Voldemar Särak
Voldemar Särak (15. oktoober (vkj)/ 28. oktoober 1911 Kudina vald, Maarja-Magdaleena kihelkond, Tartumaa – 3. juuni 1947 Tallinn) oli Eesti murdmaasuusataja, politseinik, vabadusvõitleja ja metsavend.
Lõpetas 1925. aastal Harku algkooli ja 1928. aastal Politseikooli. Töötas politseinikuna Harju-Tallinn prefektuuris ja aastatel 1940–1941 Pärnu suusavabrikus.
Põgenes märtsis 1943 Soome. Läks 1. aprillil 1943 Soome sõjaväkke, osales Jätkusõjas. Oli rindel Rajajoel III/JR47-s, seejärel väljaõppel peastaabi luureosakonnas. Astus Haukka gruppi. Juulis 1944 toimetati salaja Eestisse, oli metsavend Virumaal Haukka grupi punkris.
Langes 21. detsembril 1944 Järtu küla kandis Virumaal vangi. Põgenes koos Harri Sepikuga 25. septembril 1945 kohtumajast Tallinnas, kus talle oli mõistetud 20 aastat vangistust.[1]
Oli uuesti metsavend Harjumaal. Tabati juunis 1947 haarangul Anija kandis, sai põgenemisel raskelt haavata. Suri operatsioonil 3. juunil 1947 vangla haiglas. Tema matmispaik ja haud pole tänaseni teada, arvatavasti asub see mõnel Nõukogude repressiivorganite erikalmistul Tallinna lähistel.
Sportlasena muuda
Hakkas suusatamist harrastama 1926. aastal Sai 1938. aasta maailmameistrivõistlustel 18 km-s 155. ja teatesõidus 10. koha. Võitis Eesti meistrivõistlustel 1935 (I Eesti mängude talimängud) 30 km-s hõbemedali, 1938. aastal 30 km-s kuldmedali ja 1940. aastal 50 km-s pronksmedali ning teatesõidus 1940. aastal kuldmedali ja 1941. aastal Eesti NSV meistrivõistlustel pronksmedali. Osales 1940. aasta Eesti–Läti maavõistlusel.
Isiklikku muuda
Tema noorem kaksikvend oli murdmaasuusataja Evald Särak.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- "Vabaduse eest. Soomepoiste lühielulood". Toimetanud Margus Leemets, eessõna Rein Helme, Matti Lukkari ja Raul Kuutma. Tallinn 1997. Lk 331
- Uno Tõnnus. "Soomepoiste spordilugu". Tallinn 1998. Lk 20
- Mai Krikk." Voldemar Särak ja luuregrupp "Haukka"". Tallinn 2011
