Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 35

Wikipedia 15

Vikipeedia lehtedel on teatis, et Wikipedia saab 15-aastaseks. Kas Eestis on välja planeeritud ka mingeid sündmusi? -Mardus /arutelu 10. jaanuar 2016, kell 20:51 (EET)

Mõttes on kokkusaamised Tartus ja Tallinnas. Vast saab mingi hetk ka info üles. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2016, kell 21:32 (EET)

Kõik huvilised on oodatud 15. jaanuaril kell 18:00 nii Tartus (Wikimedia Eesti kontor, Lai 6, III korrus) kui Tallinnas (Tommi Grill, Tatari 64), kaasa võite soovi korral võtta ka sülearvutid, et koos natuke vikiasja ajada. Marival (arutelu) 12. jaanuar 2016, kell 19:42 (EET)

Vikipeedia sünnipäeva võiks lisada "Kas teadsid"-rubriiki avalehel. Paljude jaoks on see üllatus, et viki nii vana on.

Võiks lisada, ent kui öelda, et Vikipeedial on sünnipäev, siis see on eksitav, sest Vikipeedia all mõeldakse tavaliselt eestikeelset Vikipeediat ja see ei saanud alguse 15. jaanuaril 2001. Ingliskeelse Wikipedia kohta aga pole meil artiklit, millele linkida. EDIT: Näen nüüd, et artikkel on siiski olemas: Vikipeedia. Cumbril 13. jaanuar 2016, kell 13:03 (EET)
Nojah, aga kas on mõtet nii kangesti tähti närida? Ma arvan, et pigem on sümboolsus selles, et Wikipedia/Vikipeedia kui nähtus sai sellel päeval alguse. Minu meelest on just pigem nii, et ka eestikeelse sõnaga "vikipeedia" mõeldakse tervet Wikipediat, mis tahes keeles parasjagu kasutatav versioon ka ei ei oleks. No näiteks kui juhtumisi mõni eestlane otsib midagi prantsusekeelsest vikipeediast, siis ta ju ei ütle, et vaatab Wikipédiast (õige prantsusekeelse hääldusega). Marival (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 14:17 (EET)
OK, lisasin. Cumbril 13. jaanuar 2016, kell 14:38 (EET)

Logode lisamine eestikeelsesse Vikipeediasse

Kas on lubatud lisada siinsesse keskkonda logosid? Postituvi 19. jaanuar 2016, kell 22:21 (EET)

On lubatud need logod, millel pole autoriõiguslikke piiranguid. Andres (arutelu) 20. jaanuar 2016, kell 00:52 (EET)

Ümmargused tähtpäevad 2016

Tegin väikese loetelu kuulsamatest: neid artikleid võiks ju vastava kuupäeva lähenedes kõpitseda: Kasutaja:Morel/Tähtpäevad 2016.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 20:44 (EET)

Internetiallikad surematuteks

Tuletan meelde, et kui kasutada internetiallikad viidetena, siis tuleks see ka salvestada ülemaailmses veebiarhiivis http://archive.org/web/ (ülekaalukalt usaldusväärseim ja mahukaim veebiarhiiv). Nõnda muudame kasutatud internetiallikad surematuteks ja nendes olevat infot saab hõlpsasti uuesti kontrollida, kui internetiallikas muutub kättesaamatuks. Ka Eesti riigil peaks mingi analoogne projekt olema, ent tolle jätkusuutlikkuses ma kahtlen--Estopedist1 (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 10:54 (EET)

kui veebiserveri seaded või ntx robots.txt ei luba veebiarhiivi või mujale salvestada, siis otsirobotid neid käske ka järgivad. suwa 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET)

Vanade piltide lisamine

Kas on lubatud lisada internetist leitud ajaloolised linna pildid, kui:

  • pole teada, mis allikast on nad võetud ja kes on autor;
  • on teada, mis allikast see on, aga pole teada, kes on autor;
  • skäneeritud vanad fotod, kui on teada, mis allikast see on ja kes on autor?

Kuidas üles laadida

  • skäneeritud vanad fotod, mille autor on minu sugulane, aga ta on surnud;
  • skäneeritud vanad fotod teiste inimeste perearhiivist?

Kuidas üles laadida pilte, mille autor andis mulle luba neid kasutada (saatis emaili teel)? --Geonarva (arutelu) 24. jaanuar 2016, kell 09:10 (EET)

  1. Eesti autoriõiguse seadus lubab päris vabalt kasutada vaid pilte, mille autor on 70 aastat surnud. Kui autor on teada ja kindlasti juba nii ammu surnud, siis on korras, võib ka Commonsisse laadida.
  2. Kui autor pole teada, võib väita, et tegu on orbteostega, aga selles kindluse saavutamiseks vajalikud protseduurid on meil veel pisut lahtised (kohtuasju pole olnud, nii et täpselt ei tea keegi, mida tuleks teha või kellelt küsida), nii et lugu on kahtlane. Võiks arvata, et kui foto on küllalt vana (nt 19. sajandist), siis on autor vast ikka vähemalt 70 aastat surnud, aga näiteks Johannes Pääsuke oleks võinud vabalt elada kauem kui 1945. aastani, nii et 1910ndad ses suhtes enam kindlad ei ole.
  3. Kui autor on teada ja ei ole 70 aastat surnud, siis peab Commonsisse laadimiseks olema kirjalik luba temalt (kui ta on elus) või pärijatelt (kui ta elus ei ole). Lihtsam on, kui luba on e-kirjas, siis saab selle edasi saata OTRS-aadressile (peast ei mäleta, aga seal taga on Ivo, küll ta ütleb). Siin on muidugi selline konks, et kui luba on küsitud ainult ühelt pärijalt, ei pruugi teised sellega hiljem nõus olla - ega üks ei saa teiste eest otsuseid teha. Aga üldiselt ei ole meil hakatud kellegi kõiki pärijaid taga otsima ja läbi käima, siiani on arvatud, et ühest loast piisab.
  4. Kas pilt on kellegi perealbumis või ei, ei ole autoriõiguse seisukohast absoluutselt oluline. Kui autor on sinu sugulane (nt vanaonu naisevenna nõotütre ämm), aga sina pärija ei ole, ei saa sina avaldamiseks luba anda. Otsi pärija üles ja küsi tolle käest.
  5. Allikas ei ole tavaliselt oluline, kui pilt on väga vana või kui autorilt või ta pärijatel on luba. Uuemate piltide puhul võib see vahel oluliseks muutuda, kui need on raamatus, ajalehes vms, mille jaoks foto spetsiaalselt tehti. Kui fotograaf tegi foto tööülesandena, võisid varalised õigused jääda tööandjale, nt ajalehest võetud fotode kasutamiseks oleks mõistlik küsida luba ka ajalehelt. Aga perekonnaalbumeid see ei puuduta.
  6. Lihtsalt niisama "internetist leitud" pilte ei tohi ükskõik kuidas kasutada. Vt kõik eelnevad punktid. --194.204.33.69
Aitäh vastuste eest.--Geonarva (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 06:41 (EET)

Väga nõrkade artiklite käsitlemine

Diskussioon sai alguse siit Arutelu:Raivo_Kaer, kuid teema on kahtlematult laiem, sestap jätkan seda üldise arutelu all ning sõnastan mõned konkreetsed ettepanekud. Aeg-ajalt ilmub ikka Vikipeediasse tekste, mis on küll ehk artiklit väärivatel teemadel, kuid kahjuks väga kasinalt kirjutatud. See võib tähendada näiteks, et puudu on elementaarne definitsioon; tekst on nii segane, et tavalugejale pole arusaadav, millest käib üldse jutt; vastuolulisest/kõmulisest/terviseprobleemidega isikust esitatakse selektiivne info. Praegu lisavad administraatorid sellisetele tekstidele sageli mitmeid märgendeid, nt vajab toimetamist, vajab vormindamist, sisu vaidlustatud, reklaam vm. Mõnikord, kui asi väga hull, siis selliseid tekste ka kustutatakse, aga enamasti mitte. Võttes arvesse, et kustukummi siin liiga palju ei kasutata, teen järgmise ettepaneku. Vikipeedia võiks artiklite aktsepteerimisel lähtuda sarnasest skaalast nagu seda teevad kõik teadus- ja ka paljud populaarteaduslikud ajakirjad, aga seda mõnevõrra mugandatud kujul. Põhi- ehk avalikku vaatesse jäetakse artiklid, mis tinglikult vastaksid kategooriatele "accepted as it is" või "accepted with minor revision". Sellised artiklid võivad küll vajada olulist sisulist täiendamist, võivad vajada ka toimetamist ja vormindamist (ja neile võib lisada vastavad märgendid), kuid info on vähemalt olulises osas õige, tekst ei moonuta asja sisu ja olemust. Seevastu artiklid, mille hinnanguks oleks kategooriad "major revision needed" või "rejected in its current form" teisaldataks põhivaatest nö kommunaalsesse liivakasti seniks kuni vajalikud olulised muudatused on sisse viidud. See puudutab mõistagi ikkagi vaid selliseid tekste, kus midagi säilitamisväärset on siiski olemas, nt mõned õiged faktid, viited jm. Kus midagi säilitatavat ei ole, need tuleks muidugi täielikult kustutada. Tehnilisest poolest tähendaks see, et lisaks kasutajate individuaalsetele liivakastidele luuakse üks ühine liivakast, millele saaks siis teha erinevaid alamlehti. Oluline põhjus selliste artiklite põhivaatest teisaldamiseks on minu hinnangul see, et Vikipeedia külastajale ei pruugi olla koheselt arusaadav, kas ja milline osa olemasolevast tekstist on adekvaatne, usaldusväärne ja kasutatav, ja milline osa seda ei ole. Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis mõned näited tekstidest, mis sellisel kujul artikli mõõtu välja ei anna: Euroteaduskond, Meenutamine, Mõjutamine, Pakane, Paul Kerese mälestusturniir, Turunišš. See on mõistagi vaid väike ja juhuslik valik probleemsetest tekstidest. Usutavasti saaks kõikidest neist korralikke artikleid kirjutada kasutades seejuures kilde olemasolevast, kuid sellisel kujul ei vasta need paraku ka kõige minimaalsemale kvaliteeditasemele. --VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 14:53 (EET)

Need kommunaalsesse liivakasti viidud tekstid kaoksid sisuliselt ära. Ainult Vikpeedia kõige aktiivsemad kasutajad teaks, kust neid otsida. Mis tähendab omakorda seda, et kui keegi Vikipeedia mitte nii aktiivne tegija, võib-olla alles esimesi katsetusi tegev kasutaja otsustab samal teemal artikli teha, siis tema jaoks pole varasemat materjali olemas ja ta alustab nullist. Juhul kui liivakasti idee kasutusele võtta, siis peab artikli nimi ikka artiklite nimeruumi jääma ja sealt peab minema link liivakastis olevale materjalile. Või kuidas seda muidu üles leiaks? Cumbril 25. jaanuar 2016, kell 15:29 (EET)

Jah, see võiks olla üks võimalus, et artikli nimi säilib ja selle on näiteks malli kujul link, mis osutab liivakasti materjalile.--VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 15:35 (EET)

Leidmise probleemi lahendab suuresti Google.
Kui midagi kuhugi alamlehekülgedele teisaldada, siis ehk ikka kasutaja enda alamleheküljele koos vastavate märkuste esitamisega teksti lisanud kasutajale. Miks peavad teised selle praagiga tegelema? Ühtlasi pole keeruline lisada juurde mõnda ajamärgist, mille alusel tuvastada, et kui asi on pikalt ripakile jäänud ja pole lootust, et see paraneb, siis materjal kustutatakse. Ehk motiveeriks see teksti edasi arendama. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 16:06 (EET)
Osasid selliseid artikleid saaks tõesti teisaldada ka algse kirjutaja alamlehele, kuid mitmed sellised artiklid on algatanud anonüümsed/registreerimata kasutajad, mõned pärinevad kirjutatelt, kes pole enam Vikipeedias aktiivsed. Kui tehniliselt pole liiga keeruline, siis võiks tõesti anda juurdetulevatele nõrkadele tekstidele nö katseaja - kui selle aja jooksul pole parandatud, siis kustutatakse (või teisaldatakse). See eeldaks aga, et mingi elektrooniline kell läheb tiksuma ja siis kella kukkumisel käivitub vastav toiming. Vaevalt, et keegi käsitsi sellist aega võtma hakkab.--VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 16:25 (EET)
a) Vikipeedia ongi üks suur avalik liivakast, mis vahet seal niiväga on, kas neid artikleid lapitakse kuskil salaja või avalikult. b) Säilitamisväärsuse kohta on meil siin arvamui seinast seina. c) Artiklite sortimine iseenesest kvaliteeti ei tõsta: kui nende arendamisega ei tegeleta avalikus ruumis siis miks kuskil kommunaalses liivakastis paremini läheks? Inimesed teevad kaastööd täpselt niipalju kui viitsivad ja täpselt neil teemadel, mis huvitab. Kui ikka mükoloogia pinget ei paku, siis ei innusta ka kustutamishirm parandama kohutavas seisus artiklit "Kükametsa kakaseen". --Kyng (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 19:25 (EET)

Mina va rumal inimene nüüd küll probleemi ei näe. Milleks meil on olemas pooleliolevate artiklite mall? Kas üksnes selleks, et autor saaks öelda, et tahab edasi kirjutada ja ärgu teised sellest veel midagi oodaku? Malli formaat seda ei väida. DjCaprcicorn a.k.a Estopedist on minu mäletamist mööda paljude oma miniartiklite kohta öelnud, et tahab neid hiljem edasi teha, et tal on lihtsam kirjutada stiilis "üks allikas korraga". Seega on neist paljud ju pooleli. Nõnda on pooleli ka eeltoodud artiklid. See mall juurde, nii saab igaüks aru, et tegu ei ole "päris" artikliga" ja nii ei tohiks need mainet rikkuda. Ühtlasi on need vajaduse korral leitavad JA meil on ühtlasi ladu kaubaga, mida keegi ehk vahel tahab edasi nikerdada. Hundid söödud ja lambad ka nagu enam näljased pole või mis? - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 19:35 (EET)

See ongi üheks probleemiks, et Vikipeediat nähakse sellise avaliku liivakastina. Kui ikka teised vaatavad, et kast on "miine" täis, siis nad ei taha siia mängima tulla. Ja see on probleem.
Nõnda on vajalik seada ka miinimumnõuded kvaliteedile. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 19:56 (EET)
Nõus, et märgistamata miinid mõjutavad mainet. Ja et tõstatatud teema on oluline. Samas on ilmselt ka Kyngil ning Cumbrilil õigus - kuhugi nurga taha peitmine asja paremaks tõenäoliselt ei tee. Puuduste märgistamine ehk siis taolistele artiklitele poolelioleva staatuse andmine annaks märku, et a: meie eesmärgiks on paremad artiklid b: meil on vaja kaastööd c: kaastööd on vaja just sellel konkreetsel teemal ja d: vihjaks autorile, et artikkel niisugusel kujul pole see, mida wikipeedia ootaks. Muutused on vajalikud, aga mina katsetaks poolelioleva artikli malliga, küll hiljem paistaks, kas see aitab, või on vaja edasi mõelda. (Inglise wikis on vastavale miuiniväljale märkus stub, kuigi stubi staatusega on seal ka asju, mille kohta palju materjali ei ole, nii et see on mõnevõrra eksitav. Parem oleks ausalt välja öelda, et mõnda asja peab edasi kirjutama) - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 20:35 (EET)
Oma mõtet illustreeriva näitena võib tuua artikli Läti Vabadussõda, millel on juures märkus, et artikkel on pooleli. Käsitlus kuni vastava hetkeni, mil artikkel lõpeb, on hea, aga sõja hilisem pool, mille kohta eestlastel niikuinii vähem teavet on, pole seal käsitletud. Kuigi artikkel on pikk ja põhjalik ja ei saaks stubi staatust, on see siiski sõja kui terviku käsitluselt selle Kerese mälestusturniiriga umbkaudu samal tasemel - ja seal on otse välja öeldud, et artikkel on pooleli. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 20:41 (EET)
Ma ei leia, et mallide lisamine probleemi lahendaks. Pigem vastupidi. Meil on need mallid külge keevitatud ka artiklite, kus pole suurt midagi viga ja püüa sa neid sealt eemaldada. See mõjub samuti tõrjuvalt, kus üsna asjalik kaastöö märgistatakse samamoodi, kui need miinid. Rääkimata siis sellest, kas sa laseksid oma lapsed liivakasti, mis on paksult täis pikitud hoiatavaid silte. Miks peaks keegi tulema siia asjalikku kaastööd tegema? Sellised märkused kujundavad lugejate arvamust ning mitte meile kasulikus suunas.
Pigem tahaksin väita, et oleks vaja anda selge signaal praaki tootvatele autoritele, et sellisel viletsal kujul me seda teksti ei aktsepteeri, teised sinu järelt koristama ei pea ja kui sa seda korda ei tee, siis see kustutatakse. St. et asja ei tõsteta nurga taha lootuses, et keegi meist seal sellega tegeleb, vaid ikka autorite distsiplineerimiseks ja mänguväljaku puhtana hoidmiseks. Kui asi ei parane, siis teatud aja pärast tuleks see rämps lihtsalt jäädavalt maha matta. Kustutamine on aga juba kiire ja lihtne protsess. Oleks tagumine aeg see tegevus ära õppida. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 20:57 (EET)
Üks vähe kasutatud variant on ka materjali tõstmine arutelulehele ja artikli enda kustutamine, nii et aruteluleht jääb alles. Kui mõelda, siis sel polegi erilist vahet VillaK pakutud kommunaalse liivakastiga. Ja siis asuks materjal kohe artikli läheduses. Ainuke miinus on vast see, et see oleks arutelulehe mittesihipärane kasutamine. Kuid arutelulehel oleva teksti saab hiljem arhiveerida. Kõige parem on veel see, kui artiklit ennast ei kustutata, vaid sinna jääb mingi väike osa, mis on OK, näiteks ühelauseline definitsioon.
Poolelioleva artikli mall on sellise olukorra kohta, kus artikkel algab ilusti, kestab ilusti ja katkeb siis äkki ootamatult kuskil poole peal, nagu kirjutaja oleks suure kiiruga arvuti juurest minema tormanud ja tagasi tulles enam mitte mäletanud, et üldse kunagi sai midagi alustatud.
Kustutamist või kärpimist peaks rakendama siis, kui "puudu on elementaarne definitsioon; tekst on nii segane, et tavalugejale pole arusaadav, millest käib üldse jutt; vastuolulisest/kõmulisest/terviseprobleemidega isikust esitatakse selektiivne info" (VillaK).
Objektiivseid kriteeriume oleks vist raske kokku leppida. Minu jaoks on määrav see, kas artiklist tundub olevat lugejale rohkem kasu või kahju. Kui see on väga segane või vale, siis on parem see lugeja silmade eest ära peita. Cumbril 25. jaanuar 2016, kell 21:17 (EET)
Nagu ma aru saan, on taoliseid artikleid kahesuguseid. Ühed on segased ja kui neid klaarida ei oska, siis tuleks see artikkel kustutada tõesti. Ehk lasta veel paar päeva rippuda, sest vahel leidub inimesi, kes segasest tekstist piisavalt aru saavad, et päästeaktsiooni alustada (olen ka ise ühe artikli "päästnud"). Teised jälle - pakane ja turunišš eelpool toodutest - on ilusasti alanud, pole aga kestnud, vastavad ent siiski minu meelest sellele lõbusale kirjeldusele, mis Taavi eelpool tõi. Ja malliga öelda, et kuule, sell, see on sul ju poolik töö, tasuks vähemalt alguses küll - ehk aitaks. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 22:09 (EET)

Pooleli-mall on ikkagi selliste juhtude jaoks, kus mingi pikka juttu vajav artikkel on pooleli nii, et jutulõng on katkenud. See ei ütle midagi kirjutatu kvaliteedi kohta.

Minu meelest on hea idee juhul, kui artikkel on talumatult halb, kuid sisaldab midagi säilitamisväärset, mida ei saa sellisel kujul kasutada, viia sisu üle arutelulehele. Kui keegi hiljem hakkab sel teemal kirjutama, on tal võimalus seda kasutada. Ja kui seda enam tarvis ei lähe, saab selle kustutada. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 03:06 (EET)

Tere!
Mul on nende juttudega siin pisut keeruline kaasa minna, mitu aastat tagasi kui alustasin 'siin liivakastis mängimist' oli mängijaid rohkelt ja ka ütlemisi rohkem, aga, nii mulle vähemalt tundus oli ka Vikipeedia meisteramist omajagu.
Hetkel on meistreid minimaalselt ja ka 'meisterdamine hõrenenud', seega selle asemel, et 'talveuinaku' ajal ikka 'elutähtsad meisterdamised' saaksid jätkuda ja normaalne Vikipeedia toimida ja administraatorid saaksid 'oma osa' esindada ja vabatahtlikud oma püütakse 'süüdlasi leida' ja siis oma õlult ei teagi täpselt mida 'maha raputada' 'ära matta' räägin siinkohal ühe tõestisündinud loo: 9 aasta eest, kui perega maale elama kolisime, seisis verandaakendest vaadates lõunapool ühe hariliku männi juurte peal üliuhke tume-tumeroheline harilik kuusk, nii 1,5 meetri kõrgune kuid mulle tundus, et tema 'kõnetas mind ja justkui rääkis minuga' - kohkusin muidugi ja jagasin oma muljeid välisilmast ka oma kalli abikaasaga, tema muidugi naeris, et kõnelevaid puid pole olemas aga ometi on ju, mõtlesin mina. Liikusin vaikselt teiste puude poole kuid nemad 'ei esinenud' - minu rahu taastamiseks otsustasin selle kõneleva kuuse 'ümber istutada' teise kohta maailmamaal ja milline avastus - selle puu alla oli vana pererahvas enne tema istutamist tekitanud prügila, sinna olid maetud värvipurgid, pudelid, kilekotid, vanaraud ja selgus, et 1,5 pikkusest kuusk pöördus 2 meetri sügavuseks ja laiuseks prügikraatriks... .
Ehk aitaks tõsiasjade tunnistamine, et meid ikkagi on vähe - noh mind 'peaaegu mitte hulka' arvates, vast ainuke 'liivakastikaaslane' on kasutaja Andres, teised ongi püüdnud need mitu aastat tõsta mind 'oma uhkes inimväärikuses' 'paralleel-liivakasti' - minu mõte oleks, et püüaks lõpetada selle 'sildistamise ja vahetegemise' ja igaüks püüaks 'meisterdada maaliivast' omi elemente, minu omad on suuresti looduslikku päritolu, teiste omad võivad ka poollooduslikust liivakastist või hoopis 'tehnoloogisest liivast' pärineda - kõike me ei jõua ju ja kui lisandumas uusi kasutajaid siis saab neid suunata nn heade artiklite juurde (kas nende kategooriad on nüüd mitme kuu tagant paigas või) ... hetkel oleme 'talveuinakuises meeleolus' ja siit 'energiapiiskade väljapigistamine' võib tekitada mittevajalikke pingeid ('õilis agressioon' ja teiste pihta 'pihustamine' ei jäta jälgedeta ka selle algatajaid ja kaasaminejaid, see muudab inimese 'biokeemilist konstitutsiooni' ja käib läbi lümfoid-(immuun)süsteemi näituseks), näit uuesti lasta käiku 'vihjevõtteid' kasutajate suunas kellele administraatorid on juba mitu 'karistusekuhja' kaela määranud ei ole ilus...
Mariina 26. jaanuar 2016, kell 07:27 (EET) alias Простота
Ma tänan numbriga 85.253.172.216 kasutajat Tartust, kes võttis vaevaks ja kirjutas kiiresti mitu ülalviidatud artiklit ringi talutavale kujule. --VillaK (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 08:57 (EET)
Siin on kokku lobisetud rohkem teksti kui kulus artiklite kordategemisele. Järeldagu igaüks ise. --85.253.172.216 27. jaanuar 2016, kell 00:05 (EET)
Toimetamine oli tõesti väga tänuväärne. Kuid viitasin ülal kuuele artiklile, märkega, et need on juhuslikult valitud näited. Tegemist oli tõesti vaid killuga jäämäe tipust. Toimetamist vajavaid artikleid on Vikipeedias praegu üle 10 tuhande ehk ca 7% artiklite üldarvust. Vormindamist ootavaid artikleid üle tuhande, puuduvate viidetega artikleid ligi kaks tuhat, vaidlustatud neutraalsusega artikleid 114. Võrdluseks, häid artikleid 130. Targutaja ütleks siin vist: järeldused tehku igaüks ise ... --VillaK (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 07:36 (EET)
  rohkem õlut ja mõistlikult vahtu, vähem bürookraatost jne ... suwa 27. jaanuar 2016, kell 02:09 (EET)
Tere suwa!
Meie vist ei ole kirjutanud varem, igaljuhul meeldis pildike aga õlle olulisus ei ole mitte vitamiinides vaid selles 'vurtsus', mis inimkeha iseäralikult käima paneb ☺, minu arust, noh-jah peab vaatama kes millega õlut serveerib, osadele sakslastele meeldib poolele liitrile õllele veel ka 50 grammi viina peale sortsutada jne...
Mariina 27. jaanuar 2016, kell 06:27 (EET) alias Простота

Muidugi on ka veel artikleid, mil mingeid märkusi juures ei ole, kuid mis sellele vaatamata võivad väga nõrgad olla. Hiljuti märkasin näiteks artiklit Nazgulid, mis antud seisundis on väga nõrk, mis oli olnud wikis pikka aega ja märkusi ei olnud (praeguseks on see viga parandatud). Aga mida teha artiklitega, mis on keeleliselt korrektsed, võivad olla ka viitega, aga kajastavad teemat puudulikult? Praegu pole meil selliste jaoks ühtegi hoiatusmärki. Kui poolelioleva märkus ei sobi, siis ehk luua selliste jaoks uus mall Poolik?? - Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2016, kell 12:04 (EET)

Kirjeldatud olukorras sobib mall {{Lisa materjali}}.
Samas jääb küsimus hoiatusmallide kasulikkusest. Neid võib panna artikli etteotsa igasuguseid, ent kasu on neist vaid siis, kui artiklis seepeale midagi paremaks läheb. Kui ilma igasuguse selgituseta mall panna, siis ei pruugi kasutaja aru saada, mis valesti on. Ta saab vaid aru, et keegi pole millegagi rahul ja võib mõelda, et see on kius. Ja kui teine kasutaja teeb oma õudseid tõlkeartikleid edasi hoolimata sellest, et iga artikli ees on malle mahu poolest rohkem kui artikli teksti, siis on jälle mallide panemise kasulikkus küsimuse all. Äkki on selle asemel targem enamus teksti või kogu artikkel kustutada. Cumbril 30. jaanuar 2016, kell 12:30 (EET)
Kui ka autorit see ei mõjuta, siis uutele üritajatele on see vähemalt vihjeks, et sellest artiklist ei tasu eeskuju võtta. Sama kehtib ju ka poolelioleva artikli malli kohta - ja tavaliselt lisavad seda autorid ise (ok, selles puudub mul statistika, aga kõikidel juhtudel, kus ma neile sattunud olen, on selle lisanud autor). On märkusi, mis uut kaastöölist ei puuduta (keeleline korrektsus - ei kujuta ette, et keegi hakkaks uude artiklisse eeskujuks oleva artikli värdkeelendeid ümber panema), aga on oluline anda märku, et selles ja selles kohas liivakastis liiva napib ja et kui ise midagi teete, siis ei peaks olema teile normiks nende kohtade liivakihi paksus. - Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2016, kell 12:44 (EET)

Pooldan seda, et väga nõrgad artiklid kustutatakse. Need hakkavad juba Vikipeedia nägu kujundama ja tekitavad lihtsalt piinlikkust. Pealegi on paljude viimasel ajal tekkinud artiklite puhul ilmne, et need võtavad rohkem ära kui juurde annavad, sest teistel kulub nende talutavaks muutmiseks rohkem aega kui tegijal "artikli" tegemiseks. --Epp 1. veebruar 2016, kell 00:23 (EET)

Teeme siis nii, et kui keegi näeb midagi piinlikku, siis tõstab arutelulehele. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:55 (EET)
piinlikkus on liiga ähmane. Enwikis pannakse lihtsalt stub-märge ja üldjuhul ei kustutata 1-2-lauselisi artikleid, eeldusel, et need 1-2 lauset on asjakohased--Estopedist1 (arutelu) 2. veebruar 2016, kell 10:34 (EET)
eeldusel, et need 1-2 lauset on asjakohased. See on õige eeldus, aga usutavasti kõik siinkirjutajad panevad südamele, et püüa teha kõik endast olenev, et vähemalt need paar lauset oleksid siis tõesti asjakohased ja mitte ähmased. Et saaksid enda üle uhke olla ja et teised ei peaks tundma piinlikkust.--VillaK (arutelu) 2. veebruar 2016, kell 11:11 (EET)
Nõustun siinkohal Estopedistiga, Inglise/Hollandi/ wikide puhul on selliseid minikilde umbkaudu samal määral. Inglastel on Stub juures, kohe uutel kasutajatel selgus olemas, et parem on nii mitte teha. Aga eks nad vorbivad neid ikka samamoodi edasi.- Melilac (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 11:47 (EET)
"Stub" ei ole hinnang, vaid nending, et artikkel on algfaasis.
Etteheide ei ole see, et artikkel on lühike, vaid see, et on ära toodud juhuslikud nopped, mis annavad eksitava pildi. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 12:02 (EET)
Tere!
ma olen jälle midagi/kuidagi eemale kandunud, kuidas on sattunud nii, et kirjeldame 'Vikipeedia tähestikku' nii:
Andres: Teeme siis nii, et kui keegi näeb midagi piinlikku, siis tõstab arutelulehele. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:55 (EET)
Loen mina : artikli Zika-viirusinfektsioon arutelu
levik seksuaalsel teel?, dallase maakond, teksas, usa ==
kas see käib nüüd ka piinlikkuse alla? Kas piinlikkus on midagi mida saab läbi õhu edasi kanda ehk võtaks mingi teise kriteeriumi, minule isiklikult on piinlik ja piinarikas ühekorraga artikli anaalseks peakiri juba ...
kuivõrd kasutajat Estopedist1 on hetkel Vikipeedias ainult üks, siis ehk annaks temaga kokku leppida, et püüaks teha artikli kus oleksid täidetud sellised ja sellised minimaalsed mahud, nõuded ja või mis muud administraatoritel südamel aga administraatorite ülesandeid ei saa ju talle ette heita siin on pikemad keerud ka juba sees - kui kasutajat igast küljest 'lakkamatult noolida' siis ei pruugi kokkuleppele jõudmine ka edukaks osutuda ...
Võtame või näiteks minu, kui administraatorid 'ei näe', et inimene ei ole 'koostööaldis' st 'käskudele ja ebaviisakale suhtlemisele ei allu' siis, mis kasu on administraatorite 'pahameele kroonilisest välja valamisest', mis on eesmärk? jääb mulle arusaamatuks - noh õnneks pole see seemnevedelik ja ma neelan selle alla aga tuletan siinkohal veelkord meelde, et Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada...
Mariina 3. veebruar 2016, kell 12:27 (EET) alias Простота

Minu arvates teeks olukorra paremaks probleemidele tähelepanu juhtivate mallide asjakohasem, läbimõeldum ja rohkem kasutamine. Artiklite juures võiks olla seal leiduvaid vajakajäämisi võimalikult täpselt kajastavad mallid (keeletoimeta, vikinda, pooleli, vaidlustatud, allikad, lisa viide jne). Populaarset, kuid häguse sisuga märget "See artikkel vajab toimetamist" võiks kasutada tunduvalt vähem või üldse mitte - see sisuliselt ütleb, et "siin on midagi viga, aga mis täpselt, võid ise välja mõelda kui oskad". Vikipeedia kirjutajatele-toimetajatele see ehk nii suur probleem polegi, aga lugejatele mõeldes on tegu halva lahendusega. Mõne läbinisti kehva artikli puhul võib teemat mitte tundev inimene vabalt arvata, et ju siin on küsimus konarlikus keeles ja võtab sisu tõsiselt. Ja vastupidi, viletsa vormistuse tõttu vastava malli külge saanud muidu asjalik artikkel jäetakse igaks juhuks üldse kõrvale. Samas on palju artikleid, kus on erinevaid puudujääke, aga pole lugejale ega toimetajale üldse mingeid hoiatusi, isegi mitte "toimetamise" märget. Sellise mallide ebajärjekindla või põhjendamatu (mitte)tarvitamise pärast kannatab Vikipeedia usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus.

Mallide hoolikam kasutamine näitaks lugejatele, et Vikipeedia tegijad saavad aru, milles puudujäägid seisnevad, püüavad neid kõrvaldada ning hoolivad sellest, et ka lugejad teaks, mida saab usaldada ja millega on veel probleeme. Praegu on kahjuks nii, et kui ma loen eestikeelse Vikipeedia artiklit teemal, kus ma olen täielik võhik, siis olen ma selle sisu õigsuse osas kahtlev isegi juhul, kui seal pole ühtegi hoiatust juures, sest tuttavamate teemadega artiklite järgi näen, et skepsis on igati põhjendatud. --Minnekon (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 14:33 (EET)

Minnekoniga tuleb selles osas üksnes nõustuda, et mallide kasutamine peaks olema täpsem, nende kasutamist tuleks põhjendada ja mitmelt poolt on need puudu, kus neid samaväärsete olukordade võrdse kohtlemise printsiibi alusel kasutada tuleks. Kuid olukorda kvalitatiivselt paremaks teeks ikkagi see kui nende mallide lisamisele mõistliku aja jooksul järgneks ka toimetamine. Kui hulk kasutajaid tekitavad sissetulevat voogu, mida siis teine hulk toimetajaid muul moel hallata ei suuda kui üknes mallide lisamisega ja need mallid ripuvad seal küljes aastakümneid, siis on raske näha, kust hakkaks tekkima kvalitatiivne pööre. --VillaK (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 15:14 (EET)
See on tõsi, et märkused peavad olema täpsed ning ka enamasti on tarvis ka selgitust. Minu meelest praegu märkusi valesti enamasti ei panda.
Toimetamise märkus on nende juhtude puhuks, mis teiste märkuste alla ei liigitu, ja see peab olema arutelulehel või resümees selgitatud. Kui ei ole, siis võib selle ära võtta.
Ma ei kujuta ette, kuidas saaks tagada, et kõik märkusi vajavad artiklid need saaksid.
Märkuste panemine ei ole omaette eesmärk. Need ongi ju olemas peamiselt sellepärast, et kõike ei jõuta toimetada. Olukorda parandaks ainult toimetajate juurdetulek. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 18:21 (EET)
  • 'Nõrkade artiklite' ümbertõstmist liivakasti ma ei toeta, sest siis kaoks ära algmaterjal, mida oleks mõnel toimetajal hiljem võimalik parendada ja vajadusel ka ümber teha. Et siis ärakaotamisel (liivakasti tõstmisel) kaoks ära ka motivatsioon artiklit täiendada.
Küll toetan täpsemat mallide kasutust, à la "see artikkel on lühike (stub)", "see artikkel vajab täiendamist ja toimetamist", "see jäi pooleli ja vajab täiendamist/parandamist" jne.
Niigi on võimalik vastavalt tähistada head, eeskujulikud ja esiletõstetud artiklid, mis peaks nagu näitama, et teised artiklid võiks olla sama tugevad kui vot need. See töö, mis artikli kallal teha tuleks, tuleb ära näidata artikli artueluleheüljel. Ingliskeelses Vikipeedias on selleks olemas eraldi mallid.
Nii et kokkuvõttes on kõik vajalikud tööriistad juba olemas, ning täiendavat komplekssust lisada pole vaja. -Mardus /arutelu 5. veebruar 2016, kell 07:28 (EET)
Cumbrili ja Andrese ettepanek, et piinlikud tekstid tõsta sama artikli arutelulehele, on hea ja ma soovitan seda järgida. Kasulik on ka see tagasiside, et kommunaalsete asjadega ei tegele keegi.--VillaK (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 08:18 (EET)
Mis see tähendab? Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 13:01 (EET)
Noh jah, ega neid artikli või arutelu nimeruumis ka ju keegi ei vaata. Asi ongi selles, et pole toimetajaid. Ja kardan, et kui soditootmist vähemaks ei õnnestu keerata, kaovad ka viimased. Olen praegu vaadanud viimase kuu-kahe uusi artikleid ja sellist massilist kopaga maha kallatud sodi pole kunagi varem olnud. Ja ka nii vähe toimetajaid pole kunagi varem olnud. Halbu artikleid ei tee ju juhuslikud tegijad, kui teevadki, siis ehk ühe, mida pole raske parandada. Praegu on suurem osa neist pärit kolmelt inimeselt, kes ei hooli absoluutselt millestki, mida neilt palutakse. Üks arvab, et alla 5 "artikli" minutis on nõrkadele, lisaks värbab veel kirjaoskamatuma inimese "enda heaks asju tegema". Kolmas on kopeerinud tekste kümnetesse artiklitesse ja ise ta seda omaks ei võta. Ma tunnen küll, et kui keegi appi ei tule, siis kustutan asjad oma äranägemisel lihtsalt ära, sest enamasti keegi ju ei reageeri ka küsimustele ega märkustele. Mis mõtet on siin kõrvalseisjana rääkida sellest, mida võiks teha. Tuldagu siis appi. Miks meil on 30 administraatorit? --Epp 15. veebruar 2016, kell 08:49 (EET)
Nõus, Epp on siin enamvähem ainuke, kes uute artiklitega tegeleb. Teised ärkavad siis, kui keegi julgeb midagi ära kustutada. --Mona 15. veebruar 2016, kell 09:03 (EET)
Estopedist1 on ennast parandanud. Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 13:01 (EET)
Jah, eks selliste arutelude käigus selgubki, millist kaastööd Vikipeediasse oodatakse. Mida kiidetakse, innustatakse ja hinnatakse. Teistelt autoritelt varastamine on ka ilmselt OK. Kui mina seda ei kontrolliks, ei pandaks üldse tähelegi. --Epp 15. veebruar 2016, kell 13:19 (EET)
Kuidas nii? Olukord tuleneb ju toimetamise nappusest. Üks ega kaks toimetajat ei jõua kõike kontrollida. Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 13:42 (EET)
Ma kardan, et olukord on suhteliselt seinnapoole kippuv, et sa jääd tõenäoliselt suhteliselt üksi vikipeediat tegema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu15. veebruar 2016, kell 13:55 (EET)
Täitsa nõus Ahsoousiga ja tunnen sama. Me võime siin rääkida, et neid on vähe (OK heal päeval 2 on), kes viimaseid muudatusi kontrollivad. Jutt ei käi ju IP-de kopipastedest ja nende kontrollimisest, jutt käib registreeritud kasutajatest, kes järjekindlalt ja massiliselt vandaalitsevad, keda kutsutakse korrale jne jne, aga nemad sülitavad selle peale ... ja siis saavad veel õigust ja innustust ka. Ajab ikka vihale küll, tõsiselt. Ja nagu me kõik märgata võime, siis suudab Epp ikka meeletu hulga artikleid läbi kontrollida, aga kui vandaalitsejatele piir ei panda ... julgen arvata, et paljud ei vaata viimaseid muudatusi ja uusi artikleid sellepärast, et mitte näha seda mis seal on :) --Mona 15. veebruar 2016, kell 18:50 (EET)
Üks viis on leitud, kuidas asja parandada. Nendele, kellega me rahul ei ole, tuleb järjepidevalt, iga päev ja mitmekesi öelda, et me ei ole rahul. Estopedist1 puhul see on ju aidanud.
Ei nõustu.–Pietadè (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 21:28 (EET)
Millega Sa ei nõustu? Mul ei ole Estopedist1 artiklitele pärast pausi etteheiteid. Ka see, kes maha kirjutas, reageerib jutule. Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 23:33 (EET)
Või mida te soovitaksite? Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 20:12 (EET)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Kui ma nüüd väga ei eksi, siis nt enwi-s näib olevat nii, et (mingite kriteeriumite järgi) nt uued artiklid vms enne kellegi poolt ülevaatamist avalikku ruumi ei jõuagi (st, artikkel on wikiruumis olemas, aga üldise süsteemiga ühendamata), mis eeldab muidugi ülevaatamist... —Pietadè (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 21:28 (EET)

Selline asi on minu teada vene ja saksa vikis (parandused, mida ei ole teinud või kontrollinud "kogenud kasutajad", ei näidata kohe). Me võime kaaluda selle rakendamist. Selle puudus on keerulisus. Peale selle, me võiksime selle asemel julgemalt tagasi pöörata, kustutada või välja tõsta. Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 23:33 (EET)
Nt vene vikis olen küll tähendanud, et neil on arvestavad raskused kõigi toimunud muudatuste asjakohasel ülevaatamisel. Tööd tekiks juurde, aga kas ka tegijaid? Toetaksin ise pigem samuti julgemat tegutsemist uue materjali ülevaatamisel. Ivo (arutelu) 16. veebruar 2016, kell 02:07 (EET)

Väidaksin, et üks teemaga seonduv probleemne asjaolu on ka verbaalne vägivald, mis on suunatud eksinud kasutajate vastu. Olgu nad siis pikaajalisemad kaastöölised või alles esimest korda vikisse sattunud isikud. Selle peale tõmbub ju iga tavaline inimene kaitsepositsiooni ja pole valmis kriitikale reageerima. On liigne eeldada, et kõigil on toimuvast ühesugune arusaam või teadmine, et kuidas on "õige". Kuulamata ühe poole argumente ning piirdudes suunamise asemel süüdistamisega on väga raske toetada inimeste arengut paremuse suunas. Või siis jällegi, piirdudes vaid lühikese keelava lausega, mis ei selgita mitte kuidagi eksimuse olemust, ei aita see inimesel eksimust mõista (no reaalselt: kui isik mõistaks, et ta tegi midagi valesti, siis ta poleks seda sellisel kujul üldse kirjutanudki). Kui laenata laulusõnu, siis "kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu". Me oskame paremini. Ivo (arutelu) 16. veebruar 2016, kell 02:07 (EET)

Kirjutan alla. See võib õige olla, et viletsa kvaliteediga kaastöö tegemine ajab mingi osa kasutajatest minema. Kuid selline suhtlemisstiil, mida Ivo kirjeldab, ajab jälle teise osa heatahtlikest kasutajatest minema. Ja sellega paistab eriti silma Epp. Seejuures olen ma nõus, et ta teeb suurt ja tänuväärset tööd artikite läbi kontrollimisel. Aga ikkagi. Cumbril 16. veebruar 2016, kell 02:31 (EET)
Kas ka halvad artiklid tekivad selle pärast, et Epp ütleb teravalt? Et siis kiusu pärast. See muide on mõeldav, isegi suhteliselt tõenäoline. Aga no OK, ütle parem, kas Sa oled läbi lugenud kõik Vikipeedias peetud arutelud, ütleme nt viie viimase aasta jooksul? Kas Sa tead, kust on kõik need viimased appikarjed alguse saanud? Kui kaua on samadel teemadel jahutud või midagi palutud. Kui samadest asjadest on räägitud aastaid, kuidas saab väita, et mõni kogu selle aja kohal olnud inimene ei tea, et entsüklopeedias on mingid minimaalsedki kvaliteedinõuded? Kas oled veendunud, et oleksid kogu seda asja kaasa tehes kannatlikuks jäänud? Oled Sa vaadanud kõiki artikleid, mis Vikipeediasse tekivad, ja nt võrrelnud varasemaid ja praegusi? Vikipeedia siiski ei ole lasteaed, ja minu arvates peab keegi selle välja ütlema. Ja kui keegi teine ei ütle, on minu jaoks kaks võimalust: kas oma arvamus välja öelda või käega lüüa ja ära minna. See viimane oleks muidugi palju lihtsam ja ka tervisele märksa kasulikum. Milline inimene ei lähe närvi, kui talle näiteks järjest näkku valetatakse, nagu oli nende viimaste kopipeistidega. Kus te siis olete, miks te appi ei tule? Asju märgatakse alles siis, kui keegi on juba viimase piirini frustreerunud (ka seda tegelikult ainult juhul, kui see kerkib üldises arutelus). Kui vaikselt midagi öelda, ei kosta see üldse. Minu arvates ainuke mõte administraatoriks olemisel on see, et administraator püüab jagada vastutust selle eest, mis ümberringi toimub, ja näiteks hoolib sellest, et artiklid ei sisaldaks asju, mis Vikipeedia mainet hävitavad. Positiivne tagasiside on ju tore asi ja hea töö puhul pole seda kunagi piisavalt, aga vales kohas innustab see ainult halba tööd samas vaimus jätkama. Jah, ma saan aru, et õpetajatel ja isegi ülikooli õppejõududel pole tänapäeval lubatud õpilasele öelda, et ta pole oma ülesandega hakkama saanud. Aga meie ei saa seda teed minna, ebakvaliteetse töö kiitmisega kuulutame me selle normiks. Kui ei saada aru vihjetest ega kannatlikest palvetest, tulebki ju otse öelda. Pole olemas inimest, kelle kannatlikkus oleks lõpmatu (oleneb muidugi ka sellest, mil määral asjadele kaasa elatakse). Mis me siis teeme, teemegi üksteisele iga päev pai ja ütleme, et las igaüks teebki, mida ise tahab ja ükskõik kuidas? Ärme neile midagi ütle, äkki haavuvad ja lähevad ära (ja statistika hakkab palju koledam välja nägema). Parem mingu need, kes on kriitilised, lähebki palju rahulikumaks. Las kirjutavadki kiilaka varese perekonnaliikmetest või surnud inimeste praegustest töökohtadest. Ja kui kellelegi need artiklid ei meeldi, on see tema eralõbu ja kohustus need vaikides ära toimetada. Miks me seda asja siis entsüklopeediaks tahame nimetada? --Epp 16. veebruar 2016, kell 23:34 (EET)
Sama lugu on nendesamade uute artiklitega üldisemalt. Mind süüdistatakse pidevalt, et ma silte külge panen. Mida siis teha? Märkuse puudumine ei tee ühtki artiklit paremaks ja vähemalt minul on küll vajadus lugejale teada anda, et selline ei ole minu arusaam heast artiklist. Tulge siis ja tegelge nendega. Väga ebaõiglane on jätta üle jõu käiv koristamine teiste hooleks ja siis nuriseda, et pole piisavalt hästi koristatud. Veel hullem on muidugi see, et kogu see võitlus rämpsuga käib väärtuslikuma sisu loomise arvelt. --Epp 16. veebruar 2016, kell 23:34 (EET)
Kõigist neist asjadest on varem palju räägitud, ega ma ei ootagi neile küsimustele vastust, ka pole mul energiat jäädagi siin sel teemal arutama. Vastasin lihtsalt mulle esitatud etteheidetele. --Epp 16. veebruar 2016, kell 23:34 (EET)
Et kehv sisu on meil aina kogunenud, siis panen ette tõsta kvaliteedilatti nii: alla mõistlikku kvaliteediläve jääv sisu tõsta arutelulehele või kustutada, kui see on eriti kehv. Öelda neile, kes korduvalt halba sisu toodavad, et selline kvaliteet ei ole Vikipeedias aktsepteeritav.
Loomulikult tuleb ebaviisakat maneeri vältida, aga tuleb ka mõista, et inimesed ei suuda alati kannatlikuks jääda.
Siltide panemine on ka minu meelest vajalik. Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 00:12 (EET)
Nõus. --Epp 17. veebruar 2016, kell 00:18 (EET)
Puudusi on alati esinenud ja esineb ka tulevikus. Küsimus on selles, kas kasutajale antakse võimalus vigadest õppida ja oma tehtut parandada või lahkub ta kohe sellest kohast ning meile jääbki üks täiendav (kuid malliga varustatud) artikkel igavesti toimetamist ootama. Ma ju ei räägi, et kasutajat ei peaks vigadest informeerima. Muidugi peaks! Küll ütlen aga seda, et väga oluline on viis kuidas seda tehakse. Ja senine lähenemine ei sobi paraku mitte.
Epp. Sul ei ole üksi kohustust Vikipeedia eest vastutada. Ära palun võta seda nii tõsiselt. Viki kvaliteedile võib sellest ju kasu olla, aga sinu tervisele küll mitte. Ja pika peale pole sellest kasu ka üldisele õhkkonnale, sest nagu sa ise viitasid frustratsiooni kogunemisele, siis paraku on just need vikis esimesi katsetusi tegevad heatahtlikud kasutajad need, kes sellega pihta saavad. Ülejäänud elavad selle üle, aga nemad mitte. See peletab nad enne minema, kui nad jõuavad selle keskkonna nõuded omale selgeks õppida. Ivo (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 01:26 (EET)
Millest Sa räägid, kas Sa räägid üliõpilaste töödest? Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 01:41 (EET)
Aa, Sa tahad öelda, et märkuste panemine peletab heatahtlikud kasutajad eemale? Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 01:43 (EET)
Igasugune kasutaja, kes pole varem vikiga kokku puutunud, on mõistetavalt üsna tundlik. Kui talle öelda, et ta tegi kõik valesti, siis mida peaks ta asjast arvama? Eriti veel olukorras, kui isegi ei selgitada, et mille vastu ta täpselt eksis. Eksimine pole reeglina kunagi tahtlik. Inimene ise ei tea, mis valesti läks ja kui talle midagi ei selgitata, siis ta ei mõtle seda koha peal välja. Miks peaks ta üldse kunagi veel kaastööd tegema? Kuidas suhtuks ta kaastöö tegemisse? Mida ta teistele enda isiklikust kogemusest edasi räägib? Ja siis mõtleme, et pole kaastöölisi. Ei tea jah miks nii. Ivo (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 01:58 (EET)
Epule: Ma olen arutelusid piisaval lugenud. Olen lugenud, et Sulle on ennegi öeldud, et Su pöördumised kasutajate poole mõjuvad järsult ja näinud korduvalt, kuidas kasutajad neile reageerivad. Jutt ei ole Estopedistist, vaid näiteks neist, kes tõlketalgutel üks kord aastas Vikipeedias artikleid teevad. Ma arvan, et on võimalik ennast kehtestada ilma teisi verbaalselt ründamata. Administraatoril on ka tehnilised vahendid, kui jutt ei aita. Kui mõni kasutaja küsib, miks sa midagi tegid (keeletoimetusmalli panid), siis on viisakas põhjendada, mitte visata mingit paarisõnalist üleolevat märkust. Psühholoogiast on teada, et närvimineku või mittemineku võti on igaühe enda käes; kedagi, kes on otsustanud mitte närvi minna, ei ole lihtne närvi ajada. Et miks mingis küsimuses appi ei tulda? Mina ei soovi end vaidlusse segada selle osapoole poolt, kes teist süüdistavalt ründab või kellel on kalduvus seda teha. Rahulik ja argumenteeritud diskussioon, palun väga, seal olen nõus oma arvamuse ütlema. Teiseks ma ei soovi end kõigisse Vikipeedia vaidlusküsimustesse segada, sest siis muuga ei jõuagi tegelda. Ma ei soovi ka siin hakata pikka arutelu pidama ja arvatavasti rohkem enam selles teemas sõna ei võta. Cumbril 17. veebruar 2016, kell 01:58 (EET)
Oleks võinud siis olla näited neist verbaalsetest rünnakutest ja mulle varem tehtud etteheidetest. Ühe inimese korduv lahmimine ei lähe arvesse. Mina tavaliselt vastan inimesele üsna samas toonis kui tema minu poole pöördub. See võib ka nii olla, et inimesed elavadki pehmes vatis ja ei oska lugeda neutraalset lauset, kui sellel ei ole pehmendavat sisse- ja väljajuhatust. Mina olen alati elanud sellises maailmas, kus öeldakse asju otse. Kirjalikus suhtluses on ka keeruline pikalt tilulilutada. See ei ole mõeldav, et ma kõiki keeletoimetamismalle põhjendaksin. Minu enda jaoks oleks lühivastus täiesti piisav. Jällegi, tulge siis ja põhjendage ise. Aga tõesti, igaüks võib kelle tahes mis tahes ütlemises midagi solvavat leida ja see on üsna individuaalne. Ma ei leia, et mina peaksin hakkama selliseid asju siin loetlema. --Epp 17. veebruar 2016, kell 02:21 (EET)
Korra soovitaksin pilgu visata ka siia statistikale. Seda võiks vaadata kui ühte sõbralikkuse väljendust (kommentaare analüüsida on juba nii keerukas, et ma sellesse parem ei laskuks). Mil määral kattub see tabel inimeste enda aktiivsusega? Miskipärast pole paljud aktiivsed kasutajad seal sugugi esindatud. Ja see on päris kurb. Meil kõigil on võimalik mõne lahke sõna või kerge žestiga teiste siinviibimist meeldivamaks muuta. Palun kasutame seda võimalust. Ivo (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 02:11 (EET)
Epp. Kirjutasid nüüd oma kasutajalehele, et sa ei põhjenda keeletoimetamismärkusi. Väidaksin, et see mall ei vajagi põhjendamist ja jutt pole siin sugugi sellest. Mil määral on sinu keeletoimetamise alased märkused põhjendatud/põhjendamata – seda võid arutada kasutajaga Kuriuss. Tema on spetsialist. Küsimus on praegu ikka kommentaarides, mida kirjutatakse kasutaja arutelulehele. Kas nende vorm on parim võimalik või pole seda mitte. Ma ei räägi, et oleks vaja mingit ninnunännutamist või logorröad. Oluline on see, et kasutajale selgitaks tema vea olemust (ning arvestades tüüpvigasid, saaks selle jaoks hõlpsalt koostada tüüpvastused) ja julgustataks teda neid vigu parandama. Praegune lähenemine ei jäta aga muljet avatud ja sõbralikust keskkonnast ning on igati mõistetav, kui verivärske kasutaja seepeale revideerib oma soovi siia panustada. Ivo (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 13:52 (EET)
Ma küll otsustasin, et ma siia rohkem ei kirjuta, aga ütlen lihtsalt, et selline umbmäärane lahmimine on minu meelest kõigi aja raiskamine. Ei saa aru ettepanekust käia mööda kasutajalehti vigu selgitamas. Me teeme entsüklopeediat. See ei ole koht, kus esmast kirjaoskust omandada. Me pole õppeasutus ja minul näiteks ei ole pedagoogilist haridust ja ma ei usu absoluutselt sellesse, et keegi saab kedagi õpetada. Õppida saab ainult ise. Kui Sinu arvates on õpetamine minu kohustus, oled Sa millestki valesti aru saanud. Kui mulle näkku karatakse, ei ole mul mingit tahtmist eriti pikalt rääkida, aga see ei tähenda, et ma ebaviisakas oleksin. Kokkuvõttes on teie süüdistused äärmiselt ülekohtused ja mul ei ole rohkem tahtmist oma aega sel teemal raisata. Ja muide, Vikipeedias ei mängi mingit rolli see, kes keegi on väljaspool Vikipeediat. Ja keegi ei keela Sul endal algajatega tegelda. Jääme siis lootma, et peagi kehtestatakse seadusega täpselt nende sõnade ja lausete nimekiri, mida kasutada tohib, ja siis võid lasta mind vangi panna. Rohkem ei viitsi. --Epp 18. veebruar 2016, kell 15:05 (EET)
Keegi ei käsi sul käia mööda kasutajate lehti vigu seletamas. Küsimus on selles, kuidas kommentaare kirjutada, kui sa neid kirjutama juhtud. Loe palun kommentaare, mida siia kirjutatud on. Võiks juba nagu aru saada, millest jutt käib.
Sinu puuduvad pedagoogilised oskused ongi just täpselt see, mispärast me siin seda teemat lahkame. Valus on vaadata, mida sa kasutajate lehtedele kirjutad. Ja nüüd kurdad, et sulle karatakse näkku ja põhjendad sellega oma soovimatust selle teemaga tegeleda? Palun pane nüüd need kaks asja omavahel kokku. See, kuidas sa kasutajatele näkku hüppad, ja see, kuidas nad peaksid selle peale käituma. Ei tea jah, mis tekitab uutes kasutajates soovimatust Vikipeedas tegutsemisega jätkata. Ivo (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 15:19 (EET)
Sinu jutt ju ka ei pane Eppu oma märkuste stiili muutma. Andres (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 23:43 (EET)

Ma olen Epuga nõus, et me ei pea tingimata õpetama. Andres (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 23:43 (EET)

Proovida võis. Kuigi praktika on näidanud, et Epp kuulab veel vähem kommentaare kui Estopedist. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2016, kell 00:12 (EET)

Sündmused maailmas ümberkorraldamine

Palun ümberkorraldusega seoses asendada lehe MediaWiki:Currentevents-url sisu tekstiga "Portaal:Sündmused". Esilehel võiks päise kuupäev viidata terviklikult lehele Portaal:Sündmused. Postituvi 31. jaanuar 2016, kell 11:50 (EET)

Kas sündmused on dubleeritud kahele lehele? Andres (arutelu) 31. jaanuar 2016, kell 14:22 (EET)
Ei. Jaanuarikuu sündmused talletatakse lehel Jaanuar 2016, alates veebruarist lehtedel Portaal:Sündmused/kuu aasta. Lehekülgedele kuu aasta lisatakse ümbersuunamisleht portaali. Hetkel on portaalis jaanuarikuu sündmused lisatud, et veebruarikuu esimesel nädalal saaks kuvada eelnevate päevade sündmuseid. Postituvi 31. jaanuar 2016, kell 16:47 (EET)
Minu meelest tuleks vanad pealkirjad ja vormistus säilitada, vähemalt pärast kuu möödumist. Peale selle, praegune süsteem teeb sündmuste lisamise liiga keeruliseks. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2016, kell 19:15 (EET)
Palun täpsusta, mida mõtled Vanade pealkirjade all (Portaal:Sündmuste sisu läheb arhiivilehekülgedele Portaal:Sündmused/veebruar 2016). Vormistus on toodud üle ingliskeelsest Vikipeediast ning aitab paremini orienteeruda. Sündmuste lisamine ei ole keerulisem kui praegu, vaid isegi lihtsam, sest sisuleheküljed on lühemad. Postituvi 31. jaanuar 2016, kell 19:48 (EET)

Arvan, et uudiste portaalil on senise süsteemiga võrreldes eeliseid. See näeb kenam välja ja kalendri funktsioon on väga käepärane. Kuid enne uuele süsteemile kolimist tuleks mõned asjad läbi arutada, näiteks vahepealkirjad ja uudiste järjekord. Jätaksin vana süsteemi veel toimima kuni uues on kõik lahendatud. Cumbril 31. jaanuar 2016, kell 21:35 (EET)

Olgu, aga minu meelest võiks pealkirjad samaks jätta. Milleks need keerulised pealkirjad väljaspool Vikipeedia nimeruumi? Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:43 (EET)
Mis pealkirjad? Cumbril 1. veebruar 2016, kell 00:45 (EET)
Portaal:Sündmused/kuu aasta. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 00:52 (EET)
Nüüd saan aru. Selles mõttes sobiks portaali nimeruum paremini, et kujundus (kastid jms) on portaalile omane. Kui vaadata muukeelseid Vikipeediaid (libista hiirega üle vasakus servas oleva loendi lehel Portaal:Sündmused), siis näeb, et uudised on valdavalt kas Portaali või Vikipeedia nimeruumis (Vikipeedia nimeruum on see, mis algab Vikipeedia: ...). Artikli nimeruum on mõeldud artiklitele ja uudised pole tegelikult artikkel. Põhimõtteliselt muidugi saab panna mistahes asju mistahes nimeruumi. Cumbril 1. veebruar 2016, kell 01:12 (EET)
Meil ei ole ju uudiste lehekülg, vaid entsüklopeediline sündmuste lehekülg. Nädalapäevad on muidugi head, sest need aitavad orienteeruda ka vanemas ajas. Andres (arutelu) 1. veebruar 2016, kell 01:23 (EET)
Jah, selles ongi asi ka sisu puhul, et need pole ju päevauudised. Tuleks vaadata, kuidas varem on tehtud. Ja samamoodi on meil ju ka aastaartiklid, kus räägitakse sündmustest. --Epp 1. veebruar 2016, kell 01:42 (EET)
Ma olen ka sellega nõus, et Vikipeedia ei peaks vahendama päevauudiseid. Sündmused peavad olema entsüklopeedilise väärtusega sündmused, mis on ka kümne ja saja aasta pärast olulised. Adeliine 1. veebruar 2016, kell 01:55 (EET)
Palun defineerige siis, mis vahe on entsüklopeedilisel sündmusel ja päevauudisel. Cumbril 1. veebruar 2016, kell 02:07 (EET)

"Räägitakse, et kunagi olevat juhtunud see ja see" võib küll olla uudis, aga sündmusena seda kirja panna ei saa.

Seda, kas see on kümne või saja aasta pärast oluline, on raske hinnata. Arvan, et kuu lehel ei peaks selle pärast pead murdma, küll aga peaks seda arvestama aasta lehe puhul. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 18:15 (EET)

Niimoodi saan mina ka aru. Ma küsisin sellepärast, et päevauudised (mitmuses) on ju need uudised, mida raadiost või TV-st igal tunnil lastakse; päevauudis (ainsusena) on päeva tähtsaim uudis. Kui Vikipeediasse uudiste lehele lisatava sisu kriteeriumiks on see, et need ei tohi olla päevauudised, siis tekib paratamatult küsimus, mida sinna siis tohib panna. Cumbril 3. veebruar 2016, kell 19:23 (EET)
Lihtsalt päevauudised koostatakse teisel põhimõttel ja neil ei ole täpselt sama sisu kui päeva sündmuste nimekirjal. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 19:35 (EET)

Veebruar on sõbrakuu

Tere, hea eestikeelse Vikipeedia kogukond. Eile seletasin ühele inimesele, et Vikipeedias on loogika niipidi, et üksteisega suheldakse peamiselt ainult siis, kui midagi on valesti või halvasti. Kui keegi midagi ei ütle, näitab see, et tehtu oli lubatav või isegi hea. Põhjus on see, et meile tundub, et vigadele osutamine nende parandamiseks aitab kõige paremini parandada Vikipeedia kvaliteeti. Selline on reaalselt eksisteeriv loogika Vikipeedias ja kuigi olen ise sellega harjunud, nõustun ka nendega, kes ütlevad, et paljude inimeste jaoks on negatiivne tagasiside demotiveeriv ja üks põhjustest, miks uued kaastöölised Vikipeediasse pikemaks ei jää. Palun mitte alustada siin nüüd arutelu uute kaastööliste töö kvaliteedi, positiivse ja negatiivse tagasiside definitsioonide ja proportsioonide teemal, see ei ole minu postituse eesmärk (kirjeldatut võib ka muidugi teha, aga palun mitte konkreetselt siin). Minu eesmärk on kutsuda kogukonnaliikmeid üles osalema eksperimendis, milles selle veebruarikuu ehk sõbrakuu jooksul pöörame teadlikult rohkem tähelepanu positiivsele tagasisidele. Teen lihtsa ettepaneku, et eksperimendis osalejad annavad kuu jooksul välja vähemalt ühe tunnustähe, kirjutavad vähemalt ühe kaastöölise arutelusse, et tema tööd kõrgelt hindavad (vms sõnastus, ja ka konkreetselt, et tööd mille kallal) ja tänavad vähemalt üht kaastöölist muudatuse eest (tänamisnupp). Ehk siis vähemalt kolm eri kaastöölist saavad positiivset tagasisidet. Ja mitte niisama linnukese kirjasaamiseks (Adeliine käskis, ma tänan siis suvalist kasutajat), vaid läbimõeldult ja siiralt ja asja eest. Need ei pea tingimata olema kõik uued kasutajad, tegelikult on ju igaüks siira tunnustuse üle õnnelik, ka kogenud (ja kibestunud?) toimetajad.

Püüdke seda üleskutset meeles pidada, võin ka siin kuu jooksul paar meeldetuletust teha. Ja siis kuu lõpus võib igaüks välja kuulutada, mitut kaastöölist ta tänas ja mitu tunnustähte andis. Kohe võib ka siia kirja panna, kes tahavad eksperimendis osaleda. Ma siis alustan:

siiani on jaatavat tagasisidet antud igatsorti tähtede ja ilusate plagudega ! :D
kui on tahtmist sellise atribuutika kasutamist elavdada, siis võiks sellekohase lehe Vikipeediasse tõlkida
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia_awards
suwa 3. veebruar 2016, kell 16:57 (EET)
See on kategooria. Mida sealt täpsemalt võiks tõlkida? Või mõtled, et üldse võiks mingi positiivse tagasisidega seotud lehe eesti vikisse tekitada? Adeliine 3. veebruar 2016, kell 17:32 (EET)
ikka laiemalt, luua kategooria ja lisada kogu jaa-tagasiside sinna, mul pole ka õrna aimu, kuidas peaks uus vikipedist saama aimu, kuidas mõnd teist kiita nende tähtedega, on selleks mõni vikileht ?? suwa 3. veebruar 2016, kell 21:42 (EET)

Olen ühe tänamise täna juba teinud:) Tunnustähte ma välja ei anna, aga kui näen, et keegi teeb head tööd, siis ütlen. Andres (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 18:10 (EET)

Olulised muudatused Vikipeedias

Teen uuesti selle märkuse, et kui Vikipeedias käib miski põhimõtteline hääletus, siis sellest võiks "Üldises arutelus" või üleval pealkirja all asuvas teatetahvlis märku anda. Muidugi saab lehekülgi nagu hääletused v administraatorikandidaadid panna jälgimisloendisse, aga alati ei ole ju sisseloginud. Olulised hääletused võivad jääda märkamatuks, kui nendest ei anta teada. --kanakukk (arutelu) 3. veebruar 2016, kell 15:05 (EET).

Võiks küll, jah. -Mardus /arutelu 5. veebruar 2016, kell 07:32 (EET)
Juba tegin ära, kas ei ole märgatavas kohas? Adeliine 5. veebruar 2016, kell 17:14 (EET)
täitsa nähtaval viimaste muudatuste päises: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&limit=35
suwa 5. veebruar 2016, kell 23:52 (EET)
 
"Mõned inimesed ütlevad, et libedad ja kõrvalepuiklevad sõnad on suurepärased"

terrorist, vabadusvõitleja,... jne; tipi sisse ja otsi...—Pietadè (arutelu) 9. veebruar 2016, kell 16:52 (EET)

"Weasel words" (weasel=nirk; weasel words=libedad ja kõrvalepuiklevad sõnad):
"... some people say, many scholars state, it is believed/regarded, many are of the opinion, most feel, experts declare, it is often reported, it is widely thought, research has shown, science says, it is often said ..."

Lehe vaatamise statistika

Miks lehe vaatamise statistika enam ei tööta? Kas keegi oskab parandada? --Epp 7. veebruar 2016, kell 05:37 (EET)

Tükk aega juba, kusjuures nt enwi lehel töötab osaliselt, terrroristid-vabadusvõitlejad (vt alt)Pietadè (arutelu) 9. veebruar 2016, kell 16:52 (EET)

Ma ei tea, mis ajast alates, aga praegu on enwi-s juurutatud vaikelahendus, etwi omast erinev, vt nt Eesti Vikipeedia Esileht ([https://tools.wmflabs.org/pageviews/...), mis annab (noolega peale minnes) eilseks külastuste arvuks 3133 (saab kuvada maksimaalselt 90 päeva)—Pietadè (arutelu) 13. märts 2016, kell 23:01 (EET)

Tere!

Kas keegi oskab öelda, kuidas saab teksti Liivakastist avalikuks välja tuua?

Lilleõis, Kirjutasin vastuse sinu kasutaja arutelulehele. Cumbril 27. veebruar 2016, kell 19:47 (EET)

Tsiteerimise malli ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil

Tere, kas administraatorite hulgas leiduks keegi, kes oskaks lisada "Tsiteeri seda artiklit" malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile.

Näiteks artikli Imitatsioon tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&page=imitatsioon välja nägema:

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend

Imitatsioon. – Vikipeedia, vaba entsüklopeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 27.02.2016.

--Andrus Kallastu (arutelu) 27. veebruar 2016, kell 20:32 (EET)

Keeletoimetusmallide lisamisest artiklitele

Jätkuks kasutajalehel Kasutaja arutelu:Maareti taas üles kerkinud keeletoimetusmallide panemise teemal. Minu meelest tuleb igasuguste hoiatusmallide (nagu keeletoimetusmall ja toimetusmall) panemisel kaaluda selle tegevuse plusse ja miinuseid. Mida keeletoimetusmalli panemine artiklile annab? On pakutud, et see on hoiatus lugejale, et artikli sõnastus pole korrektne. Ent kui lugeja on hea kirjaoskusega, siis ta näeb ka ilma hoiatuseta tekstis vigasid; kui lugeja õigekeeleoskus pole kiita, siis ei näe ta tekstis vigasid ka hoiatusmalli olemasolul. Kui just iga vigast kohta alla ei jooni nagu emakeele kontrolltöös, mis poleks praktiline ja teostatav. Või äkki peaks õigekirjaalane hoiatus andma lugejale teavet, mille alusel otsustada, kas artiklit edasi lugeda või mitte? Ma ei kujuta ette, et ükski lugeja seda niimoodi käsitleks. Minu meelest on keeletoimetusmall rohkem suunatud võimalikule artikli keeletoimetajale. Toimetaja näeb artikli alguses malli ja selle järgi teab, et kuskil on keegi märganud keelevigu – need võivad olla pika artikli tagaosas või keerulisemat sorti keelevead, mida ei pruugi kohe märgata. Selliseid keeletoimetajaid meil vist vikis pole, kes võtaks muudkui ette artikleid, millele on keeletoimetusmall pandud, ja teeks need korda. Need, kes massiliselt keelevigu parandavad, nagu Kuriuss, ei võta artikleid ette keeletoimetusmalli alusel, parandage mind, kui ma eksin. Arvan, et enamus teisi keeletoimetamisi sünnib nii, et toimetaja näeb mingit artiklit, mille teema talle korda läheb ja mis tundub muidu korralik artikkel, kuid mille keeletoimetusmall näitab näpuga muidu head artiklit rikkuvatele iluvigadele. Keeletoimetaja võtab siis kätte ja lihvib artikli ilusamaks ning hinge sigineb tunne, et on midagi kasulikku tehtud. See oli siis keeletoimetusmalli pluss.

Aga nüüd miinused. Tegemist on sildiga, mis ütleb, et artikliga on midagi halvasti. Võib olla väga halvasti, nii et artikli keelevead hakkavad juba artiklist arusaamist häirima. Aga võib ka olla, et on lihtsalt komavead ja kokku-lahku kirjutamise vead. Mall seda ei ütle, see ütleb ainult, et sõnastusega on midagi viga. See on esimene puudus.

Teine puudus on keeletoimetusmalli mõju kirjutajale. Kui me suudaks käsitleda vikis toimuvat objektiivse kiretusega, nii et emotsioonid üldse mängu ei tule, siis ei oleks see probleemiks. Kuid tegelikkus on teistsugune. Kui ise kirjutad parajasti artiklit, oled hingega asja kallal ja paned sinna tubli tüki oma energiast ja ajast, siis oled tundlik teistelt tuleva kriitika suhtes. Võtame need kasutajad, kes lisavad Vikipeediasse oma esimesi artikleid. Esimene tagasiside, mis nende tööle tuleb, on suure tõenäosusega mingi toimetusmall nende artikli eesotsas: keeletoimetusmall või toimetusmall. Negatiivne tagasiside. Nad jätkavad uute artiklite lisamist ja iga artikli ette tekib jälle uus keeletoimetusmall. Enesekriitilisem kasutaja võib väga kergesti järeldada, et tema töö ei ole piisavalt hea, kui ta pidevalt negatiivset tagasisidet saab, ja Vikipeediasse kirjutamise lõpetada. Me ei tea, kui palju on neid kasutajaid, kes on tulnud, proovinud kaastööd teha ja külma vastuvõtu tõttu lahkunud. Enamus inimesi teeb tekstis õigekeelevigu, seega on suure tõenäosusega uue Vikipeedia kasutaja artiklis õigekeelevead. Kuid me teame, et õigekeelevigadega kaastöö ei ole automaatselt väärtusetu, vägagi tõenäoliselt on see asjalik ja sisukas ning annab Vikipeediale juurde.

Ma arvan, et see ka ei aita väga palju, kui vastukaaluks negatiivsele tagasisidele vajutada kasutajale tänamise nuppu – see on ebaisikuline ja ei ütle, mille eest just täpselt tänati. Aitaks see, kui ilma igasuguste kommentaarideta keeletoimetusmalli lisamise asemel kirjutada artikli või kasutaja arutelulehele, mis konkreetselt on artikli puudused ja öelda vastukaaluks ka midagi positiivset. (Ameeriklastel on kombeks kritiseerida nii, et kõigepealt öeldakse, mis on töö juures hästi tehtud ja alles siis, mis halvasti. Nii ei tunne kritiseeritav ennast mutta tambituna. Ja see on ka objektiivsem, sest enamasti leidub igas asjas nii positiivset kui ka negatiivset. Eestlastel aga on kombeks öelda ainult seda, mis ei meeldinud.) Aga saan aru, et see nõuab enam aega, selleks peab süvenema ja seda ei jõua kõigi lisanduvate artiklitega teha.

Igal juhul tahtsin pika jutu lõpuks jõuda välja selleni, et sel ajal, kui kasutaja just artikli kallal töötab ja seda ehitab, mida on näha artikli ajaloost ja artikli poolikuse jms järgi, tuleks püüda vältida artiklile toimetusmallide panemist. Administraatorid ja suure kogemusega kasutajad oskavad panna oma ehitatavale artiklile mallid {{oodake}} või {{pooleli}}, et anda märku, et töö alles käib. Aga uued kasutajad seda ei oska. Mul on kahju, kui kasutajad, kes tahavad ja suudavad Vikipeediasse häid (kuigi õigekeelevigadega) uusi artikleid lisada, lähevad minema, sest tunnevad, et nende tööd siin ei soovita. Keeletoimetusmalle ja muid toimetusmalle saab lisada mõnevõrra hiljem, kui kasutaja on enda tehtud artiklist distantseerunud ja pole enam kriitikale nii tundlik. See, et siis on Vikipeedias mõnda aega keelevigadega artikleid, milles pole keeletoimetusmalli, on väike asi selle kõrval, kui kasutajad solvuvad, kaotavad soovi teha kaastööd ja enam rohkem Vikipeediasse kaastööd ei tee. Neid artikleid, milles on vead ja pole keeletoimetusmalli, on juba praegu küllaga, kuid need ei saa tähelepanu, sest pole erinevalt lisanduvatest artiklitest viimastes muudatustes.

Tänan tähelepanu eest.

Cumbril 11. märts 2016, kell 02:15 (EET)

Keeletoimetamismalli ei panda tavaliselt paari kirjavea puhul, vaid siis, kui keeletoimetamist nõuab iga teine lause, süntaks on läbivalt kohmakas vms. Vähemalt mina käsitlen seda malli nii. Minu jaoks on otsene seos hooletu keele ja kaheldava sisu vahel. Ma ei suuda usaldada sisu paikapidavust, kui keel on vigu täis.--Morel (arutelu) 11. märts 2016, kell 13:40 (EET)
Taavi jutul on iva sees. Aga malli mõte ei ole mitte öelda lugejale, kes tahaks artiklist eeskuju võtta, et niimoodi ei tohiks kirjutada, vaid lugejale, kes neid vigu isegi näeb, et Vikipeedia tegijad ei arva, et artikkel peabki niisugune olema, ja kutsuvad lugejat appi parandama. Andres (arutelu) 11. märts 2016, kell 21:19 (EET)

Bulgaaria nimed

Kas bulgaaria nimede eesti keelde translitereerimise reeglid on nüüd millalgi muutunud? Velirand (arutelu) 14. märts 2016, kell 13:05 (EET)

Selle kohta on olemas Emakeele Seltsi otsus, et eelistatakse bulgaaria uut omaladinat.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu14. märts 2016, kell 13:12 (EET)
Selles otsuses ei ole minu meelest öeldud, mida eelistatakse: [1]. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 16:06 (EET)
Esimeseks eelistuseks jääb bulgaarlaste uus omaladina... http://www.emakeeleselts.ee/otsused/Soovitus_ESKT_kohanimedest_QSis-2013.pdf  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu21. märts 2016, kell 17:21 (EET)

Minu meelest on selge, et pealkirjade muutmine polnud vajalik ega möödapääsmatu ning ei saa öelda, et Vikipeedia oli keelekorraldajate soovitusega vastuolus. (Teisiti on praegu näiteks valgevene nimede kirjutamisega, mille puhul keelekorraldajad latsinkat ei soovita.) Keeletoimkonna soovituse järgi (link ülal) on endiselt bulgaaria nimede kirjutamiseks kasutatavad nii vana kui ka uus tähetabel. Ka KNABis on mõlemas latinisatsioonis nimed (erandlikult) põhinime staatuses. Öeldakse küll, et "esimene eelistus" on uus tabel, aga see ei tähenda seda, et teine eelistus on ebasoovitatav. Öeldakse lihtsalt, et ühes väljaandes tuleks olla järjekindel. Seega on antud juhul Vikipeedia tegijate kokku leppida, kuidas bulgaaria nimesid kirjutada. Siin arutelus paistab, et praegu on ligilähedane konsensus eelistada varasemat latinisatsiooni. Pealkirjad on tuleks tagasi muuta. 90.190.58.61 28. märts 2016, kell 19:32 (EEST)

Et siis selline lugu, et artikkel nähtavasti tehti valmis ja siis keegi teine kustutas kiiruga ära. Käib arutelu. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 15:19 (EET)

Korrektsuse huvides: esmalt lisati ka kustutamismärkus (mina), kustutati ca 10,5 tundi hiljem (Juhan121).--Morel (arutelu) 21. märts 2016, kell 18:28 (EET)
Nojah, ma avastasin artikli alates pärast seda kui see kustutatud oli. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 18:51 (EET)

Kas "Vaata ka" lingi lisamine on Vikipeedia-poolne originaalkommentaar?

Lisasin artiklile Vinni-Pajusti Gümnaasium "Vaata ka" sektsiooni lingiga Streisandi efektile, kuna selline sündmus leidis aset. Kasutaja:Andres leiab, et tegemist on justkui Vikipeedia originaalkommentaariga.

Suurem osa arutelust on praegu siin: Arutelu:Vinni-Pajusti_Gümnaasium#Streisandi_efekt. -Mardus /arutelu 22. märts 2016, kell 18:21 (EET)

Läbipaistva lingistamise uus süsteem

Pakun välja, et lingistamise läbipaistvuse suurendamiseks tuleks linkida kujul [[animafilm]]<nowiki>ilavastaja</nowiki> (tulemus: animafilmilavastaja), aga mitte läbipaistmatul kujul [[animafilm]]ilavastaja (tulemus animafilmilavastaja). Teine võimalus on Wiki-tarkvara kirjutajatele teha ettepanek, et Wiki-süsteem toimiks, nagu esimeses näites näitasin (kusjuures kasutamata nowiki-konstruktsiooni)--Estopedist1 (arutelu) 28. märts 2016, kell 11:11 (EEST)

See võimalus on alati olnud. Me peame saama valida, millal seda kasutada. Näiteks käändevormide puhul see minu meelest pole hea. Andres (arutelu) 28. märts 2016, kell 11:30 (EEST)
Ei poolda. Parem olgu terve sõna sinine kui et kuskilt poole pealt nagu animafilm-ilavastaja. Pealegi, kui teha artikleid, kus vähegi sisu on, saab seda probleemi vältida ja linkida märksõna sobivas kohas, kus see pole liitsõna osa. --Epp 28. märts 2016, kell 11:56 (EEST)

siin on Wiki-tarkvara tegijatel ebasüsteemsus: nt kui linkida liitsõna tagumine osa (nt filmilavastaja), siis on link vaikimisi läbipaistev, kui aga liitsõna esiosa, siis on link vaikimisi läbipaistmatu (nt filmilavastaja). Kui me aga lingime liitsõna osad eraldi (nt anatoomiaprofessor) on link samuti läbipaistmatu. Lugeja ju eeldab, et artikkel on anatoomiaprofessorist, mitte anatoomiast ja professorist--Estopedist1 (arutelu) 28. märts 2016, kell 13:52 (EEST)

Epu kommentaarist ei saa aru. Me lingime ju artikli algusest peale, mitte juhuslikult artikli keskelt--Estopedist1 (arutelu) 28. märts 2016, kell 13:52 (EEST)
Ausalt öeldes ei lingiks mina isiklikult anatoomiaprofessori puhul ei anatoomiat, ei professorit ja ka mitte anatoomiaprofessorit. Ja samuti jätaks ma linkimata ka sõna animafilmilavastaja. Muidu tundub, et siinses vikis on pahatihti kombeks ülelinkimine... (aga see on juba hoopis teine teema).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu28. märts 2016, kell 15:57 (EEST)
jah, need olid näited, et näidata süstemaatiliselt Wiki-tarkvara probleemi(?). Samas ma arvan, et seda on enwikis või kuskil mujal ammu arutatud ja nõnda kokku lepitud--Estopedist1 (arutelu) 29. märts 2016, kell 01:19 (EEST)

Participate in the Brussels writing weeks project

 
Love Belgium
 
Flag of the Brussels Capital Region

Hello all! After some acts of hate in Brussels, it is now time again for love. In this week and next week we organise a double writing week about Brussels! We like to invite you to join this project by writing about subjects related to this region in any Wikipedia you like.

More information, the participants list, and the list of articles that have been written, can be found at: Writing week/Brussels.

Participating is easy:

  1. Add your user name and wiki(s) you work on on the participants list.
  2. Add the articles you have written on the contributions list.

If you like you can also create a page for the writing weeks on your local wiki.

If you have any questions, do not hesitate to contact me. Greetings - Romaine (arutelu) 4. aprill 2016, kell 11:35 (EEST)

WMF-i katsetused 18. aprilliga algaval nädalal

Wikimedia Foundation plaanib järgmisel nädalal tehnilisi katsetusi, mille tõttu tuleb kõigis vikides samaaegselt ette 15-30 minuti pikkusi perioode, mil lehtede sisu saab lugeda, aga mitte muuta. Praeguse info järgi juhtub see teisipäeval, 19. aprillil ja neljapäeval, 21. aprillil. Täpsem info inglise keeles. Adeliine 11. aprill 2016, kell 23:25 (EEST)

X ala tegelase linkimine

Ei tea, kas peaks linkima X ala tegelast. Kui mingil juhul seda teha, siis tekib küsimus, miks Y tegelase puhul seda pole tehtud. Nt meil on sporditegelane (3 linki, seda püütud seletada ka EKSSis [2]) või haridustegelane (2 linki), muusikategelane (0 linki). Mu meelest tähendab tegelane lihtsalt X ala valdkonnaga kuidagi seotud inimest ehk X ala inimest (nt muusikategelane ehk muusikainimene) ja seda on tarbetu defineerida--Estopedist1 (arutelu) 12. aprill 2016, kell 13:14 (EEST)

Pealkirjade linkimine

Pealkirjade linkimisega on see häda, et mobiilivaates pealkirjal klõpsates ei ava see alajaotust, vaid suunab otse lingitud artikli juurde. Seepärast tuleks pealkirjade linkimist vältida. 2001:7D0:87DF:1701:2D65:CC65:9E61:A27B 18. aprill 2016, kell 13:38 (EEST)

Tere! Kust saab infot vikivorminduse märkide kohta?

Kust leida infot, mida need erinevad märkide kombinatsioonid tähendavad? Vikivormindus: [] [[]] [[|]] {{}} {{{}}} | ··· [[Kategooria:]] #suuna[[]] [[Pilt:|pisi|]] – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Lilleõis (arutelukaastöö). 20. veebruar 2016, kell 12:27 (EET)

Tänan juhendamise eest

Tänud juhendamise eest. Sellest oli palju abi.

Lilleõis 20. veebruar 2016, kell 14:16 (EET)

Tere!

Tegin muudatused Ajaloolise romaani artiklis. Vabandan väga kui ma kedagi solvasin. Ja samas, palun parandage lõpuosas raamatute nö linkimist. Ma ei saanud sellega päriselt hakkama.

