Labidas (varem lõunaeesti murdes lapju, mulgi murdes lap(p)i, läänemurdes labedi, saarte murdes labi(k)[1]) on käsitööriist, mida kasutatakse eelkõige pinnase kaevamiseks, aga ka puistmaterjali teisaldamiseks või laadimiseks[2].

Labidad

Labidas koosneb enamasti metallist valmistatud teravaservalisest labast, mille küljes oleva putke sisse kinnitatakse vars. Laba võib olla nelinurkne, ümara servaga või kilbikujuline. Laba ülemine serv on tihti ära painutatud, et hõlbustada labida surumist jalaga. Vars võib olla puidust, plastist või metallist ning valmistatakse ka kokkupandavaid labidaid. Varre otsas on tavaliselt hargi- või põikpuu kujuline käepide (pulgakujuline käepide on räsa).

Ajaloost

muuda

Vanemal ajal oli Euroopas laialdaselt kasutusel puulabidas, mille laba pandi rauast kaha sisse või oli labida ots rautatud servaga. Sellist labidat nimetati Eestis ka kippel[3]. Labida varre otsa käis lühike risti pandud käepide, mille nimeks eesti murretes oli kark ja räsa[4]. Rautatud servaga puulabidaga kaevati Eestis 19. sajandini, muudel töödel kasutati puulabidat ehk lasna[5]. Kütisetuha või põlenud mulla laiali loopimiseks kasutati kitsa labaga labidat, mis oli varre otsas kaldu. Täisrauast kahaga labidas tuli Eestis kasutusele 19. sajandil[6].

 

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda