Põldkannike

taimeliik
(Ümber suunatud leheküljelt Viola arvensis)

Põldkannike (Viola arvensis Murr.; rahvakeeli käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõõrasema) on kannikeseliste sugukonda kuuluv ühe- kuni kaheaastane rohttaim. Ta on Eesti looduslikest kannikestest kõige tavalisem võõrasema sugulane, sest kasvab enamasti põldudel. Teda peetakse pigem umbrohuks kui silmailuks.

Põldkannike

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Kannikeselised Violaceae
Perekond Kannike Viola
Liik Põldkannike
Binaarne nimetus
Viola arvensis
Õitsev taim

Tema õitsemisaeg on kannikeseliste seas pikim, jäädes aprilli ja septembri vahele.

Botaaniline kirjeldus muuda

Juur muuda

Põldkannikene on kaheiduleheline rohttaim ja seetõttu on tal sammasjuurestik, kus peajuurest haruneb rohkesti lisajuuri.[1]

Vars muuda

Varred on nõrgad, on tõusvas kuni püstises asendis ja kaetud lühikeste karvadega. Varsi on nii harunenud kui harunemata.[1]

Leht muuda

Lehed on õrnalt karvased lihtlehed, mille serv võib olla nii täkiline kui peaaegu terve. Leht on umbes 6 cm pikk ja 2 cm lai. Alumistel lehtedel on pikemad rootsud kui ülemistel. Põldkannikese võib hõlpsasti ära tunda selle järgi, et tal on tavaliste lehtede all abilehed, mis on kuni poole väiksemad ja ilma rootsuta. Need on sulgjalt lõhestunud ja täkilise servaga.[1]

Õis muuda

Õied on ühekojalised ja kahesugulised, sügomorfsed ning tagasihoidliku välimusega. Nad sarnanevad ehituselt aedkannikese õiega, erinedes vaid suuruse ja värvi poolest. Põldkannikese õied on 1–1,5 cm suurused kahvatukollased kuni valged, varieerudes lillakate kannusega. Tupplehed on süstjad ja teritunud, olles õielehtedega samas suuruses.[1]

Vili muuda

Vili on munajas ja karvadeta kupar, umbes 1 cm suurune. Seemnete valmides lähevad järsu krõpsatusega viljad lahti ja seemned paisatakse laiali. Seemnete valmimisaeg on juunis-juulis.[1]

Kasvukohad muuda

Põldkannike kasvab peamiselt umbrohuna põllul, aga teda leidub ka söötidel, karjamaadel, teeservadel ja kraavide nõlvadel. Kuna ta eelistab kuivemat kasvukohta, võib leida teda liivastel aladel, näitaks rannavallidel.[1]

Kasutamine muuda

Põldkannikest saab kasutada ka ravimtaimena. Droogina kasutatakse juurt – seda kogutakse siis, kui bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus on suurim. Kuivamise soodustamiseks tükeldatakse juured ja jäetakse need seisma varjulisse, sooja ja hea õhuvahetusega kohta. Manustatakse nii sees- kui ka välispidiselt. Tee soodustab köha korral röga eritumist, samuti on tal organismi puhastav toime.[2] Välispidiselt määritakse põldkannikesest tehtud teed või salvi haavadele, et vähendada paistetust.[3]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Põldkannike". Vaadatud 19.04.2018.
  2. Katrin Luke (01.06.2016). "Kannikesi ja sireliõisi kasutatakse ka ravimtaimena". Vaadatud 19.04.2018.
  3. "Herba". Vaadatud 19.04.2018.

Välislingid muuda