Ava peamenüü

Megavitamiiniteraapia (inglise megavitamin therapy) ka megadoosides vitamiiniteraapia (inglie high-dose vitamin therapy) ka ortomolekulaarne teraapia (inglise orthomolecular therapy) korral manustatakse patsiendile (kliendile) vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonali kaasabil tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides vitamiinipreparaate.

Megavitamiiniteraapiat kasutatakse nii tõenduspõhises meditsiinis kui alternatiivmeditsiinis.

Sisukord

StandarddoosRedigeeri

  Pikemalt artiklis Soovitatav päevane kogus

Soovitatav päevane toitainete hulk e RDA (inglise keeles recommended daily allowance) on USA Teaduste Akadeemia teadlaste poolt USA ning Kanada elanikkonna tarbeks koostatud raportid koos statistiliste standardnäitajate ja tabelitega inimeste vitamiinide ja teiste toitainete päevase vajaduse näitlikustamiseks.[1]

MegadoosRedigeeri

Megavitamiiniteraapia korral manustatakse patsiendile vitamiinipreparaate kümneid kuni sadu kordi suuremas koguses, kui RDA standardannustena ette näeb. Megadoosid manustatakse intravenoosselt ehk veenisiseselt (IV).

Biokeemilise indiviidi genoomikaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Pärilikud haigused

Geneetika teaduse arengutega seonduvalt püütakse ka haiguslike seisundite korral lähtuda iga biokeemilise indiviidi geneetikat ja füsioloogiat arvesse võttes. Megavitamiiniteraapiat rakendatakse nii pärilike haiguste, mitmete haiguslike seisundite, aga ka kemoteraapia vormina onkoloogiliste haiguste ravil.

Vitamiinid teraapias[2]Redigeeri

Loetelu haiguslikest seisunditestRedigeeri

Megavitamiiniteraapiat on rakendatud mitmete haiguslike seisundite raviks, nagu: ataksia, ketoatsidoos, Leigh' tõbi, lactic acidosis, megaloblastiline aneemia, kardiomüopaatia homotsüstinuuria, migreen, südamehaigused, neural tube defects, Downi sündroom,diabeetiline nefropaatia, kaasasündinud südame arenguhäired, dementsus, viljatus (meeste) jpt, alkoholi intolerance, alkoholi tarvitamisest põhjustatud angiin, suu-, söögitoru ja mao pahaloomulised kasvajad, hemolüütiline aneemia (põldoa söömisest ja/või selle õietolmu sissehingamisest), fenüülketonuuria, hüpoglükeemia,kardiomüopaatia, äkksurm, hüperlipideemia, skisofreenia, krooniline kurnatuse sündroom, homotsüstinuuria, sideroplastiline aneemia,tsüstationuuria, hüperoksaluuria, Coheni sündroom, autism, düskineesia vaimne alaareng, krambihood, kesknärvisüsteemi düsfunktsioonid, depressioon, D-vitamiini sõltuv rahhiit jpt.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maurice E. Shils, M. Shike, A.C. Ross, B.Caballero, R.J.Cousins. "Modern Nutrition in Health and Diseases". 104, "Dietary Reference Intakes: Rationale and applications", A.A. Yates. Lippincott Williams & Wilkins, 2006,Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 16.05.2013)
  2. 2,0 2,1 Bruce N Ames, Ilan Elson-Schwab, Eli A Silver, High-dose vitamin therapy stimulates variant enzymes with decreased coenzyme binding affinity (increased Km): relevance to genetic disease and polymorphisms, Am J Clin Nutr April 2002vol. 75 no. 4 616-658, Veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)

VälislingidRedigeeri