Vikipeedia:Eestikeelne termin

Eestikeelne termin on eestikeelne vaste mõistele, mille definitsioon (ja mis ise ka) reeglina pärineb mõnest muust keelest. Mõiste paikneb terminist kõrgemal.

Globalistlikul ajastul toimub fundamentaalteadus ja tootearendus reeglina väljaspool väikeriiki nimega Eesti. See aga tähendab, et Eesti omapäritolu mõistete arv on tühine (saun, leil, viht) ning termin tuleb tuletada juba olemasolevale mõistele. Probleem seisneb kvaliteetse terminitöö aegluses - Internetiajastul on termini tuletamiseks aega tundidest nädalateni, uustermin võib aga stabiliseerumiseks vajada kuid või aastaid. Uutes valdkondades (esemevõrk, intellektitehnika) tuleb uusi mõisteid peale nii kiiresti, et olemasolevad professionaalsed terminoloogid ei suuda selle vooga toime tulla. Tüüpiliselt on erafirmad olukorras, kus kaup on juba laos, homme hakatakse seda müüma ning siis tuletab müügijuht vajalikud terminid ööl vastu müügipäeva. Ka teadustöödel on ranged tähtajad, mis ei võimalda ingliskeelsele mõistetele adekvaatseid termineid pikalt otsida.

Mõiste vs terminRedigeeri

Käesolevas artiklis on oluline vahet teha mõistel ja terminil. Mõiste on sisuliselt kirjeldus. Mõisted peavad asuma omavahel süsteemis (näiteks ISO Juhendi 2382 terminoloogiaosa, mis on peegeldatud EKI terminoloogiabaasi). Näiteks kui üldmõisteks on "labidas", siis selgituseks on "riist maa käsitsi kaevamiseks". Üldmõiste alla mahuvad labidate liigid (omavahel seotud mõistekomplekti nimetatakse ontoloogiaks). Pole välistatud, et sama üldmõiste alla tuleb alammõistena lisada kühvel. Pole välistatud, et ühel ajahetkel käsitsi kaevamise riistad liidetakse masinkaeveriistadega, sellisel juhul satuvad ühise peamõiste alla nii "kühvel" kui ka "heitkoppekskavaator".

Keelkondadevaheline semantikaRedigeeri

Tegelik probleem eestikeelsete terminitega on hoopis mujal kui oskaksime kahtlustada. Nimelt, eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda. EU kodanikest 97% emakeel on aga mõni indo-euroopa keel. Maailmakeelteks loetakse samuti mitut indo-euroopa keelt ning vaid mõnda üksikut mitte-säärast. Probleem seisneb asjaolus, et eesti ja inglise keelte semantilised ressursid on täiesti erinevad. See tähendab, et näiteks sõna "force" pole võimalik kogu aeg ühtmoodi tõlkida (mis aga terminite puhul on sageli eelduseks). Kord on vasteks "jõud", kord "sundus", kord "vägi". Ka vastupidi, tüve "vägi" tõlgitakse inglise keelde iga kord erinevalt - vägistama/ rape, vägi/army, vägijook/potion. Teisiti öeldes, eesti ja inglise semantiliste ressursside vahel puudub 1:1 suhe ning puudub isegi 1:M või M:1 suhe, põhiosas on tegemist laia silmaringi ja suurt kogemust nõudva M:M suhtega.

Eestikeelse oskuskeele loomise tüüp-protsessRedigeeri

Probleem avaldub sel hetkel kui eesti ühiskonnas tekib vajadus leida vaste mõnele võõrkeelsele terminile. Ustus Agur on loonud mõiste liiderkeel. Igal ajahetkel domineerib Eestis mingi suurrahva keel, mille terminoloogia dikteerib uusi sõnu ka eestlastele. Eestis olid varemalt liiderkeelteks saksa ja vene keel, hetkel konkurentsitult inglise keel. Kuivõrd terminoloogid on aeglane ja raskesti kättesaadav ressurss, siis eesliinil asuvad erinevad inimesed rahvaalgatuse korras termineid looma. Enamik neist pole kuulnudki terminiloome reeglitest (vt Tiiu Erelt, "Terminiõpetus"), vaid valivad intuitiivselt mõne võimaliku vaste. Nii näiteks, ingliskeelse sõna "computer" vasteteks on saanud nii "raal", "arvuti" kui ka "kompuuter", igaühel neist oma eelised ja puudused. Kaks viimast pole tegelikult head vasted, kuivõrd tänapäeva arvuti teeb kõike muud kui "arvutab" ning "kompuutrist" ei saa tuletada verbi - kuidas oleks verbiga "komputerdama"?

Kui vajadus termini järele on akuutne, siis kinnistub sugugi mitte kõige kvaliteetsem termin ("raal" - lühike ja derivatiivne), vaid kinnistub see termin, mille leiutaja sotsiaalne positsioon või meediaesindatus oli kõrgeim. Nii näiteks ingliskeelse resilience vasteteks on omavahel konkureerivad "kerksus", "säilenõtke", "paindlikkus, elastsus". Kuivõrd massterminite puhul küsitakse terminoloogi arvamust harva ja hilja, siis jõuavad olulised terminid rahvakeeles kinnistuda kaugelt enne stabiliseerumist. Nii tekivad värdterminid nagu liikuvus ja kõutš, mis eiravad eesti keele nõudeid erineval moel, mistõttu pole elukutselistel terminoloogidel nende aktsepteerimiseks vähimatki võimalust. Võib toimuda mõiste diversifikatsioon ametkondade kaupa. Nii näiteks, ingliskeelse security vasteks on olenevalt ametkonnast kas "julgeolek" või "turvalisus".

Ülalöeldu selgitab, miks adekvaatsete eestikeelsete vastete leidmine läänest meile voogavatele terminitele on väga vaevarikas ning kujutab endast kestvat kaevikusõda, kus relvadeks on pigem terminoloogi sotsiaalne positsioon ja tema poolt käsutatav meediavõime kui termini sisuline või vormiline sobivus.

Eriti raske on vaste leidmine mõistetele, mis tuginevad algkeeles säärasele semantilisele ressursile, mis eesti keeles on kas keelatud või üldse puudub. Nii näiteks termin "V2X communication" on eesti keelde raskesti tõlgitav, kuivõrd:

  • numbrid on eesti sõnades keelatud (only4you, B2B)
  • "communication" vasteks saab olla päris mitu sõna, "side" ja "suhtlus" sealhulgas.
  • terminile "side" vastav mõiste erineb oluliselt ingliskeelse mõiste "communication" tähendusväljast. See kitsendab eesti keele väljendusvahendeid ja sunnib terminit "side" kasutama inglise mõistele vastavalt, mille tagajärjel keel vaesestub ja selle semantika hakkab üha lähenema liiderkeele semantikale.

Näiteid elustRedigeeri

RessursidRedigeeri

  • ÕS2018 (kirjakeele norm; puhuti tunneb erialast terminoloogiat hilistusega või üldkeel vastandub sellega)
  • Militerm (sõjanduse, julgeoleku ja kaitsepoliitika terminibaas; võib olla vastuolus teiste erialade allikatega - "attack" -> "rünnak" v "rünne"?)
  • IATE (väljendab eurokeele nõudeid, lähtub seisukohast, et semantilisi täbarusi ja tõlkimatust ei eksisteeri või kui eksisteerib, siis see peidetakse inimeste eest ära. Suurim probleem: GDPR eestikeelses tekstis on "risk" ja "oht" omavahel eristamatult ühendatud.)
  • AKIT (andmekaitse ja infoturbe leksikon; puuduseks: mõned sõnad jõuavad terminoloogini nii hilja, et rahvakeel ei võta neid enam omaks)
  • Vallaste e-teatmik (eraisiku poolt koostatud suurepärane ressurss, mille põhimõte on, et kõik mida kuuldakse, pannakse kirja. Nii on tekkinud näiteks "vallutus".)
  • Eesti-inglise-Eesti sõnaraamat (veel üks eraisiku poolt koostatud ressurss, abiks eriti just sobiva sünonüümi leidmisel)
  • muu

AntiressursidRedigeeri

  • Glosbe.Com (suurepärane ressurss juhtudeks, kui sõnaraamat vajalikku tüvisõna ei sisaldanud. Tõlkevigu ja semantilisi vääratusi on enam kui õigeid vasteid, kuid see ei takista vajalike tüvede lahknevat otsingut ning võib ühtlasi sisustada humoorika õhtupooliku)
  • Linguee.com (sama kommentaar)
Antiressursside kriitikaRedigeeri

Probleem seisneb asjaolus, et loetletud ressursid koostatakse automaatselt, paralleelkorpuste ja toorete automaat-tõlgete baasil ning vastav robot tegelikult eesti keele semantikat ei valda. Seetõttu on vigade hulk tohutu.

Teine probleem seisneb asjaolus, et populaarse tarkvara ja massimeediumsisu tõlkimisel kasutatakse sageli just vigaseid meetodeid, mistõttu järeltuleval põlvkonnal puuduvad korrektsed näited oma emakeelse keelevaistu arendamiseks.