Johann III[1]. 1585 sai Hans Rootsilt aadlitiitli[1]. Hans sai oma valdusse Pikaküla, Põllküla ja Vaeküla mõisa[1].

Wartmannid rüütelkonna matriklis muuda

Suguvõsa immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonna matriklisse 12. juunil (vkj) 1746.[2]

Suguvõsa liikmeid muuda

Wartmanni suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Eestimaa:
    • Ehmja (Echmes) (1783−1807), Haeska (Hasik) (1792−1811 pandi-, 1811−1886 pärusvaldus), Kernu (Kirna) (kuni 1784), Klooga (Lodensee) (XVII sajandil), Kohatu (Kohhat) (kuni 1784), Kõmmaste (Kemnast) (1720ndad−1740ndad), Meremõisa (Merremois) (1582−1786), Männiku (Tannenhof) (kuni 1851), Pikaküla (Pitkaküll) (1586−1760), Põllküla (Pöllküll) (1592−1792)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Are (Arrohof) (1856), Päri (Ninigal) (1631−1652)

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 180
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 271.
  3. Põllküla mõis (Harju-Madise khk). Tallinna lossifoogt Hans von Wartmanni (surn. enne 1610), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Kirjandus muuda

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 475-476.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 271-276 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 468.

Välislingid muuda