Vikipeedia arutelu:Administraatorid

Please make link to meta

Please help me! to make a link to m:Administrators of various Wikipedias in Article. I hope make link like a see also section ,and if possible, please update meta page when your langage adminstrators condithion will be changed. Thanx!--Suisui 12:39, 14 Jun 2004 (UTC)@meta

Done. Andres 13:21, 14 Jun 2004 (UTC)

Vabandan, kuid minust pole eriti rohkem tegijat siin. Oleksite võinud mind administraatorite hulgast juba ammu välja arvata. Kontot vist ei saa kustutada? /J/

Adminstraatorite hulgast väljaarvamine on protseduur, milleks on tarvis välist abi. Minu meelest pole midagi katki, kui Sa seal nimekirjas oled, aga kui oled huvitatud enda väljaarvamisest, siis Sa pead esitama ingliskeelse allkirjastatud taotluse lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid oma alajaotuses. Kontot kustutada ei saa. Andres 3 juuli 2005 19:09 (UTC)

Tegelikult saab kontot kustutada küll. Aga selleks peab olema otsene juurdepääs SQL andmebaasile. Kellel see on olemas, ma ei tea. Küsimus on pigem vist rohkem ideoloogiline (et ei kustutata kontosid) - hakkasid vikipedistiks - oled vikipedist kuni maailma lõpuni...--Rünno 17. juuli 2010, kell 15:06 (EEST)

Minu meelest on administraatori tiitel nagu mingi orden. Ei pea iga päev kangelane olema, et ordenit kanda, samuti ei pea iga päev vikipeedias istuma, et administraator olla. Ja kui orden on kodus kapis, aga seda iialgi ei kanta, siis on ka kõik korras. Orden võetakse ära ainult mõne väga suure sigaduse tegemise eest. (See ei olnud soovitus!) Pole midagi hullu, kui sa enam iialgi Vikipeediasse ei tule ja veel sada aastat administraatorina kirjas oled. Taivo 3 juuli 2005 19:41 (UTC)

Ülearune alajaotus

"Sisseloginud kasutaja eelised" ei ole minu meelest teemakohane. Andres 24. august 2006, kell 12:36 (UTC)

---

Vikipeedia praegune poliitika garanteerib sellise võimaluse igaühele, kes on olnud juba mõnda aega Vikipeedias aktiivselt tegev, saab hästi aru Vikipeedia tööpõhimõtetest, on teistele kasutajatele tuntud ja teeninud ära nende usalduse.

Seda lauset tuleks muuta. Poliitika ei garanteeri midagi. Andres 2. detsember 2009, kell 19:56 (UTC)

---

Vandalismi peitmise all on ka robotitest juttu, ei lähe kokku. Pelmeen10 1. märts 2011, kell 02:43 (EET)

---

Seda nii nüüd küll ei otsustata. Tühistan. --Epp 19. august 2013, kell 20:42 (EEST)

Asi kisub tõepoolest veidraks: kuidas siis asju otsustatakse, kui mitte kaastööd tehes ja konkreetsete küsimuste üle arutledes? Kui kelleltki kavatsetakase administraatoriõigusi ära võtta, tuleb kõigepealt reeglites kokku leppida. Alustasin reeglite koostamisega ja ei näe kustutamiseks mingit põhjust.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 22:21 (EEST)

Nõus, Andrus, peab muidugi esmalt tingimused koostama ja siis heaks kiitma, aga seda ei saa teha kirjutades oma isiklikud ettepanekud siia lehele, mis sisaldab juba heaks kiidetud ja kinnitatud reegleid. Seda peaks tegema kas arutelulehel või luues hoopis mingi uue nimeruumi. Antud hetkel on see tekst seal eksitav, sest esindab vaid Sinu esmast nägemust, lehekülje kasutajale võib aga jääda mulje, et sellised (olgugi et poolikud) reeglid meil kehtivadki. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 22:26 (EEST)

Loomulikult olen nõus, et koostame administraatoristaatusest lahkumise reeglid kõigepealt siin.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 22:34 (EEST)

Administraatori staatusest lahkumine

Päevakorrale on kerkinud küsimus administraatoriõiguste äravõtmisest / loovutamisest. Selleks tuleb esmalt paika panna põhimõtted, mille põhjal me seda teeme. Palume ideid ja kommentaare. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 22:30 (EEST)

Ma ei näe vajadust isiklike ettepanekute tegemisel, töötada võiks ühe kavandi kallal. Alternatiivid on eraldatud kaldkriipsuga / --Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2013, kell 17:12 (EEST)

Selguse huvides kustutan minu nime alla paigutatud ettepaneku.--Andrus Kallastu (arutelu) 21. august 2013, kell 12:11 (EEST)

Ettepanek 1

Administraatoristaatusest saab lahkuda kahel viisil: omal soovil või teiste kasutajate ettepanekul.

Administraator lahkub administraatoristaatusest omal soovil, kirjutades selleks avalduse lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid

Teiste kasutajate ettepanekul võetakse administraatoristaatus ära juhul, kui administraator

1. ei ole oma õigusi kasutanud vähemalt kolm aastat / kaks aastat / üks aasta (erandjuhul, näiteks pikem viibimine välismaal, õnnetus, haigus, võib tähtaega pikendada);
2. väärkasutab oma tehnilisi õigusi: näiteks blokeerib põhjendamatult kasutajaid, kustutab artikleid põhjendamatult;
3. ähvardab või solvab teisi kasutajaid ;
4. kahjustab avalikkuse ees Vikipeedia või selle kaastöötajate mainet;
5. eirab sihilikult Vikipeedia reegleid;
6. näitab üles koostöövõimetust;
7. kaotab kolme viiendiku / nelja viiendiku administraatorite usalduse;

Administraatoristaatuse äravõtmiseks kogukonna liikme ettepanekul peab kõigepealt toimuma arutelu administraatori kasutajalehel. Arutelu peab andma nii administraatorile kui ka kõigile teistele kasutajatele võimaluse avaldada vaieldavas küsimuses arvamust ning oma seisukohti kaitsta. Kui arutelu käigus kokkuleppele ei jõuta ning rikkumised jätkuvad, korraldatakse lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid hääletus administraatoristaatuse äravõtmiseks. Hääletus kestab 7 / 14 päeva ning administaatoristaatus võetakse ära, kui selle poolt hääletab neli viiendikku / 60 protsenti hääletajatest.

---

Kommentaarid:

• Soomlastel pole toodud muid põhjuseid, kui vähene aktiivsus;
• Sakslastel on terve rida päris karme asju kuni formularide täitmiseni ja muu selliseni, vt http://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Administratoren/De-Admin

--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 23:03 (EEST)

Pean usalduse kaotamise, koostöövõimetuse ning maine kahjustamise punkte küsitavateks, kuna neid ei ole võimalik objektiivselt määratleda. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2013, kell 17:17 (EEST)

Kui sellised ranged punktid ette anda, tekib olukord, et kõigepealt tuleb hakata hääletama selle üle, kas umbusaldust tohib üldse avaldama hakata. Esimene punkt on ainus, mille täidetuse üle ei pea hääletama. --Epp 20. august 2013, kell 21:50 (EEST)

Kui igaüks võib esitada administraatorikandidaadi oma äranägemise järgi, siis võiks ka igaüks esitada ettepaneku õiguste äravõtmiseks oma äranägemise järgi. Viimasel juhul oleks väga soovitatav lisada põhjendus. Järgneb hääletus, mis peaks selgitama, kas kogukond on ettepanekuga ühte meelt. Administraatorikandidaadi hääletusel on hääletajatele antud teatud soovituslikud abistavad kriteeriumid, kuid igaüks hääletab oma kogemuse ja äranägemise järgi. Samamoodi võiks olla ka õiguste äravõtmise hääletusel: on soovituslikud abistavad kriteeriumid. Otsustada tuleks see, milline peab olema poolt- ja vastuhäälte vahekord, et ettepanek õigused ära võtta oleks heaks kiidetud. Me võime hääletada nende soovituslike kriteeriumite üle, aga me ei saa neid 1) teha objektiivseteks 2) hääletajatele peale suruda. Adeliine 20. august 2013, kell 22:21 (EEST)

Just. --Epp 20. august 2013, kell 22:37 (EEST)

Jah, ma oma kriteeriumid kirjutasingi orientiirina, millest lähtuvalt võiks põhjendada umbusaldushääletuse algatamist. See usalduse punkt sai sisse kirjutatud kiiruga ja sellisel kujul pole ehk seda üldse vaja. Väga konkreetseid, üheselt tõestatavaid kriteeriume ei pea ma võimalikuks kehtestada, sest sel juhul peaks need kehtima ka adminni valimistel. -- Toomas (arutelu) 21. august 2013, kell 11:31 (EEST)

Olen eriarvamusel ja leian, et administraatoristaatuse kasutajate ettepanekul äravõtmise põhjuseks saavad olla ainult konkreetsed ja selgelt tuvastatavad rikkumised eelnevalt kokku lepitud reeglite suhtes.--Andrus Kallastu (arutelu) 21. august 2013, kell 10:37 (EEST)

Toomase ettepanek

Kuna alustasime ka tasapisi ennist oma ettepaneku koostamist ja lihvimist, siis toon ka selle siia üle. Pealkiri on tinglik, sest oli ka teisi kaastöölisi ja algne mustand tuli hoopis teiselt inimeselt. Huvitav, et see kolme aasta piirang tekkis meil Andrusega teineteisest sõltumatult, kuigi päris alguses oli mul mõttes viis aastat. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 23:19 (EEST)

Administraatori staatusest saab lahkuda kahel viisil: omal soovil või teiste kasutajate ettepanekul.

• Administraator lahkub administraatori staatusest omal soovil, kirjutades selleks sooviavalduse lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid
• Põhjendatud ettepaneku administraatori õiguste äravõtmiseks võib teha iga hääleõiguslik Vikipeedia kasutaja. Hääletus kestab 14 päeva. Kui ettepanek saab selle aja kestel vähemalt 60 protsendi hääletuses osalenud kasutajate toetuse (ettepaneku esitaja kaasa arvatud), loetakse administraatori õigused tühistatuks. Muul juhul jäävad õigused kehtima. Kui tagandamisettepaneku teinud kasutaja muudab hääletusperioodi kestel oma meelt, võib ta ettepaneku tagasi võtta. Õigused kaotanud administraator võib edaspidi uuesti administraatoriks kandideerida.
• Hea tava kohaselt peaks ettepaneku tinginud probleem olema enne hääletuse algust fikseeritud aruteludes, andes nii kõnealusele administraatorile kui ka kõigile teistele kasutajatele võimaluse avaldada selle osas oma arvamust. Administraatoriõiguste äravõtmise ettepaneku aluseks võivad olla järgmised põhjendused:
  • administraatori staatusele ebakohane käitumine, näiteks teiste kasutajate sihilik ähvardamine või solvamine, Vikipeedia või selle kaastöötajate maine kahjustamine avalikkuses;
  • administraatoriõiguste kuritarvitamine, näiteks põhjendamatu, massiline kasutajate blokeerimine või artiklite kustutamine;
  • administraatoriõiguste mittekasutamine vähemalt viimase kolme aasta kestel;
  • suutmatus täita administraatori rolli, näiteks Vikipeedia toimimispõhimõtete ebapiisava tundmise, nende sihiliku eiramise või puuduliku koostöövõime tõttu;
  • usalduse kaotamine vähemalt kolmandiku viimasel aastal aktiivselt tegutsenud administraatori silmis.

Siin on palju mõtlemist ja täiendamist veel loomulikult. Aluseks oli soomekeelne viki, aga püüdsime lisada kriteeriumeid.

See usalduse kaotamise punkt on minu arvates sellisel kujul kahtlane. Usalduse kadu toimubki, kui on rikutud eelnevaid punkte. Milleks see eraldi välja tuua? Pealegi ei oleks ju enne hääletuse algust teada, et kas teised administraatorid seda inimest (enam) usaldavad. Miks on siin nõutav üle kolmandiku kasutajate vastuhääl jätkamisele, kui muidu on vaja 60%? See punkt on selline kaheldava väärtusega, kuid selle teine pool on küll selgelt ebavajalik ning segane.

Kuid üldse, miks just 60%? Natuke nagu vähe ei ole? Samuti võiks fikseerida miinimumarv inimesi, kes peavad hääletuses osalema selle 14 päeva jooksul.

Kas meil on kuskil muidu kirja pandud, et milline on "hääleõiguslik Vikipeedia kasutaja"?

Ivo (arutelu) 19. august 2013, kell 23:46 (EEST)

Usalduse olemasolu üle ei saa niikuinii otsustada mingite punktide alusel. See kas on või seda pole ja minu arvates sellest lähtudes hääletataksegi, ka administraatorite valimisel, sõltumata mingitest formaalsetest ettekirjutustest. Aga see peaks kuidagi kirjas olema, sest muidu pärast keegi ütleb, et selle põhjal hääletamine ei olnud ette nähtud. Aga minu arvates just see ongi ainuke oluline asi. Ja kui ikka üle poole (60%) inimestest administraatorit ei usalda, tundub see küll võrdlemisi piisav. Ja loomulikult peab oma seisukohta põhjendama. --Epp 20. august 2013, kell 00:04 (EEST)

Olen igati nõus, et usalduse olemasolu või puudumine on see millele tuleks häält andes tõsiselt mõelda. Ma ei näe aga vajadust selle eraldi väljatoomise järele, kuna antud juhul mõjub see kunstliku lisandusena ning anna mitte midagi sisulist juurde. Lisaks, nagu ma juba välja tõin, siis on selle punkti teine pool veel eriti segane. Ivo (arutelu) 20. august 2013, kell 10:43 (EEST)

Usalduse puudumine just nimelt peab olema eraldi välja toodud, sest usaldus võib kaduda ka eelnevaid punkte rikkumata. Seetõttu pole see ju ka kunstlik lisandus. Ave Maria (arutelu) 20. august 2013, kell 11:42 (EEST)

Senine valimiste praktika on olnud: "Reeglid on olnud implitsiitsed, aga olen kogu aeg järginud selliseid reegleid: hääletus kestab seitse päeva, kui ei ole teisiti öeldud (mõnikord olen kogemata tähtpäeva mööda lasknud); poolt- ja vastuhäälte suhe peab olema vähemalt 4:1. Andres 11. detsember 2006, kell 08:06 (UTC)"--Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2013, kell 00:00 (EEST)

Ma ei leia sobivat kohta, kuhu kirjutada, kirjutan siia. Ma arvan, et kui me hakkame nüüd neid kriteeriume hääletama, siis iga asja eraldi, mitte näiteks Toomase või kellegi teise ettepanekut tervikuna. Adeliine 20. august 2013, kell 14:00 (EEST)

---

Selle peame ka paika panema, kellel on õigus hääletusel osaleda. --Epp 19. august 2013, kell 23:27 (EEST)

Kui administaatori valimisel saavad hääletada kõik kasutajad, siis sama reegel peaks kehtima ka administraatori tagandamisel.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 23:34 (EEST)

Jah, muidugi. Aga mitte näiteks eelmisel päeval registreerunud kasutajad. Kuskil on sellest vist juttu ka olnud. --Epp 19. august 2013, kell 23:40 (EEST)

---

Leian, et esimese lause võiks ümber sõnastada. Parem oleks: "Administraatori staatusest saab lahkuda kolmel viisil: omal soovil, teiste kasutajate ettepanekul või tegevuse lõpetamisel Vikipeedias." Teiste kasutajate ettepanek võiks olla reserveeritud ikka juhtumitele, kus inimesega on probleeme olnud. Mitteaktiivsus on oma loomult sellest erinev. Ivo (arutelu) 20. august 2013, kell 10:43 (EEST)

---

Administraatoriõiguse äravõtmist on aegajalt ikka arutatud, kuid ühelgi korral pole toodud ühtegi näidet pahatahtlikust või hoolimatust administraatorist.

Näiteid aruteludest:

• [[1]]
• [[2]]

Ühelgi juhul pole arutelu kuhugi viinud, sest seni on puudunud igasugune vajadus kellegi administraatoriõigust ära võtta. Reegleid on mõtet kehtestada sarnastes olukordades, mis esinevad korduvalt ja küllalt sageli ning mille puhul on ka lahendus olnud sarnane. Muidu reeglid lihtsalt unustatakse. Valju (arutelu) 20. august 2013, kell 11:44 (EEST)

Valju, ma praegu saan aru, et sarnased olukorrad, mis ei esine küllalt sageli, reegleid ei vaja? Et adminnistaatus ära võtta ilma läbiarutatud reegliteta, mõtled? Kui reeglid pannakse kirja sinna, kus nad loogiliselt olema peavad (sel konkreetsel juhul siis antud administraatoristaatuse üle hääletamise lehel Vikipeedia nimeruumis), siis neid ju ei saa unustada, sest need on leitavad. Ave Maria (arutelu) 20. august 2013, kell 11:57 (EEST)

Väga harva esinevaid olukordi on lihtsalt raske ette näha. Administraatoriõiguste äravõtmist tuleb kaaluda siis kui administraatori tegevus segab Vikipeedia toimimist ja halvendab Vikipeedia sisu ning administraatorit on korduvalt blokeeritud ning tema tehtud muudatusi korduvalt taastatud. Valju (arutelu) 20. august 2013, kell 12:51 (EEST)

Mina arvan, et samamoodi, nagu me hääletame inimese sobivuse üle, saab hääletada ka tema sobimatuse üle. Selles mõttes ei peakski neid punkte ette andma, sest hääletatakse ikkagi vastavalt oma arusaamale. Hädavajalik on hääletuse korraldus paika panna. --Epp 20. august 2013, kell 13:01 (EEST)

Vastupidi. Leian, et administraatoriks valimine ja administraatoristaatuse äravõtmine on kaks täiesti erinevat olukorda. Esimesel juhul võib hääletamine toimuda tõepoolest rohkem nö "kõhutunde järgi", teisel juhul peaks aga olema aluseks täpne ja eelnevalt kokku lepitud ning lõplik nimekiri administraatori võimalikest rikkumistest. Kui administraator on tõestatult ja vaatamata korduvale meeldetuletamisele toime pannud kasvõi ühe neist rikkumistest, võib alustada hääletamist. Antud Bioneeri juhtumi puhul tundub olevat probleemiks hoopis kaks äärmuslikku visiooni Vikipeedia arendamisel: laiuti (eelkõige artiklite arvu kasvatamine) ja sügavuti (eelkõige olemasolevate artiklite parandamine). Eriarvamus ei saa olla põhjus "karistamiseks". --Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2013, kell 13:37 (EEST)

Mina saan aru, et need visioonid ei ole päris sellised. Üks visioon on artiklite arvu kasvatamine teiste allikate poolpimesi kopeerimise teel, teine visioon on artiklite kirjutamine ümber sõnastades, kombineerides ja kriitiliselt mõeldes. Adeliine 20. august 2013, kell 13:57 (EEST)

Just. --Epp 20. august 2013, kell 14:00 (EEST)

No ma ei näe küll ühtki mõistlikku põhjendust sellele, miks administraatoristaatuse andmisel ja äravõtmisel peaksid erinevad kriteeriumid kehtima. Nõudmised ja ootused on ju mõlemal juhul samad. See, et administraatoril on paar tehnilist lisavõimalust, on minu arvates suhteliselt kõrvaline asi, olulisem on see, et ta esindab teatud mõttes Vikipeediat ja peaks olema teistele eeskujuks. Selles suhtes peaks kogukond saama alati oma arvamust väljendada ja umbusaldust avaldada. Aga praegu ei räägi me siin ühestki konkreetsest juhtumist. Sellel teemal tuleb siis kuskil mujal rääkida. Või siis teha leht, kuhu koguda varasemad rääkimised, sest paljud meist on ära kulunud ega jaksa ennast korrata. Kahju, et inimesed õigel ajal asju ei jälgi ega oma arvamusega välja ei tule, minu arvates pole see aus sundida inimesi, kes on kogu aeg sellega vaeva näinud, uuesti kõike läbi käima ja vanu juhtumeid näitena välja otsima. --Epp 20. august 2013, kell 14:00 (EEST)

Ma saan aru, et ma peaks ka sõna võtma, aga kuidagi raske on seda teha. Seda temaatikat on siin vikis eri kohtades arutatud juba vist vähemalt kaks aastat ja kui otsida, etk leiab ka need arutelud üles, kuid kes see ikka neid mitukümmend tuhat arutelulehte jõuaks läbi kammida. Eestikeelne vikipeedia on reaalselt juba 1,5 aastat tõsises kriisis ning on viimane aeg mõelda, kuidas sellest üle saada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 20. august 2013, kell 15:07 (EEST)

Ma olen selgete reeglite poolt, kuid ei näe põhjust liiga detailseks minna. Seetõttu ma ei saa aru, miks on vaja koostada jube detailne nimekiri juhtudest kui võib korraldada hääletuse admini staatuse eemaldamiseks. Küsimus on ju sisuliselt sama nagu tavakasutaja adminniks valimise juures: kas inimene sobib selleks või ei? Kui küsimus on sama, siis miks teha nii suurt vahet hääletustel? Ka minu arvates võib administraatori staatuse äravõtmist käsitleda administraatoriks valimise pöördprotsessina. Meil on administraatorile teatud väljakujunenud nõudmised: usaldusväärsus, Vikipeedia reeglite ja vormindamisnõuete tundmine, teatav aktiivsus ja Vikipeedia üldiste põhimõtete järgi tegutsemine. Kui nüüd mõni administraator enam sellele kirjeldusele ei vasta, siis keegi teeb ettepaneku ta maha hääletada. Nagu meil kombeks, kirjutab hääletuse korraldaja lühikese motivatsioonikirja kah, et miks selline ettepanek. Me pole rohkem kui 10 aasta jooksul ühtegi admini tagandanud, ei usu, et see nüüdki massiliseks muutub.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 21:40 (EEST)

60% on minu meelest hea number. Kui juba selgelt üle poole pole administraatoriga rahul, siis täpselt nii ongi, ei sobi. Juhin tähelepanu, et administraatoriks kandideerimisel ei tohi vastu olla rohkem kui 1/5 hääletajatest või kandidatuur ei lähe läbi (Andres: "poolt- ja vastuhäälte suhe peab olema vähemalt 4:1"). Õiguste eemaldamiseks on 4/5 absurdne lävi: see tähendab, et 75% kasutajatest võib sind administraatorina kõlbmatuks pidada, aga sa tohid jätkata!! Üks võimalus on lahendada asi hoopis vastupidiselt, võtta seda kui uut hääletust (usaldushääletust): kui 4/5 on administraatorina jätkamise poolt ehk siis täpselt sama palju, kui tavakasutaja administraatoriks valmimisel, siis on ilmselgelt kõik ok ja võib jätkata. See seaks ka "vanad kalad" ja tavakasutajad ühele pulgale: mõlemal tuleb administraatorina jätkamiseks/administraatoriks saamiseks üks lävend ületada.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 21:40 (EEST)

