Violeta Parra

Violeta del Carmen Parra Sandoval (San Fabian de Alico või San Carlos, tänapäeva Ñuble piirkond, Tšiili; 4. oktoober 1917 – 5. veebruar 1967) oli Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja, keda peetakse üheks olulisemaks pärimusmuusika ning liikumise Nueva canción ('uus laul') esindajaks Lõuna-Ameerikas. Ta on ka Tšiili folkmuusika sugemetega laulu "Gracias a la vida" autor ja tuntuim esitaja.

Violeta Parra
Sünninimi	Violeta del Carmen Parra Sandoval
Sündinud	4. oktoober 1917 San Fabian de Alico või San Carlos, Tšiili
Surnud	5. veebruar 1967 (suitsiid) Santiago, Tšiili
Päritolu	Tšiili
Stiilid	muusikaline liikumine Nueva canción
Elukutse	laulja, poetess, helilooja, maalikunstnik, skulptor ja kunstnik
Pill	kitarr, Tšiili kitarr, charango, löökpillid, cuatro, harf
Hääleliik	metsosopran
Tegev	1939–1967
Autogramm

Parra panust Tšiili kultuuriellu peetakse väga oluliseks ning tema loomingust on inspiratsiooni ammutanud hilisemad Tšiili rahvamuusikat edendavad artistid.

1953. aastal salvestas Parra oma hittsinglid "Casamiento de negros" ja "Qué pena sitena el alma", millest kujunesid tema tuntuimad laulud. 1954. aastal juhtis ta raadiosaadet "Canta Violeta Parra" ja võitis Caupolicani aasta folkloristi auhinna, millega kaasnes kutse esineda noortefestivalil Varssavis. Sealt sai alguse tema rahvusvaheline edu. Muusik jõudis kontserditurneedega külastada Nõukogude Liitu, Saksamaad, Itaaliat ja Prantsusmaad, kuhu asus hiljem ka elama.

Ma ei mängi kitarri aplausi nimel, laulan lahknevusest tõe ning vale vahel. Vastasel juhul ma ei laulaks.

Violeta Parra, Wikiquote

Pärast mitut luhtunud enesetapukatset võttis Parra 1967. aasta 5. veebruaril endalt elu. Ta suri pähe tulistamise tagajärjel. Tema sünniaastapäeval 4. oktoobril tähistatakse Tšiili muusika ja muusikute päeva.

Isiklikku

Parra haridustee jäi tema isa raske haiguse tõttu lühikeseks. Ta lõpetas algkooli ning õppis aasta ka põhikoolis, kuid suundus pärast seda põllutööle, et aidata perel majanduslikult toime tulla. Naise musikaalsus tuli esile juba varakult: ta hakkas kitarri mängima juba üheksa-aastaselt ning kirjutas oma esimesed laulud 12-aastaselt.

Pärast isa surma 1929. aastal kolis Parra Santiagosse ning jätkas õpinguid, kuid jättis need mõne aja pärast pooleli. Selle asemel hakkas Parra andma kontserte kohalikes baarides.

Violeta Parrat tuntakse ka kui kuulsa Parrade kunstnikeperekonna liiget.

Välislingid

• Violeta Parra "Gracias a la vida"
• Violeta Parra "Casamiento de negros"
• Violeta Parra "Que Pena Siente El Alma"
• Violeta Parra "Que he sacado con quererte"
• Dokumentaalfilm Violeta Parra elust ja loomingust
• Uue Laulu liikumine Tšiilis
• Violeta Parra vikitsitaadid