Jaak Lipso

Eesti korvpallur ja treener

Jaak Lipso (18. aprillil 1940 Tallinn3. märts 2023[1]) oli eesti korvpallur ja treener.

Jaak Lipso
Isikuandmed
Rahvus eestlane
Sünniaeg 18. aprill 1940
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 3. märts 2023 (82-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Pikkus 200 cm
Positsioon keskmängija
Sportlaskarjäär
Profikarjäär 1956–1981
Koduklubi TRÜ (1956–1960)
Riia ASK (1960–1962)
Moskva CSKA (1962–1969)
Kalev (1969–1975)
Harju KEK (1975–1981)
Medalid

Olümpiamängud
Hõbe 1964 korvpall
Pronks 1968 korvpall
Maailmameistrivõistlused
Kuld Uruguay 1967 NSVL
Pronks Jugoslaavia 1970 NSVL
EuroBasket
Kuld Poola 1963 NSVL
Kuld NSVL 1965 NSVL
Kuld Soome 1967 NSVL

Elulugu

muuda

Ta lõpetas 1959. aastal Tartu 1. Keskkooli, õppis 1959–1960 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas ning 1964–1975 (vaheaegadega) kaugõppes Moskvas Kehakultuuri Keskinstituudis ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas.

Koolipõlves võitis Jaak Lipso Eesti noortevõistlustel auhinnakohti nii kergejõustikus, tennises, ujumises kui ka ratsutamises. Korvpalli hakkas mängima 1956. aastal Viktor Laatsi treeningurühmas. Ta tuli 1957. aastal Nõukogude Liidu noortemeistriks ning võitis 1957. ja 1958. aasta Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadil pronksmedali. Eestis juhendasid ja suunasid teda treenerid Selma Multer, Atko Viru, Edgar Naarits, Ernst Ehaveer, Heino Krevald, Joann Lõssov, Ilmar Kullam ja August Sokk.

Aastatel 1957–1960 ja 1969–1975 kuulus Jaak Lipso Eesti korvpallikoondisse ja Kalevi esindusmeeskonda.

Aastatel 1961–1970 kuulus ta NSV Liidu korvpallikoondisse.

Ta võitis NSV Liidu koondises hõbemedali 1964. aasta Tōkyō olümpiamängudel ja pronksmedali 1968. aasta México olümpiamängudel.

Maailmameistrivõistlustelt sai ta 1967. aastal kuldmedali ja 1970. aastal pronksmedali. Aastatel 1963, 1965 ja 1967 tuli ta Euroopa meistriks.

Aastatel 1963 ja 1968 võitis ta Nõukogude Liidu AKSK meeskonnas Euroopa klubide karika.

Ta oli ka kuuekordne NSV Liidu meister (1962–1966 ja 1969) ja viiekordne Eesti NSV meister (1958, 1959, 1971, 1974 ja 1979).

Jaak Lipso mängis üht peaosa (kriminaaljälituse ülemat) 1971. aasta Gruusia filmis "Mina, uurija".

Aastatel 1989–1994 oli ta Kalevi Spordihalli direktor. Hiljem töötas ta taksojuhina ning Tallinna Ehitaja (1978–1980), Kalevi esindusmeeskonna (1980–1982), Nybiti (1996) ja Jüri Basketi meeste korvpallitreenerina.[2]

Elu viimased aastad elas ta koos abikaasa Mallega Tabasalu kandis Tilgu sadama lähistel.[2] Ta on maetud Rannamõisa kalmistule.

Saavutused

muuda

Rahvusmeeskond

muuda

Klubi

muuda

Tunnustus

muuda

Jaak Lipso suri 82-aastaselt 3. märtsil 2023.[4] Tema ärasaatmine toimus 11. märtsil Kalevi spordihallis.[5]

Viited

muuda
  1. "Suri korvpallilegend Jaak Lipso" Delfi Sport, 3. märts 2023.
  2. 2,0 2,1 Valeri Maksimov, Aldo Maksimov. Jaaks Lipso: pikem juubelijutt suure mehega Basket.ee, aprill 2015.
  3. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  4. Karl Mihkkel Eller. Suri Eesti korvpallilegend Jaak Lipso Postimees, 3. märts 2023.
  5. Jaak Lipso saadeti viimsele teele ERR Sport, 11. märts 2023.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda