Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/1

Lugu 1

Poola tudengid Tartus 1802–1918

Kuigi Tartu Ülikool avati esmakordselt juba 1632. aastal, siis Põhjasõja ja selle lõpptulemuse tõttu lakkas ülikooli tegevus pea sajaks aastaks, enne kui see 1802. aastal uuesti taasavati. Olgugi et 1802. aastaks oli Tartu (siis veel Dorpat) juba pea sada aastat kuulunud Vene Keisririigi koosseisu, avati sealne ülikool ikkagi saksakeelsena. Ka linn ise, mis seoses ülikooli taasavamisega kasvas väiksest provintsilinnast tõeliseks ülikoolilinnaks ja tõmbekeskuseks, oli vägagi saksapärane – nii on toonastes jutustustes kirjeldatud, et Tartu külastamine andis riigi teistest paikadest tulnud inimestele tunde, justkui viibiksid nad välismaal.

Selline mõnusalt liberaalne õhkkond ja kvaliteetne haridus meelitasid linna õppima ka arvukalt poolakatest tudengeid, kes perioodil 1802–1918 moodustasid umbes kümnendiku kogu Tartu üliõpilaskonnast ning keda poola keeles tuntakse kui „dorpatczycy“. Oma rolli mängib nii suurel poolakatest tudengite osakaalul kindlasti ka Varssavi ja Vilniuse Ülikoolide vahepealne sulgemine pärast 1830–1831 toimunud novembriülestõusu, samuti algas Varssavi ülikooli venestamine 19. sajandi teises pooles pea 20 aastat enne Tartu ülikooli venestamist. Põhilisteks õppesuundadeks, mida poolakad Tartu ülikooli õppima tulid, olid meditsiin, majandus, õigusteadus, diplomaatia, usuteadus ja matemaatika.

Esimesed poolakad jõudsid Tartu ülikooli aga juba õige pea pärast ülikooli taasavamist. Ei läinud kaua aega, kui tekkisid ka esimesed Tartus õppivaid poolakaid koondavad seltsid ja ühendused. Küllap on tuntuim ja tähtsaim neist veel tänagi tegutsev Poola vanim üliõpilaskorporatsioon Konwent Polonia, mis asutati 1828. aastal just Tartus. Väikeste poliitilisest olukorrast tingitud pausidega tegutses Polonia Tartus kuni 1918. aastani, misjärel organisatsiooni tegevusega Vilniusesse koliti.

Kuigi Tartus õppinud baltisakslased, kes moodustasid kuni 20. sajandi alguseni selge enamuse üliõpilaskonnas, suhtusid poolakatesse pigem ettevaatlikult ja eemalehoidvalt, oli seal ka üks selge erand. Nimelt kasvas küllaltki Polonia tegutsemisaastate alguses välja suur sõprus baltisakslaste Curoniaga, mis ühendas Kuramaalt pärit Tartus õppivaid baltisakslastest üliõpilasi. Kui Curonia tähistas 1908. aastal oma 100. aastapäeva, siis kinkisid Polonia liikmed neile hõbedaga raamitud härjasarve kirjaga „Polonia-Curoniae“. Sarve soetamiseks olid Polonia liikmed hakanud raha korjama juba 1898. aasta sügisel. Taoline hinnaline kink baltisakslastele tekitas muidugi hämmingut Poloniasse mittekuuluvates poolakates, kes heitsid Polonia liikmetele sellega ette näiteks Poola väärikuse alandamist ja ükskõiksust preisi omavoli suhtes Poznańis. Samas ei tohi unustada Curonia ja Polonia sõprussidemete pikaajalisust, ning tõsiasja, et kuigi saksa üliõpilased olid toonases Tartus oluliselt priviligeeritumas seisus kui poolakad, siis olid just Curonia liikmed need, kes seisid Polonia liikmete privileegide ja õiguste eest selles sakslaste juhitud "üliõpilasriigis". Suhted olid poolakatel head aga ka kohalike eestlastega. Kui 19. sajandi esimeses pooles oli eesti rahvusest üliõpilasi ülikoolis veel väga vähe, siis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses jõudis juba järjest rohkem eestlasi ülikooli kõrgharidust omandama. Eraldi mainimist väärib 1895. aastal toimunud ülikooli õppekeele muutus, mil saksakeelselt õppelt mindi üle vene keelele. See tõi mõistagi kaasa enamuse saksa professorite lahkumise ning nendega koos lahkusid ka paljud sakslastest üliõpilased. Asemele ei tulnud aga mitte ainult venelased, vaid sellised muudatused soosisid muuhulgas ka eesti ja poola rahvusest üliõpilaste arvu kasvu üliõpilaskonnas. Eesti üliõpilaste arvukuse suurenemine tõi kaasa ka eestlasi koondavate üliõpilasorganisatsioonide kasvu. Esimese Eestis asutatud eesti korporatsiooniga, milleks on Fraternitas Estica, kasvas eelnevalt mainitud Konwent Polonial välja tugev sõprus, mis kestab veel tänapäevanigi. Seda hoolimata sellest, et Konwent Polonia kolis Tartust Vilniusesse juba pärast esimese maailmasõja lõppu ja tegutseb täna üldse Gdańskis.

Poolakate tudengielu Tartus oli küllaltki värvikirev. Käidi lokaalides ja restoranides, peeti duelle, külastati kontserte ja teatrietendusi, tehti sporti ning mõistagi ka õpiti. Heade ilmade korral korraldati ka väljasõite kaugematesse looduskaunitesse paikadesse, kus sai unustada koolimured ja nautida loodust ning inimesi enda ümber. Tagantjärele on paljud Tartus õppinud poolakad meenutanud seal veedetud aegu positiivselt, öeldes isegi, et veetsid Tartus oma elu parimad aastad. Kui esimese maailmasõja ajal õppis Tartus veel küllaltki arvestatav hulk poolakaid, siis pärast 1918. aastat hakkasid puhuma uued tuuled ning 1919. aastal sai ülikoolis õppekeeleks juba eesti keel, mistõttu on pärast seda vaid üksikud poolakad sattunud Tartusse õppima.

Kasutatud materjalid

Poola korporatsioonid Baltikumis enne 1918. aastat. Varssavi. 2011. ISBN 9788392764199

Järgmine lugu →