Meil oleks ka tõesti vaja defineerida hääleõiguslik kasutaja. Tervet mõistust kasutades oleme varem ignoreerinud hääletajaid, kes on just registreerunud ja pole peale hääletamise (peaaegu) mitte ühtegi muudatust teinud. Kolm kuud registreeritud kasutaja ja vähemalt 200 muudatust näiteks? Selle ajaga üht-teist juba saab selgeks, ei saa õigusi liiga vara aga samas ei pea nende saamiseks ka nahast välja pugema. Ja mingi suvaline vandaal ei viitsi ilmselgelt kolm kuud kukupaid mängida ja 200 viisakat muudatust teha lihtsalt selleks, et mingil hääletusel osaleda.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 21:40 (EEST)

Jah, olen praktiliselt kõigega nõus. --Epp 20. august 2013, kell 21:50 (EEST)

Mina ei leia ka, et administraatori tagasikutsumise reegleid iseenesest väga vaja oleks, kuid ma olen selle vastu, et hakatakse korraldama näidispoomisi ainult sellepärast, et valitseb sisuline eriarvamus Vikipeedia arendamise põhimõtete osas. Kõhutunde järgi toimuvate "usaldushääletuste" korraldamine muudaks kogu selle värgi veel eriti "poliitiliseks". Kui see teema juba nii teravalt üles on kerkinud, siis oleks lihtsam lähtuda selgetest eelnevalt kokkulepitud reeglitest.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2013, kell 23:07 (EEST)

---

Arvan, et reeglistikku tuleks oluliselt lühemaks teha. Täiesti piisav oleks lihtsalt hääletustulemuse kindlakstegemine paika panna. Näiteks midagi sellist:

Administraatoriõigused võidakse eemaldada administraatori enda soovil või kogukonna otsusega, mis selgub hääletamise teel. Ettepaneku õiguste eemaldamiseks võib teha iga hääleõiguslik kasutaja, põhjendades oma algatust. Hääletus kestab kaks nädalat. Hääletada võib iga hääleõiguslik Vikipeedia kasutaja. Administraatoriõigused eemaldatakse, kui õiguste eemaldamise poolt hääletab vähemalt 60 protsenti hääletuses osalenutest.

See tuleb paika panna, kes on hääleõiguslik kasutaja. Eespool kirjas olevad punktid võib ju lühidalt lihtsalt näitena kirja panna. Ka passiivsus oleks siis üks nendest, ja ka selle võib õiguste eemaldamise ettepanekus põhjenduseks tuua. --Epp 21. august 2013, kell 14:50 (EEST)

Minu poolest võib nii olla küll. Aga arvan, et hääletada või arvestatavale konsensusele võib jõuda ka eelnevalt reeglites kokku lepimata. Muu mis sinna juurde käib on rohkem või vähem iseenesestmõistetav, s.o probleeme on püütud juba varasema suhtluse teel lahendada ning eelmisel päeval registreeritud kontod pole hääleõiguslikud.

Mis puutub õiguste äravõtmist ebaaktiivuse tõttu, siis loogiliselt võttes kehtivad hiljuti vastu võetud globaalsed reeglid, kui me konsensusele ei jõua ja oma reegleid seetõttu vastu võtta ei saa, nagu tõenäoliselt läheb. (Mulle endale on globaalsed kriteeriumid meelepärased.) Pikne 21. august 2013, kell 15:51 (EEST)

Nagu näha, ei huvita see teema eriti kedagi. Muu hulgas seda ma varem silmas pidasingi, et passiivne eemalolemine pole hullem kui passiivne kohalolemine. Kummaline on see, et ainuke osa, mis kirglikumat kaasaelamist leidis, on just see globaalselt lahendatud passiivsuse küsimus. Eks ootame siis veel veidi ja paneme hääletusele. --Epp 26. august 2013, kell 04:12 (EEST)

Hääletusele panna saab siis, kui kõik ettepanekud ja alternatiivid on kirjas ning tekst on sõnastuslikult vastuvõetav. Meil on praegu veel kaks tekstivarianti. Oleks vajalik ühendada need üheks hääletamisele minevaks variandiks. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2013, kell 09:11 (EEST)

Administraatori staatuse eemaldamine mitteaktiivsuse tõttu

Kui juba administraatori õiguste eemaldamise üle aruteluks läks, siis võiksime panna paika poliitika ka mitteaktiivsete administraatorite õiguste eemaldamise kohta. Nimelt võeti Metas hiljuti vastu poliitika (meta:Admin activity review), et administraatorid (ja bürokraadid jne), kes pole 2 aastat teinud ühtegi muudatust ega isegi sisse loginud tuleks administraatori õigustest ilma jätta. Aja jooksul on kuhjunud hunnik mitteaktiivseid adminne ja mõned neis pole MITTE KUNAGI teinud midagi, mis administraatori õigusi nõuaks - kui ma vaatasin, siis oli vist ka siin vikis vähemalt üks selline. Poliitika on globaalne ja kehtib kõigile, kellel pole selget protsessi mittaktiivsete administraatoritega tegelemiseks. Sinna hulka loetakse ka eestikeelne Vikipeedia. Mina teen ettepaneku järgida globaalset poliitikat, ehk siis 2 aastat mitteaktiivsust = õiguste eemaldamine. Ülalpool pani keegi ette vist 3 aastat. Ilmselt on neid, kes leiavad, et üldse ei tuleks ära võtta mitteaktiivsuse tõttu. Paneks need kolm varianti hääletusele? (PS! Mõnes vikis piisab 1 aastast mitteaktiivsusest).--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 21:40 (EEST) Seda ka, et kui järgida globaalset poliitikat, siis saab ehk lasta stjuuarditel ka seda aktiivsust jälgida: endal tööd vähem.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 21:40 (EEST)

Lisasin ajalised alternatiivid kavandisse. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2013, kell 22:39 (EEST)

Mina olen selle vastu, et mitteaktiivsuse pärast õigused ära võtta. Kas see, et administraatoriks valitud inimene oma õigusi mingi aja jooksul ei kasuta, tähendab, et õigusi raisatakse või hoitakse kinni ja teistele ei jätku? Või muutub usalduse pälvinud ja adminniks valitud inimene mitteaktiivne olles pahatahtlikuks ja potentsiaalselt ohtlikuks? Mis konkreetset kasu sellest saadakse, kui mitteaktiivsetelt õigused ära võetakse? Adeliine 20. august 2013, kell 22:26 (EEST)

Mina ka passiivsuse eest õiguste äravõtmist ei poolda. Kui keegi tahab, võib ju tõesti mõne väga ammu kadunud administraatoriga ühendust võtta ja temalt endalt küsida, mis ta sellest arvab. --Epp 20. august 2013, kell 22:36 (EEST)

Administraatori õigused on tehnilist laadi õigused. Arvutikeskonas kehtib rusikareegel, et igasuguseid õigusi tuleb anda täpselt nii palju kui on vaja (kui ei kasuta siis järelikult ei ole vaja), laiemaid õigusi (midagi kustutada, blokeerida) ripakile jättes tekitatakse potentsiaalse ohu allikas. Keegi pahatahtlik võib mitteaktiivsele admini kontole sisse häkkida ja sellega midagi teha (nii et jah, suuremate õigustega mitteaktiivne konto on potentsiaalselt ohtlik). Jah, ka aktiivsele kontole võidakse sisse murda, aga aktiivne kasutaja märkab suurema tõenäosusega ka ise, kui tema kontoga midagi anomaalset toimuma hakkab: ta ei saa sisse logida, tema konto alt ilmuvad muudatused mida ta ise ei tee vms. Ta saab parooli ära muuta (kui ta ise om kontole ligi pääseb) või kuidagi häiret anda. Mitteaktiivne oma kontot mitte jälgiv kasutaja ilmselt ei märka midagi. Konkreetne kasu olekski sellise ohu elimineerimine. Samas, mis on konkreetne kasu nende õiguste hoidmisest? Kui admin peale 5 aastast uinaktu uuesti aktiivseks muutub ei ole ju õiguste uuesti taotlemine eriti keeruline.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 22:44 (EEST)

Arvan küll sedaviisi, et juba aasta mitteaktiivsust peaks olema piisav, et adminiõigused peatatakse. Juba praegu on tekkinud minu arvates jabur olukord, et meil on ca 30 aktiivset kaastöölist (üle 100 muudatuse kuus teeb keskeltläbi 20 kuni 30 kasutajat) ja 37 administraatorit.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 20. august 2013, kell 22:57 (EEST)

Minu meelest pole tegelikult olulist vahet, kas inimene käib siin näiteks korra kolme kuu jooksul, korra aastas või korra viie aasta jooksul. --Epp 20. august 2013, kell 23:01 (EEST)

Olen Ahsoousiga nõus. Pole mõtet hoida aastaid mitteaktiivseid adminne. Näiteks Lulu tegi oma viimase redigeerimise 27.05.2007. 6 aastat pole olnud soovi Vikipeedia heaks midagi teha. Milleks neid hoida? Kyng tõi välja ka häkkimisvõimaluse. See on reaalne oht, mida ei tasuks eirata. Kui kasutaja muutub aktiivseks, siis las taotleb adminniõigused uuesti. See pole ju raske. --Tiia (arutelu) 20. august 2013, kell 23:48 (EEST)

Leian, et see punkt peaks ka minema hääletusele --Mona 21. august 2013, kell 00:46 (EEST)

Loomulikult.--Kyng (arutelu) 21. august 2013, kell 06:50 (EEST)

Muide, huvitav, kas need aastatetagused adminid kuuluvad nimekirja Automaatselt kinnitatud kasutajad või mitte. Seda listi miskil põhjuse välja filtreerida ei õnnestu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 21. august 2013, kell 09:58 (EEST)

Tuletan meelde, et Vikipeedias muudatuste tegemiseks ei pea administraator olema ehk kelleegilt nende mõne lisavõimaluse äravõrmine ei kahjusta mitte vähimalgi määral nende inimeste võimalust tulevikus Vikipeedias kaastööd teha.

Samas on 2–3 aastat mitteaktiivsust juba nõnda pikk periood, et vahepealse aja jooksul on meie Vikipeedia märgatavalt muutunud ja seega ei tasuks eeldada, et inimesel on endiselt võime siin keskkonnas kohe orienteeruda ja toimunut mõista. Kui mõni nö surnud adminnidest peaks isegi imekombel naasma ja sooviks administreerivat tegevust jätkata, siis vajaks ta nii või teisiti mõningast üleminekuaega. Pealegi on endisel adminnil kindlasti lihtsam administraatorikandidaadi hääletusest läbi minna.

Olukord, kus meil on adminne, kes pole üle 5 aasta ühtegi muudatust teinud ja peaaegu mitte kunagi ühtegi administreerivat tegevust sooritanud – see on lausa jabur. Selle muutmise vajadust sai arutatud juba 2009. aastal. Tuleks ükskord tegudeni jõuda.

Ivo (arutelu) 21. august 2013, kell 12:00 (EEST)

Pooldan kolmeaastast tähtaega nii, et pärast kahe aasta möödumist viimasest aktiivsuse avaldusest küsitakse administaatorilt, kas ta soovib administraatorina jätkata. Kui mingit reaktsiooni ei ole ja tegevus ei taastu, kustutatakse administraator pärast kolme aasta möödumist automaatselt nimekirjast.--Andrus Kallastu (arutelu) 21. august 2013, kell 12:22 (EEST)

Postuumselt naljakas oleks oma nime paarisaja aasta pärast endiselt Vikipeedia adminnide nimekirjast lugeda. --WikedKentaur (arutelu) 21. august 2013, kell 19:40 (EEST)

---

Tõstan lugemiseks Taivo poolt kirja pandu: ":Minu meelest on administraatori tiitel nagu mingi orden. Ei pea iga päev kangelane olema, et ordenit kanda, samuti ei pea iga päev vikipeedias istuma, et administraator olla. Ja kui orden on kodus kapis, aga seda iialgi ei kanta, siis on ka kõik korras. Orden võetakse ära ainult mõne väga suure sigaduse tegemise eest. (See ei olnud soovitus!) Pole midagi hullu, kui sa enam iialgi Vikipeediasse ei tule ja veel sada aastat administraatorina kirjas oled. Taivo 3 juuli 2005 19:41 (UTC)"

Kui ma midagi ülatoodust ning arutelukülgedelt aru saan siis on aktiivsetel vikipedistidel plaan koostada admistraatori staatuse tööjuhendid (tagantjärele), kus lisadena kirjas võimalik ordeni äravõtmine ja silmas peetakse (niipalju kui ma aru saan) Bioneer1....

Vahemärkus internetist väljas teatakse vikipediste üsna sõjaka inimrühmana... . Mul tekib Teie kirjutisi lugedes tunne, et tahaksite justkui vennale liiga teha...ja paraku sõnad võimaliku tegevuse õigustamiseks on paljuski küündimatud ja võivad nende lugejale isegi ahistavad tunduda. Mina tunnistan ausalt, et mina pole võimeline (iialgi) nii produktiivseks vikipedisti tööks nagu seda on Bioneer1!

Meil oleks ka tõesti vaja defineerida hääleõiguslik kasutaja. Tervet mõistust kasutades oleme varem ignoreerinud hääletajaid, kes on just registreerunud ja pole peale hääletamise (peaaegu) mitte ühtegi muudatust teinud. Kolm kuud registreeritud kasutaja ja vähemalt 200 muudatust näiteks? Selle ajaga üht-teist juba saab selgeks, ei saa õigusi liiga vara aga samas ei pea nende saamiseks ka nahast välja pugema. Ja mingi suvaline vandaal ei viitsi ilmselgelt kolm kuud kukupaid mängida ja 200 viisakat muudatust teha lihtsalt selleks, et mingil hääletusel osaleda.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 21:40 (EEST)

Tõstke julgesti ja nihutage piire, mina kavatsen (seisuga 21.08.2013) hääletada küll Bioneer1 admin.ordeni allesjätmise poolt, lihtsalt seetõttu et niipalju kui mina tean pole tema admin.töö vikipeediat küll rikkunud.

Mariina 21. august 2013, kell 15:55 (EEST)

See ei ole kätte antav orden. Õigused antakse internetikeskkonnas kus on omad ohud. Meil tuleb arvestada reaalse olukorraga. Aastal 2005 ei oldud ka internetiohtudest teadlikud. Mõelgem realistlikult. --Tiia (arutelu) 21. august 2013, kell 17:20 (EEST)

2005?, viimased 25 aastat pole nagu ohtude osas suurt miskit muutund arvutivõrkudes?, on jah väljarebitud tükk, kuid selliseid asju ei ole mõtet väita, kui just ei viitsita tõestama hakata! :) suwa 21. august 2013, kell 22:12 (EEST)

Jutt oli Taivo 2005. aasta kommentaarist, kus ta tahtis ordeni aastateks anda. 2005. aastal ei mõeldud meil internetiohtudele. --Tiia (arutelu) 21. august 2013, kell 23:16 (EEST)

Seda, et keegi on olnud administraator, ei võta keegi ära. Ära võetakse kasutuna seisvad lisavõimalused. Ma ei ole kuidagi nõus suhtumisega nagu see oleks mingi orden või et kellelegi tehakse kuidagi liiga. Miks peaks see inimene hoolima artiklite kustutamise võimaluse olemasolust või puudumisest, kes on niigi ammu Vikipeedia juurest lahkunud? Ivo (arutelu) 21. august 2013, kell 17:34 (EEST)

Minu IT-spetsialistist poeg pakkus veel sellise variandi, et administraatori staatus alles jätta aga õigused ära võtta. Võiks olla grupp "endised administraatorid". --Tiia (arutelu) 21. august 2013, kell 18:39 (EEST)

See tundub olevat hea mõte, eeskätt just turvalisuse pärast. Võib ette tulla mitmesuguseid põhjusi, miks keegi peab mingiks perioodiks Vikipeedia sinnapaika jätma. Neid õigusi on administraatori naastes tõenäoliselt lihtsam taastada kui uuesti administraatori staatust taotleda ja hääletada. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 00:52 (EEST)

Mul on kuri tunne, et osa inimesi ei saa yldse aru, misasi on administraatoristaatus. See EI OLE aumärk ja selle äravõtmine EI OLE karistus nagu aukraadi langetamine. Seepärast ei oleks kohane võtta see ära millegi muu kui administraatoriõiguste kuritarvitamise (või, kui tõesti vajalikuks peetakse, mitteaktiivsuse eest, ehkki sel juhul peaks keegi selgitama, mispoolest on mitteaktiivsed adminid eesti Vikipeedias probleem; praegu on jutt mitteaktiivsusest ainult suurte poiste matkimine, omamata sarnaseid põhjusi adminide nimekirja puhastamiseks). Administaatuse äravõtmine on vahend rikkumiste lõpetamiseks, kui teised meetodid (nt veenmine) ei aita. Kui keegi häirib Vikipeedia tööd mingil muul viisil kui adminiõigusi kuritarvitades, on selleks puhuks teised vahendid: veenmine, mingis valdkonnas kirjutamise keeld, blokeerimine... Adminiõigused on konkreetsed (artiklite kustutamine jms) ja seega on ka nende kuritarvitamise võimalused konkreetsed. Kes tahab mängida mingeid kummalisi mänge nagu "staatus alles jätta ja õigused ära võtta", on ilmselgelt vales kohas. Siin kirjutatakse entsyklopeediat, mitte ei mängita rahuajal igavlevaid staabiohvitsere. --Oop (arutelu) 22. august 2013, kell 10:25 (EEST)

Kas administraatorid ongi siis üksnes tehniline personal? Kui meil administraatori suhtes muid ootusi pole kui see, et ta suudab üles leida lingi, mille kaudu artiklit kustutada või kasutajat blokeerida, võiksid ju kõik kasutajad automaatselt administraatoriks saada. Mille üle me hääletame, kui me administraatoreid valime? Minu arvates hääletame me selle üle, kas inimese otsuseid võib usaldada, kas ta märkab ümberringi toimuvat, saab sellest aru ja reageerib kohaselt. Peame oluliseks, et ta suudab tervet mõistust rakendada ja koostööd teha, et tema tööd ei pea teised kontrollima ega ümber tegema, et ta on Vikipeedia tegijate kogukonna vääriline esindaja ja näitab eeskuju kogenematutele tegijatele. Hääletades otsustab igaüks ju ometi selle üle, kas ta usaldab administraatorikandidaati või mitte. Minu arusaama kinnitavad ka põhjendused administraatorite valimise lehel. --Epp 23. august 2013, kell 00:38 (EEST)

Soovimata käesolevasse debatti väga sekkuda, tekkis mul Epu sõnasid lugedes siiski väike mõte, mida otsustasin jagada. Nimelt, kui kedagi on juba kord usaldatud ja leitud, et ta märkab, saab aru jne., siis miks peaks mitteaktiivsuse pärast (olgu kaks või palju tahes aastaid) administraatoriõigused eemaldama? Isikuomadused on väga püsivad ja ei ole usutav, et inimene võiks oma mitteaktiivsuse perioodil niipalju muutuda, et ta enam ei evi neid omadusi, mille pärast teda administraatorina usaldati. Mina näen, et kui keegi on selle usalduse testi läbinud, siis mitteaktiivsus küll ei saa olla põhjuseks usalduse kadumisele. See, et Vikipeedia on võibolla vahepealsete mitteaktiivsusaastate jooksul niipalju muutunud, et administraator enam ei suuda orienteeruda, on küll naeruväärne argument. (Usaldus käib eelkõige isikuomaduste mitte tehniliste oskuste kohta, kui keegi suutis juba kord orienteeruda Vikipeedia üsna tehnilises liideses, siis suudab ta selle ka teisel korral selgeks saada). Samamoodi nagu see, et mitteaktiivse admini kontot oleks lihtsam häkkida. (See on olematu probleemi väljamõtlemine. Enne, kui pole sellist juhtumit, kus mitteaktiivse admini kontot on häkitud, pole midagi vaja ette võtta. Pigem on aktiivse admini kontot lihtsam häkkida, näiteks andmeliiklust wikipedia serveri ja kasutaja arvuti vahel saab jälgida ja sealt parooli välja noppida, mitteaktiivse admini puhul andmeliiklus puudub, üks rünnakuvektor on vähem).

Ainuke põhjendus, mis ma näen mitteaktiivse admini eemaldamise taga, on teistsugune ettekujutus administraatoriks olemisest. See ettekujutus näeb administraatoreid kui aktiivset, suunavat, kontrollivat ja esindavat rühma ja arvestab pigem seda, kuidas administraator Vikipeediast väljapoole paistab. Sellega pole ka midagi valesti. Lihtsalt, kuna siin inimestel (loe: olemasolevatel administraatoritel) on erinev arusaam sellest, mida administraatoriks olemine üldse tähendab, siis on ka administraatoriks tegemise/äravõtmise reeglites keeruline kokku leppida. --Cumbril (arutelu) 23. august 2013, kell 04:31 (EEST)

Need argumendid mõjuvad veenvalt. Ssgreporter (arutelu) 23. august 2013, kell 13:27 (EEST)

Ning veel: niisuguste hääletuste korral peaks kehtima kohustus teavitada hääletuse algusest vähemalt Yldises arutelus ning piirang osalejate miinimumarvule. 60% kolmest kasutajast ei esinda mitte kedagi. --Oop (arutelu) 22. august 2013, kell 10:25 (EEST)

Bänner lehe ülaosas oleks veel mõistlikum minu meelest (aga ma ei tea, kuidas seda tekitada). Ma siiski leian, et suuri poisse võiks ikka matkida, sest põhjust minu meelest on. Kas me teeme täpselt nende eeskujul või mingit oma moodi, seda me siin selgitamegi.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 11:01 (EEST)

Oot-oot. Kuidas plaanib keegi ära võtta admin.õigusi aga mitte admin.staatust. Ärme leiuta siin imevigureid.

Arvestades ühe väljatoodud punkti kunstlikku ehitust, tundub see asi niigi olevat pigem näidispoomise korraldamise soovi, kui selgete reeglite paikapaneku taga.

Väga pikaajalike aktiivsuse puudumine on täiesti piisav ja igati mõistetav põhjus vastavate inimeste administraatorite nimekirjast kustutamiseks. Me ei tea reaalselt sedagi, kas kõik neist inimestest on endiselt elus. Tõesti, ärge käsitlega seda kui mingit aumärki, mida ei tohiks puudutada.

Mis seal ikka. Võime leppida ka üldiste reeglitega ja lasta admin.staatust ära võtta neilt, kes pole 2 aastat elumärke näidanud. Mulle sobib see hästi.

Ivo (arutelu) 22. august 2013, kell 11:36 (EEST)

jah, adminnimine on sarnane rentnikule ametile, sa pole serveri omanik, kuid osades ruumides võid elada ja korda hoida :) suwa 3. september 2013, kell 20:43 (EEST)

Hääletuse kavand/mustand

Üritasin siia kokku koondada kõik tehtud ettepanekud ja vormistada nad nii, et saaks panna hääletusele. Kommentaarid paluks kirjutada mustandi alla, mitte punktide vahele. NB! See on mustand, mitte hääletus ja ettepanekute tegemine pole lukus. Erinevalt kommnetaaridest võib lisaettepanekuid siia sisse kirjutada.

---

Miinimumarv osalejaid: ? (Ei oska numbrit pakkuda, ehk keegi teine)

Kestvus: 14 päeva

Ettepanek peab vastu võtmiseks saama 60% häältest. Kui hääletuse alapunktis on rohkem kui 2 üskteisega vastuolus olevat ettepanekut ehk lõpuks saab valituks osutada ainult üks ja ükski ettepanek ei saavuta 60% enamust, siis kahe rohkem häälisaanud punkti vahel korraldatakse teine voor.

0. Omal soovil - Kirjutab avalduse lehele Vikipeedia:Administraatorikandidaadid ja tehtud. (Kuna tundub, et kõik on sellega nõus, siis pole vaja hääletada).

00. "Hea tava kohaselt peaks ettepaneku tinginud probleem olema enne hääletuse algust fikseeritud aruteludes, andes nii kõnealusele administraatorile kui ka kõigile teistele kasutajatele võimaluse avaldada selle osas oma arvamust." (Minumeelest täiesti mõistlik ja loogiline lõik, mis võiks Administraatori õigust eemaldamise alapeatükis sees olema. Kas on üldse vaja hääletada)

1. Administraatori õiguste ära võtmine rikkumiste eest

1.1 Põhjendused administraatori õiguste ära võtmiseks:
[Võib olla kõigi punktide poolt või vastu]

• Tehniliste õiguste kuritarvitamine (põhjendamatu, massiline kasutajate blokeerimine, artiklite kustutamine või kaitse alla võtmine).
• Administraatori staatusele ebakohane käitumine, näiteks teiste kasutajate sihilik ähvardamine või solvamine, Vikipeedia või selle kaastöötajate maine kahjustamine avalikkuses.
• Suutmatus täita administraatori rolli, näiteks Vikipeedia toimimispõhimõtete ebapiisava tundmise, nende sihiliku eiramise või puuduliku koostöövõime tõttu.
• Usalduse kaotamine vähemalt kolmandiku viimasel aastal aktiivselt tegutsenud administraatori silmis.
• Ülaltoodud punktidest moodustada näitlik nimekiri, konkreetse põhjenduse kirjutab ettepaneku tegija. [UUS]

1.2 Kaua peaks hääletus kestma?
[Hääletatakse selle valiku poolt, mida toetad, vastu või erapooletuid hääli ei loeta]

• 7 Päeva
• 14 Päeva

1.3 Kui suur osa hääletanutest peab õigustest ilmajätmist toetama?
[Hääletatakse selle valiku poolt, mida toetad, vastu või erapooletuid hääli ei loeta. Kui ükski punkt ei saa 60% siis kahe enim hääli saanu vahel teine voor.]

• 3/5 = 60%
• 4/5 = 80%
• Samasugune hääletus nagu administraatori õiguste andmisel: 4/5 peab toetama administraatorina jätkamist.

2. Administraatori õiguste äravõtmine passiivsuse tõttu:

[Hääletatakse selle valiku poolt, mida toetad, vastu või erapooletuid hääli ei loeta. Kui ükski punkt ei saa 60% siis kahe enim hääli saanu vahel teine voor.]

• Kasutaja kaotab administraatori õigused, kui on olnud passiivne 1 aasta.
• Kasutaja kaotab administraatori õigused, kui on olnud passiivne 2 aastat.
• Kasutaja kaotab administraatori õigused, kui on olnud passiivne 3 aastat.
• Passiivsus pole põhjus Kasutajalt administraatori õiguste ära võtmiseks.

3. Hääleõigusliku kasutaja definitsioon

[Kas poolt või vastu]

• Hääleõiguslik on Kasutaja, kes on Vikipeedias registreeritud olnud vähemalt 3 kuud ja teinud vähemalt 50 kehtivat muudatust. Hääletada ei saa anonüümsed (IP-aadressi alt tegutsevad) ja blokeeritud kasutajad.

4. Hääleõigus administraatori õiguste eemaldamisel

[Kas poolt või vastu]

• Hääletada saavad ainult administraatorid.

---

Minule jätäb nn hääletusprojekt hetkel hakatusest (peamiselt mõne (aga võib-olla ka rohkema arvu) komponendi puudumise tagajärjel tähelepanu mitte vääriva mulje: Algselt (tundub mul`) oli plaan koostada vikipeedia administraatori tööjuhend, kus sisalduksid (muu hulgas) olulised, osalt ka uued terminid ja definitsioonid, nagu näiteks administraatori tööle esitatavad ametialased nõuded, hääleõiguslikud kasutajad (kes ei ole vikipeedia administraatorid) nõuded admistraatori töö lõppemisel, peatumisel, vääramatu jõu korral, vastutus jpm sarnast. Lisaks administraatori eetikaga seonduv- väärtushinnangud ja käitumisnormid ja olulise osana ka usalduse ning usalduse kaotuse definitsioon (analoogina võiks kasutada Eesti Vabariigi töölepingu seaduse algpunkte ja siis neid oluliselt täiendada vikipeedia administraatorite tarvis)

"4. jagu TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE TÖÖANDJA ALGATUSEL § 86. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused

 Tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist:
1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel ;
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras;
3) töötajate koondamisel;
4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu;
5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu;
6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel;
7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel;
8) töötaja vääritu teo tõttu;
9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu;
10) [kehtetu – RT I 2006, 10, 64 - jõust. 04.03.2006] 
11) põhikohaga töötaja töölevõtmisel;
12) töötaja korruptiivse teo tõttu.

[RT I 2006, 31, 236 - jõust. 01.01.2007]

• [3]

• Siiani on arusaamatu mitte'aktiivsete ja aktiivsete vikipedistide vahekorrad, kui loetelu kes Teil vikipeedias aktiivsed administraatorid on (olid, nagu oleksid jne) peetakse vikipeedia turvalisuse ja võimaliku maine, välisrünnakute (nnomavahelisi siserünnakuid ei mainiks siinkohal kuigi minu arust ka võimalik turvaauk nr....)) kaudu oluliseks, siis püüdke ikkagi leida nende inimeste kategooria/loetelu/ID/jne (neid ei saa ju väga palju olla (tehastes ja riigiametites kus tööjõu voolavus üüratu - tuhanded ja kümned tuhanded on ju süsteemid mingil moel toimima pandud) ja kui see ei õnnestu siis püüdke administraatori ametijuhend paika panna selliselt, et inimene soovitavalt ise annab (kui võimalik) märku kas ta soovib jätkata tööd vikipeedia administraatorina ja/võimalik põhjus (amet, tervis, elukoha muutus, perekondlikud põhjused jne kuigi nõuda seda ei saa vast) jne----

00. "Hea tava kohaselt peaks ettepaneku tinginud probleem olema enne hääletuse algust fikseeritud aruteludes, andes nii kõnealusele administraatorile kui ka kõigile teistele kasutajatele võimaluse avaldada selle osas oma arvamust." (Minumeelest täiesti mõistlik ja loogiline lõik, mis võiks Administraatori õigust eemaldamise alapeatükis sees olema. Kas on üldse vaja hääletada)

Kõnealune probleem vikipeedia administraatoriks valitud inimeste vikipeedia kaudu tehtava töö käigus/tulemina/võib äkki tulla ja mis peaks olema/on/(vaikselt olete püüdnud juurutada ju niigi) peab olema, vähemalt tavakasutajate jaoks (et neid mitte eksitada) väga selgelt piiritletud, nii on püütud teha ka näituseks "Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses" [4]

• Probleemi fikseerimine:

Mina teeksin ettepaneku (kuna paljudel Teist pole ette näidata (minu hinnangul) anatoomilis-bioloogilis-füsioloogilis-kliinilise valdkonnaga seonduvat akadeemilist koolitust (sarnaselt minuga) siis hoiduda väljenditest kops üle maksa, [5], samuti ei pea ma normaalseks haigusliku seisundi [6] "võimalikku väärkasutust" ehk kutsun ülesse ettevaatlikkusele: "Depressioon ei ole Maguskirss tordi peal, pealegi kui hiljem võib selguda, et see võis olla põhjustatud ka kaasaktiivsete vikipedistide poolt/kaudu/läbi/toetusel jne".

Probleemi saaks tulevikus fikseerida (ettepanek):

• noomitus (definitsioon ja esitamise kord ning vastutus ja kelle poole pöörduda koos tähtaegadega)
• kirjalik hoiatus (definitsioon ja esitamise kord ning vastutus ja kelle poole pöörduda koos tähtaegadega)
• teistkordne kirjalik hoiatus (definitsioon ja esitamise kord ning vastutus ja kelle poole pöörduda koos tähtaegadega)
• kolmatkordne kirjalik hoiatus (definitsioon ja esitamise kord ning vastutus ja kelle poole pöörduda koos tähtaegadega)
• I keeld (definitsioon ja esitamise kord ning vastutus ja kelle poole pöörduda koos tähtaegadega)
• II keeld (definitsioon ja esitamise kord ning vastutus ja kelle poole pöörduda koos tähtaegadega)
• ...

• Administraatori tööülesanded ja vahekorrad kasutajatega peaksid ka olema lahti kirjutatud ning kaebekirjade ehk reklamatsioonide edastamise kord peaks ka paika saama, kellele edastada kas vikipeedia eetikakomisjonile? kellele?

...selle admin.poole kirjapanek annab pisut parema ülevaate, et kuidas ma saan kirjutada kaebekirja X-aktiivse administraatori kohta (loodan, et sellenimelist hetkel ei ole) X-aktiivsele administraatorile...

siinkohal pean silmas ka erijuhtumeid kui vikipeedia kasutaja keskendub artiklite toimetamisele ega ole jõudnud jälgida vikipeedia administratiiv-haldusliku poolega seonduvat ja võib alles hiljem aru saada, et kehtiv/kehtestatav süsteem on tema õigusi rikkunud (keegi püüdnud solvata, naeruvääristada, haiguslikku diagnoosi panna, teadmatusest tema poolt lisatud andmeid kustutada jms)...

