Vintaloosa
Vintaloosa [1][2][3] (Alosa fallax) ehk vinträim[4] on heeringlaste sugukonda aloosa perekonda kuuluv kala.
| Vintaloosa | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Heeringalised Clupeiformes |
| Sugukond |
Heeringlased Clupeidae |
| Perekond |
Aloosa Alosa |
| Liik |
Vinträim |
| Binaarne nimetus | |
|
Alosa fallax | |
Vintaloosa elab Euroopa vetes: Atlandi ookeani idakalda põhjapoolkeral Maroko rannikust Norra rannikuni Trondheimi juures ja Islandini, Põhjameres, Läänemere lõunarannikul kuni Stockholmini, Vahemeres ning Mustas meres. [3]
Eesti vetes kohtab vintaloosat harva. Veel läinud sajandi alguses oli vintaloosal tööndusliku kala tähtsust Eestiski, peamiselt küll lõunapoolses rannikuvees, Läti lähedal. Aga isegi 1930. aastatest on kirjeldusi, mille järgi vintalaloosat on müüdud suitsutatu ja värskena. [5]
Vintaloosa kasvab 50–60 cm pikkuseks ja keskmiselt 620 g raskuseks. Pea on madal ja kitsas. Keha külgedel on peaaegu alati rida tumedaid tähne. Lõpusepiisid on esimesel lõpusekaanel 30–80, need on lühikesed ja tugevad. Selgroolülisid on 55–59. [3]
Alamliigid muuda
Vintaloosa jaguneb 6–8 alamliigiks, kellest osa on siirdekalad ja osa elab magevees. [3]
Tähtsaimad siirdevormid on atlandi vintaloosa (Alosa fallax fallax) ehk vinträim ja vahemere vintaloosa (Alosa fallax nilotica). Vinträim saab suguküpseks 2–3-aastaselt, kui ta on 27–30 cm pikk ja kaalub 150 g. Jõgedesse tõuseb ta teistest aloosadest hiljem: aprilli keskpaigast juuni alguseni. See võib tuleneda sellest, et ta on kõige põhjapoolsema levikuga alamliik ja elab paigus, kus jõed on kaua jääs. Ta koeb alamjooksul. [3]
Vahemere vintaloosa elab Vahemeres, Aadria meres ja Marmara meres ning üksikisenditena Mustaski meres. Tevere jõkke tõuseb ta märtsi algul. Ta koeb öösel madalates kivise põhjaga kohtades Tevere suudmest 210 km ülesvoolu 22–25 °C juures. Kudenud kalad laskuvad juuni lõpul merre. Ta toitub vähikestest, põhiliselt kirpvähist, aga vahel väikestest kaladest (anšoovisest ja väikestest sardiinidest). [3]
Tähtsaimad mageveelised ehk järverassid on Iirimaal Killarney järvedes levinud alamliik iiri vintaloosa (Alosa fallax killarnensis) ja Itaalia osas järvedes levinud alamliik itaalia vintaloosa (Alosa fallax lacustris). [3]
Eluviis muuda
Vintaloosad toituvad planktonis leiduvatest vähilaadsetest. Kudemiseks rändavad enamasti jõgedesse. Kudemisperioodiks kogunevad nad suuremate jõgede suudmealale ja rändavad sealt kudema jõgede alamjooksudele. Vintaloosa koeb 80–200 tuhat marjatera, millest 3–8 päeva jooksul kooruvad maimud.
Viited muuda
- ↑ Definitsioon legaltextis
- ↑ Vintaloosa eur-lexis
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "Loomade elu", 4. kd., lk. 109
- ↑ Nordstream lk. 503
- ↑ Tõnu Kann. Pärnus püüti Eesti suurim räim, Pärnu Postimees, 9. juuni 2010
Välislingid muuda
- Vinträim andmebaasis eElurikkus
