Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/6

Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

Poola-Eesti spordisidemed

muuda

Pärast esimest maailmasõda, kui Eesti iseseisvus ja Poola taasiseseisvus, said mõlema riigi koondised hakata osalema rahvusvahelistel spordivõistlustel. Sõdadevahelisel ajajärgul võtsid eestlased ja poolakad omavahel spordis mõõtu ajastu kohta üsna sageli. Olulisimad tolleaegsed omavahelised spordivõistlused olid ilmselt kergejõustikuturniirid, mida Eesti ja Poola koos Lätiga pidasid. 1920.–1930. aastatel toimus kokku kuus kergejõustiku maavõistlust nende kolme riigi koondiste vahel.

1930. aastal toimunud Eesti-Läti-Poola kergejõustiku maavõistlust käsitlev ajaleheartikkel. (Eesti Spordileht, 27. juuni 1930)

1927. aasta mais toimus Varssavis esimene selline turniir. Tegemist oli ühtlasi Eesti üldse esimese kergejõustiku maavõistlusega. Võitjaks tuli Poola 142 punktiga, Läti sai 96 punkti ja Eesti jäi 95 punktiga napilt viimasele kohale. 1929. aastal toimus samas formaadis kergejõustikuvõistlus Riias. Aasta hiljem Tallinnas toimunud turniiril jäid Poola ja Eesti 119 punktiga viiki, Läti kogus nende järel 98 punkti. Võit läks tänu 7 individuaalsele esikohale (eestlaste 3 vastu) Poolale.

28.–29. juunil 1931 toimus samade koondiste vahel kolmikmaavõistlus Wilnos. Turniiri võitis Poola, Eesti jäi viimasele kohale. Järgmine selline turniir toimus 1934. aasta juulis teistkordselt Riias. Pärast esimest võistluspäeva oli Eesti koondis eduseisus, kuid turniiri võitis siiski Poola 134 punktiga, Eesti jäi 129,5 punktiga teisele kohale. 1935. aastal toimus Tallinnas Kadrioru staadionil viimane kergejõustiku kolmikmaavõistlus Eesti, Poola ja Läti vahel.

1931. aastal toimunud Poola-Eesti-Läti kergejõustiku kolmikmaavõistluse plakett. (Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum)

1938. aastal leidis Eesti ja Poola vahel aset kaks maavõistlust poksis. Esimese neist, mis toimus märtsi lõpus Tallinnas, võitis Poola skooriga 6:2. Turniiri kokkuvõtvas Päevalehe artiklis on öeldud, et Poola oli sel ajal “esikohal Euroopa poksirahvaste seas” ning et kaotusest olid eestlased juba eelnevalt teadlikud, kuid tulemus nördimust ei põhjustanud, sest sama skooriga olid poolakad eelnevalt võitnud Itaaliat, Norrat ja Taanit. Kordusvõistluse, mis toimus 11. detsembril Łódźis, võitis taaskord Poola tulemusega 5:3.

Eesti ja Poola võtsid sõdadevahelisel ajal kaks korda mõõtu ka tennises. 1. juunil 1930 toimunud maavõistluse võitis Poola 4:1. 1934. aasta augustis, kui Eesti tennisemeeskond tegi Davise karikasarjas debüüdi, saadi esimeseks vastaseks just Poola koondis, kellele kaotati 0:5.

Kuigi pärast teist maailmasõda kaotas Eesti oma iseseisvuse, ei katkenud eestlaste ja poolakate spordisidemed. Enamasti võistlesid eestlased tollal NSV Liidu koondise koosseisus. Näiteks toimusid 1963. aastal Poolas Wrocławis meeste Euroopa meistrivõistlused korvpallis, mille võitnud Nõukogude Liidu koondisesse kuulusid eestlased Jaak Lipso ja Tõnno Lepmets. (Poola saavutas turniiril teise koha, finaalis kaotati NSV Liidule 61:45.) Sellel ajal toimus aga ka võistlusi, kus eestlased said moodustada oma rahvuskoondise. Mõnes neist osalesid ka poolakad: näiteks võistlesid 60ndate lõpus ja 70ndate alguses koondised omavahel kolm korda Tallinnas toimunud korvpallivõistlusel. 1968. aastal toimunud turniiri võitis Eesti koondis, Poola jäi Gruusia järel kolmandaks. Järgmisel aastal võitis samas formaadis võistluse taas Eesti, Poola jäi sedapuhku Läti ja Soome järel viimaseks. 1970. aastal toimunud turniiril õnnestus Poolal aga Eesti koondist teisel lisaajal 92:91 võita.

Eesti ja Poola jalgpallikoondised on omavahel kohtunud kokku 9 korda, kõik neist on olnud sõprusmängud. Sõdadevahelisel ajajärgul peeti omavahel kolm matši: 1923. aastal Tallinnas võitis Poola 1:4, 1925. aastal mängiti samas kohas 0:0 viiki ning järgmisel aastal Varssavis võitis Poola 2:0. Jalgpallikoondiste viimane omavaheline mäng toimus 2012. aastal, kui Eesti võitis Poolat esimest korda ajaloos. Mängu ainsa värava lõi Konstantin Vassiljev 92. mänguminutil.

Kasutatud materjalid

muuda