• Kõige lihtsam oleks (minu arust) kasutada baasdokumentidena ka Eestis paljudes firmades kasutusel olevaid ISO kvaliteedijuhtimise standard]]eid ja neid siis täiendada kvaliteedi mõiste osas...

• Pean siinkohal oluliseks välja tuua ka ajateooriaga pisukest seonduvat, kuigi pean tunnistama, et ei ole kursis karistusõigusega, vaatamata sellele leian, et karistada ei saa teo (tegude) eest mis ei olnud kollektiivi poolset karistust ning hukkamõistu väärivad nende TOIMEPANEMISE AJAL ehk siis kui 31.12.2013 kehtestatakse (lootusrikas ma) vikipeedia administraatorite kooskõlastatud "Ametijuhend" siis võimalik e-dokument peaks rakenduma sellest kuupäevast või vähemalt sätestatama selle rakendumise võimalikud tähtajad .....

Hääletamisprtoseduuride kohta leiba internetist juba ka infot, näituseks: [7] ja püüdkem meeles pidada, et hääletamine võiks toimuda mitte inimese vaid tööülesannete põhiselt, seetõttu arvatavasti peetaksegi oluliseks tööülesannete koostamist ..

Ja vikipeedia veebikeskkonna turvalisus peaks mingil moel uurimist ja kajastamist leidma, et hoiatada ka tavakasutajaid võimaliku ohu eest, kas ei ole nii, et kui midagi pannakse vikipeedia poole tulema siis võidakse ühtlasi midagi ka vikipeedia poolt kasutajate poole tulema panna

• aga eks oma püksid ole ....... ikka lähemal.......

• ...

Mariina 29. august 2013, kell 09:22 (EEST) alias Простота

1. Ei olnud mingit plaani tööjuhendit koostada. Arutelu kerkis vajadusest panna paika reeglid, kuidas toimub administraatori tagandamine eestikeelses Vikipeedias.

2. Administraatorid ei TÖÖTA Vikipeedias, neil ei ole TÖÖLEPINGUT, seega mingite lahenduste otsimine töölepinguseadusest on täiesti vale lähenemine. Kõik mis on taris teada admistraatorindusest on lehel Vikipeedia:Administraatorid. Hetkel puudub sealt selge administraatori õiguste eemaldamise kord, seda siin üritatakse ka tekitada.--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:08 (EEST)

3. Hääletamine on Vikipeedias käinud laias laastus nii nagu Vikipeedia:Hääletused seda näha võib. VVK ei puutu asjasse.--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:08 (EEST)

4. Ei ole mingit eetikakomisjoni või kaebuste osakonda Vikipeedias. Kui sul on kellegiga probleem, siis räägi selle kodanikuga. Ei saa kokkuleppele, palu mõni admin vahekohtunikuks. Väga suur häda, siis tõstata probleem üldises arutelus.--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:08 (EEST)

5. Ma ei usu, et "noomituste ja hoiatuste süsteem töötaks, mis organ neid jagama hakkaks??--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:08 (EEST)

6. Vikipeedia struktuur on liiga lõtv selleks, et hakata mingeid ISO standardeid kehtestama.--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:08 (EEST)

7. Turvaküsimustes on sul tegelikult õigus, võiks olla mingi juhend tõesti, kuidas end (oma kasutajakontot) häkkimise eest kaitsta. Hiljuti muideks toimuski Vikipeedias üleminek HTTPS-ile, et turvalisust tõsta.--Kyng (arutelu) 29. august 2013, kell 11:08 (EEST)

---

Punkt "Usalduse kaotamine vähemalt kolmandiku viimasel aastal aktiivselt tegutsenud administraatori silmis." on väga ebamäärane ja sellisena võib edaspidi vaidlusi tekitada. Kuidas kindlaks määrata, et just kolmandiku silmis on usaldus kaotatud? Kas tuleb teha eelhääletus? "Viimasel aastal aktiivselt tegutsenud administraator" lisab veel enam ebamäärasust. See punkt tundub üleliigsena. Usalduse olemasolu või puudumine peaks edasise hääletuse käigus selguma. Arvan, et esimesed kolm punkti juba kirjeldavad ära võimalikud põhjused. --Cumbril (arutelu) 30. august 2013, kell 12:28 (EEST)

Peale selle on see punkt vastuolus Vikipeedia põhimõttega, mille kohaselt administraatoril pole mingeid erilisi õigusi või privileege mitteadministraatorist kasutaja ees, va. need tehnilised õigused, mis tal on. --Cumbril (arutelu) 30. august 2013, kell 12:40 (EEST)

Jah, tegelikult õige. Kas usaldatakse või ei selgub hääletusel: jätta see punkt välja? Tavakasutaja ja administraatori vahel ei saa tõesti teha muud vahet kui tehnilised õigused. --Kyng (arutelu) 30. august 2013, kell 13:03 (EEST)

Minumeelest võiks välja jätta. Kui keegi juba administraatori tagandamise hääletuse algatab, siis on juba eeldusena sees, et ta ei usalda seda administraatorit. Kõik hinnangud, kui palju seda konkreetset administraatorit teised kasutajad ka umbusaldavad, ongi pelgalt hinnangud, seni kuni hääletust pole toimunud. Kui küsimus on selles, et välja toodud põhjuste hulgas pole sellist, mida saaks kellegi meelest vääralt käitunud administraatorile süüks panna ja ikkagi tahaks algatada tagandamishääletuse, siis võib panna sisse punkti "Muud põhjused", mis katab kõik selle, mis teiste punktide alt välja jääb. See toob kaasa, et tagandushääletuse põhjendused olenevad algataja loomingulisusest. Või siis panna sisse sellisel kujul, et n hääleõigusliku kasutaja silmis on usaldus kadunud, kus n on üks number. Kuid siis tekib küsimus, et miks seda allkirjade kogumise eelkampaaniat vaja on, kui teiste põhjuste korral saab ainult üksainus kasutaja administraatori tagandamise hääletuse algatada. See jätab mulje, et tagandamishääletuse algataja soovib juba enne kui hääletus käima läheb enesele liitlasi otsida, et julgem tunne oleks ja et ei peaks individuaalset vastutust võtma. Seega: punkt välja jätta. --Cumbril (arutelu) 31. august 2013, kell 22:16 (EEST)

Ettepanek: võiks panna ka sisse, kui sageli tohib sama administraatori suhtes uuesti hääletuse korraldada. Et ei juhtuks nii, et kui hääletus ei anna algataja meelest sobivat tulemust, siis ta algatab kaks päeva hiljem uue hääletuse. Variandid: kord aastas, kord poole aasta jooksul. --Cumbril (arutelu) 31. august 2013, kell 22:29 (EEST)

Minu arust tuleks lisaks sellele, kes võib hääletada, kindlaks määrata ka see, kes võib hääletuse algatada. See õigus võiks olla ainult teistel administraatoritel. Muidu on oht, et seda võimalust hakatakse kuritarvitama kasutajate poolt, kellele lihtsalt mõne admini tegevus ei meeldi. Ettepanekuid võiksid muidugi kõik kasutajad teha. --Metsavend 31. august 2013, kell 22:55 (EEST)

Oht on tõesti olemas, et seda hakatakse kuritarvitama, kuid leian, et see õigus peaks siiski olema kõigil kasutajatel. Kui administraatoriks hääletamise saab algatada iga kasutaja, siis ei peaks ka tagandamise osas reeglid erinema. Muidu on oht, et tekib administraatorite omavaheline ringkaitse. Nagu juba öeldud, administraatoril pole mingeid erilisi õigusi või privileege mitteadministraatorist kasutaja ees, va. need tehnilised õigused, mis tal on. Antud piirang looks just sellise erilise õiguse, pealegi sellise, mis on suunatud selle õiguse eelduse enese säilitamisele. --Cumbril (arutelu) 31. august 2013, kell 23:30 (EEST)

Administraatoril on mitmeid õigusi, mida tavakasutajal ei ole. Kas need on erilised, see sõltub kuidas sõna "eriline" mõista. Vaevalt, et mingit ringkaitset tekiks. Administraatorid on ju huvitatud eelkõige Vikipeedia arengust, mitte mõne kasutaja kaitsmisest ja kui kedagi kaitstakse, siis ikka Vikipeedia huve silmas pidades. Igatahes ei tohiks õiguste ära võtmise protseduuri liiga kergesti algatatavaks teha. Kui põhjused on piisavalt lõdvalt sõnastatud, võib hääletuse algatamine olla liiga lihtne ja ebapiisavalt põhjendatud.--Metsavend 1. september 2013, kell 01:27 (EEST)

Nõus Cumbriliga. Mina usun ka pigem kollektiivse mõistuse jõudu ja leian, et hääletuse võiks algatada iga tavakasutaja. Hääletuse algatamiseks peaks niikuinii olema kaalukas põhjus, mis selgub enne hääletamist toimuvas diskussioonis. Kui diskussiooniga on jõutud nii kaugele, et olukord ei lahene teisiti kui hääletades, pole enam suurt vahet, kes konkreetselt teeb hääletamiseks ettepaneku. Põhjendamatu hääletus kukub iseenesest läbi.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2013, kell 11:09 (EEST)

Oot-oot, hääletusele saab panna sellise asja, mille puhul on selge, mille üle hääletatakse. Kui me saaksime tervele mõistusele loota, teeksime nii, nagu on seni kandidaatide hääletamisel tehtud. Ka mujal on ilma igasuguste reegliteta nt jäetud arvestamata nende hääled, keda kogukond ei tunne. See arutelu käib kuidagi ringiratast. Ma juhin tähelepanu sellele, mis on ülal juba öeldud. Mis õieti on p 1.1 all? Kuidas seda rakendama hakataks? Kui need moodustavad lihtsalt valiku võimalikest põhjendustest, siis miks nende üle hääletama peab? Teisiti ei ole ju ka mõeldav, st et hakkaksime kõigepealt hääletama selle üle, kas mõni neist punktidest on täidetud ja siis vastavalt sellele kas tohiks või ei tohiks õiguste äravõtmist algatada. Sel juhul polekski enam tarvis uuesti hääletada, kui mõne punkti rikkumine on kinnituse saanud. Kui oleks olemas objektiivsed mõõdikud, mille saaks lihtsalt kokku arvutada, poleks ju tõepoolest hääletamist tarvis. Kui me millegi üle hääletame, siis me ei saa öelda inimestele, kuidas nad peavad hääletama. Ega seda, kuidas nad tohivad hääletada. Me ei saa öelda kellelegi, et ta on kohustatud administraatorit usaldama, sest mingi mõõdupuu järgi vastab tema tegevus mingitele formaalsetele nõuetele. Aga jah, põhjendama peab, ja võib-olla selle peaks kirja panema, et absurdse põhjenduse või nt valeliku süüdistuse puhul hääl arvesse ei lähe (selliseid juhuseid on olnud heade artiklite valimise juures). --Epp 1. september 2013, kell 14:03 (EEST)

Õiguste äravõtmise algatamine on niikuinii äärmuslik abinõu, milleni jõutaksegi seetõttu, et varasemad arutelud ei ole tulemust andnud. Kõiki neid arutelusid uuesti otsast peale pidama hakata ei ole parima tahtmise juures võimalik. --Epp 1. september 2013, kell 14:03 (EEST)

Mõnes mõttes pole tõesti õigustatud administraatoritele suurema otsustusõiguse andmine. Samas on administraatoriks saamine (valdavalt) eeldanud kursisolekut sellega, kuidas Vikipeedia töötab ja mis ümberringi toimub. Ma usun, et näiteks artikli kvaliteedi kohta saab arvamus olla ka inimesel, kes ise üldse Vikipeediat ei teegi. Aga kas me saame keerulisematel juhtudel loota, et kõik inimesed on nii ausad, et kujundavad oma arvamuse alles siis, kui nad on asjasse süvenenud, mitte näiteks ei lase ennast manipuleerida loosungitega nagu "näidispoomine" jne. Inimesed, kes ei ole piisavalt kaua siin tegutsenud ja/või ei ole üldse ringi vaadanud ja/või ei ole ise eriti kompetentsed autorid, ei tarvitse olla piisavalt kompetentsed, et kaasa rääkida. --Epp 1. september 2013, kell 14:03 (EEST)

Muide, teadmine, et administraatori õigusi on praktiliselt võimatu ära võtta, võib muuta ka inimeste hääletamise administraatorite valimisel märksa ettevaatlikumaks. --Epp 1. september 2013, kell 14:03 (EEST)

Mina pakun aktiivsetele administraatoritele ette ikkagi püüda administraator-aktiivsus-vikipedist tööga seonduva siduda (nii korrektselt kui võimalik) kas töölepingu ehk mingigi lepinguga, sest mina lugedes (takka pärast) vikipeedia üldist arutelu ja kohati arutelusid artiklite juures valdav enamik nn "aktiivseid administraatoreid" ongi ka/täiega suhtlemis- (suhtlematuse) "mallirattasse justkui kinni jäänud"- kui vaadelda kasutaja Bioneer1-ga ja hiljutist Oobi-ga toimuvaga (noh, läks korraks endast välja ja siis!) seonduvat siis paraku, kõik ei ole nii head inimesed kui nemad, ja kui asi kisub vikipeediast välja (erinevatel põhjustel) siis parem kohaldatagu töösuhetele kehtivaid seadusesätteid kui EV põhiseaduse mõtteid- sätteid..... ja siis paraku on tunnistuseks kõik nn "arutelud" ja niikaugele tagasi, et oi-oi-oi....

Nn aktiivsete administraatorite vahekorrad pistavad/paistavad ju ka lugejale silma, kui Te ise omavahel arutlete, et keegi rikub vikipeediat juba 2 aastat ja nimetate, et võiks Bioneer1-ega selle nn probleemi siduda, siis mina leian et hääletades selle ka ametlikuks versiooniks ei muuda asjaolu, et võib-olla pole valdaval enamikul "aktiivsetel vikipedistidel" ettekujutust kuidas ühislooming-vikipeedia on ja võiks olla. Olete (osad) kaks aastat (hinnaguline) "soolanud Bioneer1-e" ja sellega teen ettepaneku koostada Vikipeedia administraatori tööjuhendi vastavad punktid selliselt, et alustate puhtalt lehelt.....

Ja see nn teadmine, et administraatori õigusi on praktiliselt võimatu ära võtta oli algselt (usun ma) administraatori sees üsna konkreetse teadmisena, et me käitume tsiviliseeritult ehk "Kuidas karastus teras" ...

Mariina 1. september 2013, kell 15:00 (EEST) alias Простота

Minu arvates punkt 1.1 peaks koondama kõik mõeldavad põhjendused, millega tagandamishääletuse algataja saaks põhjendada hääletuse algatamist. Need ongi need nö. objektiivsed kriteeriumid, millele administraatori tegevus peab vastama. Nende eesmärk on see, et tagandamishääletuse algataja ei saaks päris absurdsetel põhjustel hääletamist algatada. Kuid neilt ei saa nõuda täielikku objektiivsust, sest igas punktis on juba hinnang sees. Kes otsustab, kas solvang oli sihilik, kas teadmised on ebapiisavad jne. Selle üle saab alati vaielda. Need peaks moodustama sõela, mis jaburaid ja valelikke süüdistusi hääletusele läbi ei lase.

Mis siis, kui nõuda, et hääletuse algataja peaks leidma veel kolm teist hääleõiguslikku kasutajat, kes on nõus tagandamishääletuse algatamisega? Põhjendada tuleb ikkagi (viidates punktile 1.1), kuid siis on juures veidi enam objektiivsust – tegemist pole enam ühe inimese suvaga. Kolm on muidugi laest võetud number, võib olla ka viis, kümme vm. Ma lähen nüüd vastuollu sellega, mis ma ise kirjutasin allkirjade kogumise kohta, kuid sellisel kujul tundub see hea ideena, mis aitaks pahatahtlikke, ühe-inimese-võitlus-maailma-vastu tüüpi usaldushääletusi ära hoida. Kui juba mitu inimest on nõus esitatud süüdistustega, siis need ei saa päris laest võetud olla ja vajavad hääletust. --Cumbril (arutelu) 1. september 2013, kell 22:51 (EEST)

Lisan, et mulle meeldib kasutaja Kyng mõte, et tagandamishääletus on nagu uuesti administraatoriks valimise kordamine. Siis ei pea seda vaatama nagu näidispoomist vaid lihtsalt kui administraatoriõiguste uuesti kinnitamist või mittekinnitamist. Kellegi administraatoriks saamisel pole tegelikult teada, kuidas ta hakkab administraatorina käituma, tegemist on usalduskrediidi andmisega. Pärast mõni aega administraatorina tegutsemist saab hinnata, kas usaldus oli õigustatud või mitte. Kui administraator oleks nagu rahvaesindaja, siis tekib siit paralleel rahvaesindaja tagasikutsumisega. Demokraatiates on tagasikutsumine normaalne protseduur, monarhiates valitakse eluks ajaks. (Ma ei viita ühelegi konkreetsele administraatorile selle jutuga). --Cumbril (arutelu) 1. september 2013, kell 23:56 (EEST)

Mulle tundub see hea mõte, et võiks olla kordushääletus samade reeglite järgi nagu administraatori valimine. Andres (arutelu) 2. september 2013, kell 13:49 (EEST)

Jah, muidugi oleks see kõige lihtsam ja minu meelest ka kõige mõistlikum lahendus. Olen igati poolt. Pealegi, kui reeglid nii keeruliseks teha, nagu siin tahetakse, pole administraatori valimise reeglid enam nendega kooskõlas. --Epp 2. september 2013, kell 14:10 (EEST)

See küsimus jääb ikka üles, kes ja mis tingimustel saab algatada kordushääletuse. Või see paistab OK, et igaüks võib iga kell ettepaneku ükskõik millise administraatori kordushääletuseks, kasvõi iga nädal? --Cumbril (arutelu) 2. september 2013, kell 17:13 (EEST)

Mulle meeldiks ka n-ö kordushääletuse variant, see oleks siis nagu usaldushääletus administraatorina jätkamiseks. Inimesel endal peaks olema võimalus esineda ka pöördumisega, kus ta ise oma senist tegevust lahkab. Ma ei usu, et tekiks probleemi, et seda hakataks liiga tihti korraldama. Võib leppida nt kokku, et peab olema vähemasti 6 kuud vahe.--Morel (arutelu) 2. september 2013, kell 18:43 (EEST)

NB! täiendasin 1. ja lisasin 4. punkti! Ma arvan, et igasuguste alkirjade kogumine või "eelhääletus" ei ole vajalik. Kas ettepanek on mõistlik või ei otsustab üks hääletus, lihtne ja loogiline. Ma juhin tähelepanu, et meil on võimalik korraldada ka tavalisi hääletusi (tavaliselt on seal hääletatud mingi artikli kustutamise/säilitamise üle). Neid saavad korraldada kõik kasutajad ja hääletada ka kõik kasutajad. Sama lugu Heade artiklite või administraatorikanditaatidega. On esinenud suhteliselt üksikud probleemid: Applespoti hääletus Hääletuste lehel ja ka heade artiklite valimistelt eemaldati vähemalt üks kasutaja, kes polnud sisulist kaastööd teinud. Mitte kunagi ei ole probleemiks olnud et keegi esitab mingeid ettepanekuid liiga tihti või liiga palju. Kui keegi peakski hakkama massiliselt hääletusi tegema, siis saab ta blokeerida nagu iga tavalise vandaali. Seetõttu pole minumeelest vaja eraldi piiranguid. Kyng (arutelu) 2. september 2013, kell 20:27 (EEST)

4. punkti jõussejäämisel võiksid ehk administraatori "laureaadid" kaaluda eraldi serveruumi üürimist ja kasutuselevõttu väljaspool avalikku ruumi ~ Pietadè 2. september 2013, kell 21:12 (EEST)

Ma pakkusin 3. punktis välja piirangud (50 kehtivat muudatust, 3 kuud reg. kasutaja) vältimaks seda, et keegi puhtalt hääletamise pärast registreerunu ei saaks seda teha. Veel pakuti välja, et hääletamine selles küsimuses reserveerida vaid administraatoritele, eks lisan selle ka valikute hulka aga minu meelest liiga karm piirang arvestades, et näiteks administraatorite valimisel võivad ka mitteadministraatorid hääletada. Loomulikult võib kodanik, kelle üle hääletatakse ka ise sõna võtta ja põhjendada, miks peaks ta endiselt administraatoriks jääma, ebaloogiline oleks seda keelata. Kyng (arutelu) 2. september 2013, kell 20:27 (EEST)

Keelata tavakasutajal hääletada on sama kui tööandjad teevad seaduseid aga töövõtjatega seda ei arutata. Kõik aktiivsed kasutajad peavad saama hääletada ja olen kohe 4. punkti vastu. --Tiia (arutelu) 2. september 2013, kell 20:36 (EEST)

"Administraatoriõigused" võiks olla ikka üks sõna, ega neilt kõiki õigusi võeta...--Morel (arutelu) 2. september 2013, kell 22:54 (EEST)

Ei. Siin on tähenduse vahe sees.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 2. september 2013, kell 23:38 (EEST)

On jõutud terminite osas selgusele?--Kyng (arutelu) 6. september 2013, kell 11:16 (EEST)

Pakun, et võiks kasutada terminit (kasutaja) administreerimisõigused – see on igal juhul üheselt mõistetav. Ma ei soovi siinset arutelu muuta aruteluks keeleküsimuste üle, kuid kui terminid on segased, siis see hakkab arutelus ka segadusi tekitama. --Cumbril (arutelu) 6. september 2013, kell 20:43 (EEST)

Mõisted tuleks püüda võimlaikult täpselt lahti kirjutada ehk siis võiks küll olla registreeritud kasutaja administreerimisõigused ja registreerimata kasutaja administreerimisõigused- just õigused mitte kohustused; siit edasi oleks (minu arust) vajadus täpsustada ka vikipeedia registreeritud kasutajakonto mõiste- see ei ole kohe kindlasti aktivakonto ega passivakonto ega tulu- ja või kulukonto- ehk siis vikipeedia registreeritud kasutaja kasutajakonto kaudu on registreeritud kasutajal võimalik administreerimisõigusi kasutada, hallata, teostada, peatada. Edasi kuidas ja kes haldab seda kontot (ja paljusid kontosid): juurdepääs, vastutus, säilitusandmed-näituseks kui kaua kasutajakontot hoitakse ja kuhu need andmed seejärel paigutatakse ehk andmete arhiveerimiseeskiri. See lihtsustaks ka vikipeedia administraatorite tööd ja igal inimesel (indiviidil) võib-olla 1.... vikipeedia kasutajakontot ja sarnaselt võib igal indiviidil olla 1.... vikipeedia aktiivse adminitraatori kontot. Leian, et Teie mõte Cumbril väärib igal juhul lähemat kaalumist. Sest koos vikipeedia kasutajakonto loomisega võiks vikipeedia kastajatele ka jagada neile infot vikipeedia registreeritud kasutaja kasutajakonto võimalike administreerimisõiguste aga ka siit tulenevalt registreeritud kasutaja kasutajakonto võimalike administreerimiskohustuste üle: ka vikipeedia aktiivsete administraatorite kohustused võiksid eeskujuks olla (aga juhul kui need on korrektselt koostatud ja kõigile soovijatele kättesaadavaks tehtud)(arvan ma)...

Mariina 7. september 2013, kell 07:43 (EEST) alias Простота

Minu meelest on see veel kehvem variant. Igaks juhuks seletus: põhimõtteliselt on meil olemas ka bürokraadid, kontrollkasutajad, stjuuardid. Ja ka nemad teevad teatavaid administreerimisprotseduure. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 6. september 2013, kell 21:05 (EEST)

Siis peaks olema administraatoriõigused, bürokraadiõigused jne. Minu arust on "administraatori õigused" vale. See näitab kuuluvust (kelle?, mille?) ja mitte liiki või laadi (vastab küsimusele missugune?). (Vt. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/KLK/N+N/) Aga olgu, ma ei hakka rusikad püsti oma õigust taga ajama. Jäägu nii, kui Sa arvad, et nii on parem. See ei ole artikkel, vaid aruteluleht. --Cumbril (arutelu) 7. september 2013, kell 00:16 (EEST)

Jah siin - artikli Administraatorid tagaseljas on püütud arutelu algatada, nii et Cumbril käesolev aruteluleht on alles pisut alguses aga jälle kuidas kellele tundub kas parem Helja kui Hilja ....

Mariina 7. september 2013, kell 07:43 (EEST) alias Простота

Mariina, sinu kirjutistest on enamasti võimatu aru saada.

Aga üks kommentaar ikka: Vikipeedia kasutajal võib olla mitu kasutajakontot ja mõningatel puhkudel on see lausa soovitatav ja isegi vajalik. Näiteks kui kasutaja jooksutab kuskil mingit botti, siis roboti muudatused tuleb teha boti konto alt. Sama asi kehtib ka AWB-ga massiliste muudatuste tegemise korral - AWB jaoks on siis vaja teha eraldi kasutajakonto ja lasta see botina ka ära registreerida. Ning veel - avalikes arvutites ei ole soovitatav tegutseda administraatori õigustega kontot kasutades - see on turvalisuse probleem ja tuleb tegutseda tavakasutaja õigustes.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 7. september 2013, kell 09:37 (EEST)

Usaldushääletuse alustamine

Panen ette täpsustada, et usaldushääletuse alustamiseks peab eelnevalt olema alustatud probleemse administraatori üle arutelu, kus juba enne hääletust selgitatakse konkreetsete näidete varal, miks tuleks administraatori õigused ära võtta. Selles arutelus saaks teised siis hinnata, kas põhjus on adekvaatne. Kui ettepanek on seotud mingi arusaamatusega, siis peaks enne hääletust tekkima võimalus asju selgeks rääkida, probleemne administraator peaks sellisel juhul sõna saama. Hääletuse alustamiseks peaks arvestatav hulk kasutajaid sellele toetust avaldama (nt vähemalt kolm). Mulle oli seni tundunud, et ilma sellise aruteluta hääletuse alustamine on kohatu ja eeldasin, et hääletust sedasi ei alustada. Nüüd paistab, sellise täpsustuse võiks siia kirja panna.

Ülalpool juba oligi tuntud muret, et usaldushääletuse alustamine ei tohiks olla liiga lihtne. Nii, et kui kellegile lihtsalt ei meeldi administraatori tegevus, siis ta alustabki hääletust. Juhul kui meil ei ole üldist korda, mille järgi kõiki administraatorid tuleb mingi aja tagant uuesti kinnitada, siis on diskrediteeriv hääletada mõne üksiku administraatori üle ebamäärasel põhjusel või kellegi isikliku meeldimise tõttu.

Eespool on veel pakutud, et absurdse põhjenduse või valeliku süüdistusega hääl ei peaks arvesse minema. Selle täpsustamine on siin nüüd ka võib-olla vajalik. Vähese aktiivsuse juures on sellisel häälel suur kaal. Pikne 7. juuli 2015, kell 19:43 (EEST)

Ma pooldan esimest ettepanekut. Niisugust asja, nagu siin viimati oli, tuleks edaspidi vältida. Andres (arutelu) 8. juuli 2015, kell 20:21 (EEST)

Mitteaktiivsed administraatorid

Minu meelest praegune administraatorite nimekiri on eksitav. Kui kolme viimast esimesest nimekirjast ei leia, siis jääb kergesti mulje, nagu nad polekski administraatorid. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 14:46 (EEST)

Ma saan aru, et eristamise mõte on selles, et tükk aega eemal olnud adminnide poole ei ole väga mõtet küsimustega pöörduda, ei pruugi vastust saada, ja nad ei pruugi näiteks viimase aja arengutega kursis olla. Kas lahendaks sõnastus "Mitteaktiivsed administraatorid"? Automaatne nimekiri loetleb kõik koos, siinne võiks mingit lisafunktsiooni ka omada. Adeliine 3. september 2016, kell 15:38 (EEST)

Kui seda nii kangesti tarvis on, siis võib ju üldnimekirjas sulgudes lisada "mitteaktiivne". Aga minu meelest Pikse puhul pole see sisuliselt õige. Ja kui keegi satubki mitteaktiivse administraatori juurde, küllap ta sealt edasi saab. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 15:42 (EEST)

---

Minu meelest tuleks see koristamise asi siit välja jätta. Neid, kes koristavad, on administraatorite seas vähe, ja koristamise kohustust ka keegi endale ei võta. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 11:18 (EEST)

Väärtarvitusfilter

Mis kasutaja see veel on? Ivo (arutelu) 29. detsember 2018, kell 13:00 (EET)

kui sakslasi uskuda, siis tegemist on Messia taastulemisega: https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Kurier#Ein_neuer_Admin_ist_zu_uns_gesto%C3%9Fen,_welch_Freude! --WikedKentaur (arutelu) 1. jaanuar 2019, kell 11:19 (EET)

See on bot. Mind siiski huvitab, kes seda haldab? --Vihelik (arutelu) 19. veebruar 2019, kell 00:51 (EET)

Mõnes vikis on lubatud administraatoritel häälestada filtreid nii, et süsteemikonto nimega "Väärtarvitusfilter" blokeerib kasutaja automaatselt, kui tehtav muudatus vastab teatud tingimustele. Siin pole see lubatud ja see konto ei tee midagi. Võimalik, et ta võetakse millalgi administraatorite nimekirjast jälle ära (vt phab:T212268). Pikne 22. veebruar 2019, kell 19:38 (EET)

Enda kandidatuuri ülesseadmine

Siin lehel on olnud pikka aega kirjas, et soovi korral võib enda kandidatuuri üles seada. Nüüd viimasel hääletusel heitsid mitu kasutajat kandidaadile ette, et pole hea toon ennast esitada. Selline etteheide pole päris õiglane, kui kandidaat lähtub siinsest juhtnöörist. Kas siis tuleks juhtnööri muuta? Minu meelest enda kandidatuuri esitamise juures iseenesest midagi halba pole. Kui kandidaadil pole tarvis kõigepealt kutset oodata, siis paistavad administraatorid ehk ka vähem suletud ringina. Iseasi küll, et praktikas pole eriti neid enda kandidatuuri esitajaid, kes samas ka tõenäolisemalt administraatoriks sobiks (on asjalikud, enamvähem aktiivsed, administreerimisest huvitatud), aga see käib suuresti ka nende kandidaatide kohta, keda teised saaks esitada. Pikne 13. märts 2022, kell 14:38 (EET)

Üldse on vähevõitu kaastöölisi. Mingi hetk siin alles ka nt Vihelikuga vaatasime ringi, et kes võiks administraatoriks sobida ja neist keegi ei tahtnud, kellele seda välja pakkusime.

Otseselt ei näe ma mingit põhjust keelata enda kandidatuuri ülesseadmist. Samas meil hetkel vast ikka natuke on neid administraatoreid, kes selles osas vahest ringi vaataks ja oleks valmis nomineerima neid, kes võiks hääled kokku saada. Ehk kui inimene ennast ise nomineerib, siis tõenäoliselt teeb ta seda liiga vara. Ivo (arutelu) 13. märts 2022, kell 22:19 (EET)

Enesenomineerimise laitmine pole siinse viki kasutajate eripära. Eesti presendiks saab ka igaüks end ise pakkuda, ent isepakkujaid hästi ei vaadata. See, et keegi teine nomineerib administraatori kandidaadi, pole üldse paha. Nomineerija on soovitaja rollis ja saadab oma soovitusega hääletajatele signaali. Kui Andres ikka soovitab kedagi, siis see mõjub. Samas paneb soovitaja ka enda reputatsiooni kaalule -- oleks veidi piinlik, kui hääletuse ajal hakatakse analüüsima kandidaadi varasemat kaastööd ja selguksid suured puudused. Võib-olla oleks ausam juhtnööris öelda, et kes loodab saada administraatoriks tulevikus, võiks panna oma kasutajalehele malli {{Kasutaja:TahabAdminiks}}. Kaniivel (arutelu) 13. märts 2022, kell 23:04 (EET)

Presidendi kõrval pole Vikipeedia administraator teab mis eriline positsioon. Vaatasin mõnes suuremas vikis ringi ja praegu ma ei sattunud ühtegi vikisse, kus poleks toodud eraldi välja, et võib üles seada enda kandidatuuri. Inglise vikis küll on viimased edukad kandidatuurid olnud kellegi teise esitatud, prantsuse vikis samas kandidaadi enda esitatud.

Enda või kellegi teise kandidaadiks esitamist minu meelest polegi tarvis vastandada. Mõlematpidi võiks olla võimalik administraatoriks saada. Jah, soovituse olemasolu on hea ja küllap võimalus valituks osutuda on nii suurem. Samas, enda kandidatuuri esitaja on ehk enam motiveeritud administraatori rolli täitma. Pikne 14. märts 2022, kell 15:57 (EET)

Tuleks kirjutada, et võib ka ise oma kanditatuuri üles seada, kuid enamasti on kombeks, et kandidaadi esitab keegi teine. Velirand (arutelu) 16. aprill 2022, kell 10:18 (EEST)

Kordan veelkord seda, mida olen varem öelnud. Velirand (arutelu) 1. detsember 2022, kell 12:59 (EET)

Aga täienda lehte vastavalt. Ivo (arutelu) 1. detsember 2022, kell 17:34 (EET)

Ma ei kujuta ette, milline täpne sõnastus olema peaks. Velirand (arutelu) 2. detsember 2022, kell 09:19 (EET)

Panin midagi, võite parandada. --Andres (arutelu) 2. detsember 2022, kell 11:16 (EET)