Vitamiinipreparaadid
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vitamiinipreparaadid on üht või mitut vitamiini sisaldavad ravimpreparaadid ja ained ka toidulisaained. Vitamiinipreparaadid võivad olla nii looduslikest allikatest valmistatud kontsentreeritud bioaktiivsed orgaanilised ühendid kui ka sünteetiliselt valmistatud keemilised ained, ka multivitamiinid.
Inimene saab vitamiine enamasti taimset päritolu toiduga, kuid tänapäeval tarbitakse lisaks ka mitmesuguseid vitamiinipreparaate.
Liigitus
muudaKontsentreeritud taimsed vitamiinipreparaadid ja ka sünteetiliselt valmistatud vitamiinipreparaadid jagatakse kasutusotstarbe järgi järgmiselt:
- ravimpreparaadid ehk farmatseutilised preparaadid:
1) meditsiiniliselt olulised ravimpreparaadid (katsetatud, üldiselt loetakse ohututeks, rahuldava bioomastatavusega jne) – Eestis saadaval enamasti apteekides käsimüügiravimitena; nende hulka loetakse ka
- pediaatrilised vitamiinipreparaadid;
- geriaatrilised vitamiinipreparaadid;
- vitamiinipreparaadid meestele ja naistele,
- vitamiinipreparaadid rasedatele jpt.
2) kosmeetilised toitainelised preparaadid – turustatakse paljude rahvusvaheliste müügivõrgustike kaudu (koostis vahel rahvusvaheliselt kontrollimata ja kinnitamata, kuigi omal maal võib-olla sertifitseeritud, vahel on ka bioomastatavus rahvusvaheliselt tunnustatud standardite järgi kontrollimata)
- vitamiinipreparaatidega küllastatud söödamaterjal ehk söödapreparaadid ehk söödalisandid ka põllumajanduslikud preparaadid, leiavad kasutust veterinaarias ja põllumajanduses.
Vorm
muudaVitamiinipreparaadid on saadaval nii tablettide, kapslite (sh geel-kapslite, taimekapslite), pulbrite, pihusvitamiinide ja keelealuste tablettidena, aga ka süstelahustena jpm.
Kliinilises meditsiinis
muudaVitamiinipreparaadid on paljude haigete enteraalse ja parenteraalse toitmise oluline koostisosa.[1]
Tähtis teada
muudaVitamiinipreparaadid:
- ei oma energeetilist väärtust;
- ei ole rühmade piires asendatavad (üksik vitamiinipreparaat ei asenda teist vitamiinipreparaati);
- ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid;
- kestev omal käel tarvitamine võib esile kutsuda mitmeid haiguslikke seisundeid;
- nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguslike seisundite suhtes.
Suurimad hulgitootjad
muudaAventis SA (Prantsusmaa), BASF AG (Saksamaa), Daiichi Pharmaceutical Co Ltd (Jaapan), Eisai Co Ltd (Jaapan), F. Hoffmann-La Roche AG (Šveits), Lonza AG (Šveits), Merck KgaA (Saksamaa), Solvay Pharmaceuticals BV (Madalmaad), Takeda Chemical Industries Ltd (Jaapan) jpt.
Ajaloost
muudaVitamiinipreparaatide ajalugu on tihedalt seotud farmaatsiatööstuse arenguga ja mitmete oluliste molekulide avastamisega (sh vitamiinid).
- Suurbritannias oli 1927. aastal esimeseks tuntuimaks vitamiinipreparaadiks D-vitamiini preparaat Radiostol, mida valmistati pärmipõhise ergosterooli kiiritamisel.[2]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kadri Tamme, Kliiniline toitmine, Tartu Ülikooli Kliinikum, Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliinik, Tartu, 2005 Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)
- ↑ Soraya de Chadarevian, Harmke Kamminga, Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s, lk 89, 1998,Harwood Academic Publishers, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)
Välislingid
muuda- Deutsche Wirtschafts Nachrichten, Neue These: Ebola-Virus kann mit Vitamin C bekämpft werden, 07.08.14, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014) (saksa keeles)
- Toimetaja Marju Himma, Uuring: kui palju sisaldavad vitamiinid tegelikult vitamiine?, 25.12.14, veebiversioon (vaadatud 03.01.2015.a.)