Lilleõis 27. veebruar 2016, kell 19:41 (EET)

Mittevaba sisuga piltide üleslaadimine

Artiklite hukkunud Nõukogude Liidu kangelaste kohta illustreerimiseks oleks vaja üles laadida Vene vikist mittevaba sisuga mediafaile (nt ru:Файл:Бастраков Арсентий Михайлович.jpg). Kas tohib? Geonarva (arutelu) 5. aprill 2016, kell 11:42 (EEST)

Ei. Andres (arutelu) 5. aprill 2016, kell 12:02 (EEST)
Tundub, et selle pildi võib selle malliga commons:Template:PD-Russia märgistades Commonsisse laadida. --WikedKentaur (arutelu) 5. aprill 2016, kell 15:40 (EEST)
Miks siis venelased seda mittevabaks peavad? Minu meelest ei ole pildi juures nii palju andmeid, et saaks otsustada selle üle, kas mõni neist tingimustest on täidetud. Pole öeldud, millal foto esimest korda avaldati. Andres (arutelu) 5. aprill 2016, kell 20:37 (EEST)
See on vene vikisse üles laetud 2011 ehk siis veel ei olnud isiku surmast 70 aastat möödas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. aprill 2016, kell 20:53 (EEST)
Oluline ei ole mitte pildil oleva isiku, vaid autori surm, aga autor on teadmata. Andres (arutelu) 5. aprill 2016, kell 22:23 (EEST)
Kui autor on teadmata, siis 70 aastat... aga et pildil olev isik suri 1944, siis...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. aprill 2016, kell 22:58 (EEST)
Pildi esmaavaldamisest, aga pole öeldud, millal see oli. Andres (arutelu) 6. aprill 2016, kell 04:11 (EEST)
Commonsi malli commons:Template:PD-Russia juures on konkreetsed tingimused ära toodud. Kaks neist puudutavad autori surma-aastat (pole teada), kaks esmaavaldamise aastat (pole teada), üks filmikaadreid (ei puutu asjasse) ja viimane riigile läinud pärandit (ei puutu samuti asjasse). Kuidas WikedKentaur selle foto nende klauslite alla venitab, on siiani teadmata, aga ilmselt on see pigem ulmekirjanduse teema. --82.141.127.88 6. aprill 2016, kell 12:06 (EEST)
Neljanda punkti järgi ilmselt - Melilac (arutelu) 6. aprill 2016, kell 14:24 (EEST)
Siis on ikkagi tarvis teada esmaavaldamise aega. Ma ei väida, et see teada pole, aga pildi juures pole seda öeldud. Andres (arutelu) 6. aprill 2016, kell 21:58 (EEST)
Peaks olema 05.10.1944 (saidilt, kust see pilt on võetud) - Melilac (arutelu) 7. aprill 2016, kell 22:00 (EEST)
See kuupäev on NSVL Ülemnõukogu "ukaasi" kuupäev. Selle kohta, kas pilt avaldati kohe alguses koos ukaasiga, ei ütle sait midagi - ja vaevalt küll, juriidiliste aktide illustreerimine ei olnud tollal kombeks, ammugi niisugustes sõjaaegsetes määrustes, kus olid pikad loetelud, kes millise autasu sai. Pigem pärineb pilt mõnest tolleaegsest ajalehest, kus mõnd kangelast lähemalt valgustati. Aga tingimus on konkreetne: "This work was originally published anonymously or under a pseudonym between January 1, 1943 and January 1, 1946, and the name of the author did not become known during 70 years after publication." Millal ja kus pilt avaldati ning kas see toimus anonüümselt või pseudonüümselt, nagu tsiteeritud klauslis nõutud, ei ole siiani keegi tõestanud. Oletus "aga äkki oli ikkagi anonüümne ja 1944" ei maksa midagi. --85.257.64.66 9. aprill 2016, kell 12:28 (EEST)
Seda küll, aga see on ainus klausel, mille järgi seda saaks avalikustada - saidiga kontakti võtta, teha eeltöö ära ja kui saab teada, et pilt ilmus anonüümselt ja õigel ajal, saaks seda kasutada. Või loota, et autor on teada, aga sai ka sõjas surma. Muude punktide järgi seda commonsisse ilmselt ei võluks, see on ainus, kus oleks lootust. - Melilac (arutelu) 9. aprill 2016, kell 21:15 (EEST)
Lootmine ei ole juriidiline alus, mis vabandaks seaduserikkumist. Ma võin riputada üles KUMU pildi ja loota, et selle projekteeris tegelikult mitte ametlikult teadaolev arhitekt, vaid minu vanavanatädi, kes suri 1935. aastal, aga märksa nutikam on selle peale mitte loota. --85.253.174.230 16. aprill 2016, kell 13:07 (EEST)

Sõna "lootma" käis muidugi ka kontaktivõtmise tulemuste kohta (mitte kasutamise) - sest kui see nii oleks, oleks pilt nüüdseks mittevabast vabaks muutunud - Melilac (arutelu) 4. mai 2016, kell 22:14 (EEST)

Massiline kirjutamine

Meil tuleb nii suure hooga materjali peale, et me vaevu suudame sellega midagi ette võtta. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 21:53 (EEST)

Tegelikult on ju ikka hea, et kirjutatakse, kuigi artiklid vajavad toimetamist. Aga kas kuskil on käimas mingi projekt, et nii palju taimeartikleid korraga tehakse?--Raamaturott (arutelu) 26. aprill 2016, kell 22:00 (EEST)
Esilehele ja sellele lehele, mis redigeerides ette tuleb, peaks suurte punaste tähtedega kirja panema, et kuskilt ei tohi kopeerida. --Epp 26. aprill 2016, kell 22:01 (EEST)

Windows 7 + IE 8

Hetkel sellel lehel Windows 7 ja IE 8 käinuna ei saa jätta märkimata, et paljud asjad ei tööta... (nt sisseloginult pole isegi valikut ülariba sõnumi peitmiseks).—Pietadè (arutelu) 29. aprill 2016, kell 00:29 (EEST)

See on nii jaanuarist saati, sellepärast et IE 8 on liiga vana. Vt mw:Compatibility#Browser support matrix. 90.190.59.114 29. aprill 2016, kell 15:15 (EEST)
Kusjuures isegi vanem versioon on põhimõtteliselt kasutatav (Aprillis olin sunnitud kasutama, arvuti oli nii vana, et muud (näitex chrome'i) ei jooksutanud)- 7. mai 2016, kell 18:23 (EEST)
Kui vana see arvuti on, ning mis on selle näitajad? Ma võiksin vastavalt midagi soovitada. -Mardus /arutelu 8. mai 2016, kell 16:57 (EEST)

Stipendium Wikimaniale sõiduks

Tere, head eesti vikipedistid! Kuulutan käesolevaga välja MTÜ Wikimedia Eesti stipendiumikonkursi sõiduks Wikimedia liikumise suurimale üritusele, Wikimaniale, mis sel aastal toimub Itaalias Esino Larios 22.-26. juunil.

Stipendium sisaldab ühele inimesele reisi Eestist Esino Lariosse ja tagasi, kohapeal majutust ja konverentsipaketis sisalduvaid eineid.

Kandideerimiseks palun saada esmaspäevaks, 9. maiks (hiljemalt kell 18.00 Eesti aja järgi) motivatsioonikiri aadressile teele ätt wikimedia.ee. Samale aadressile võib saata küsimusi. Motivatsioonikirjas kirjelda oma kogemust Wikimedia liikumises, motivatsiooni osalemiseks Wikimanial ja plaane seal saadud teadmiste-kogemuste kasutamiseks tulevikus. Lisa ka, kas saad/soovid osaleda ainult kolmel põhikonverentsipäeval või kokku viiel päeval, ning telefoninumber kiireks kontakteerumiseks.

MTÜ Wikimedia Eesti juhatus teeb otsuse 11. maiks ja stipendiumisaaja peab olema valmis end Wikimanial osalemiseks registreerima enne 15. maid (registreerimise täpne koreograafia selgub varsti). Palume vabandust kiireloomulisuse pärast! Adeliine 4. mai 2016, kell 21:43 (EEST)

Meeldetuletus! Saada oma motivatsioonikiri täna! Adeliine 9. mai 2016, kell 11:00 (EEST)

Koolitööd

Kas kõik koolitööd on raamatutest maha kirjutatud? Kui keegi teab, kes on nende tööde juhendaja, siis palun öelge edasi, et kopipeist ei kõlba Vikipeediasse. --Epp 5. mai 2016, kell 05:26 (EEST)

Tuleb panna kopipeisti mallid. Andres (arutelu) 5. mai 2016, kell 08:46 (EEST)

Linkimise bug?

Etwikis on üle 70 vigase lingi kujul, mida isegi redaktsiooniaknast ei näe, vaid vigast linki võib näha nt Notepadi kopeerides. Selgitan: nt on vigane link Sergei ­Babenko (artiklis Triobet/Dalkia), mis peaks viima Sergei Babenko juurde. On kellelgi mõtteid, kuidas neid tulevikus vältida?--Estopedist1 (arutelu) 7. mai 2016, kell 21:54 (EEST)

Sellisel juhul on lihtsam võtta plk ja kopeerida linki (või siis näpuotstega plk sisse tippida); sellel ülaloleval on Babenko ees veel mingi xAD, kriips; nt ei ole ka palja silmaga vaadates võimalik tuvastada, kas nt a, b, e, o on kirillitsa v ladina tähed. Ülemine Babenko saab Notepad++ UT-8 koodis B ette kriipsu ("-Babenko").—Pietadè (arutelu) 7. mai 2016, kell 23:05 (EEST)
Paraku ilmselt kuidagi see viga tuli ja tõenäoliselt just valest kohast kopeerimisega. Probleem seisab minu meelest selles, et isik, kes linkis, ei kontrollinud eelnevalt, kas artikkel, millele lingib, on olemas või ei. Aitaks ehk see, kui soovitaksime artikli kirjutamisel kontrollida, mis on olemas ja mis ei (kui olemas olev artikkel saab punase lingi, on viga tehtud). See küll ei aita juhtumite korral, mil lingitaksegi punasele:P - Melilac (arutelu) 27. mai 2016, kell 20:06 (EEST)

Võõrkeelsete tõlgete üles laadimine

Kas on olemas step by step juhis eestikeelsetele vikipeedia tekstidele tõlgete üles laadimiseks? Tegime üliõpilastega ühe tõlkeseminari raames tõlkeid, need on kontrollitud ja korralikud, aga olen unustanud, kuidas üles laadida.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Saagpakk (arutelukaastöö) 9. mai 2016.

  1. Mine selle keele Vikipeediasse, mis keeles Sul tõlge on. Näiteks saad soovitud keele valida eestikeelse Vikipeedia esilehe vasakust servast keelte nimekirjast. Näiteks ingliskeelne Vikipeedia: [3].
  2. Alusta seal Vikipeedias uut artiklit. See peaks põhimõtteliselt käima samamoodi kui eestikeelses.
  3. Kui võõrkeelses Vikipeedias on artikkel loodud, seo erikeelsed artiklid omavahel.

Iga üliõpilane võiks oma artikli ise oma kasutajanime alt üles panna. Kui tekib küsimusi, küsi julgesti. Adeliine 9. mai 2016, kell 09:55 (EEST)

Esilehekülg

Minul ei ole eestikeelse wiki esileheküljel juba pool tundi nn. tavaesilehekülge. On ühe prillidega poisi pilt. Ilmselt ka teistel. On see normaalne? --Juhan121 (arutelu) 14. mai 2016, kell 16:01 (EEST)

Mul on sama probleem. Juba vähemalt kolm tundi. Velirand (arutelu) 14. mai 2016, kell 16:07 (EEST)
Vastab tõele. Keegi on siin mingi jama korraldanud. Ivo (arutelu) 14. mai 2016, kell 16:19 (EEST)
Keegi oli rikkunud malli Raam2 ja pannud sinna selle pildi. Muutsin tagasi ja kaitsesin. Aga see asi püsib vist veel pikemalt vahemälus. Ivo (arutelu) 14. mai 2016, kell 16:31 (EEST)
Kusjuures ilmselt oli see pildi üleslaadija ise - pilt on äsja üles laetud, seda pole mujal kasutatud jne... - Melilac (arutelu) 15. mai 2016, kell 10:09 (EEST)

Teist on väga tark panna esileht kaskaadkaitse alla. Nüüd ei saa keegi peale administraatorite muuta kirjavigu Kas teadsid kastis ega aktuaalsete linke. Isegi mitte kasutajad. Tublid!

Jah, sellega on üldse üks jama. Kui meil pole kedagi, kes sellega tegeleb, võikski olla kogu aeg sama sisu. --Epp 19. mai 2016, kell 22:38 (EEST)

Vikiteemalised arutelud

Hea hulk otseselt eestikeelset Vikipeediat puudutavaid arutelusid on toimunud/toimumas eri artiklitele arutelulehekülgedel. Ehk oleks mõistlik kokku panna üks eraldi lehekülg (nt "Vikipeedia:Arutelud" vms), kus oleks üles loetletud olulisemad sellised teemaarendused (kus on siis lisaks viitele endale lühidalt selgitatud, et mille üle arutelu käis ja kui millegis imekombel kokku lepiti, siis ka see info). Aastaid hiljem on neid muidu ju üsna tülikas uuesti üles otsida ning samuti jääb hiljem lisandunud kasutajatele muidu segaseks, et mida ja kus on arvatud (kust tulevad mingid kirjutamata reeglid). Ivo (arutelu) 27. mai 2016, kell 00:49 (EEST)

On küll mõistlik. Andres (arutelu) 27. mai 2016, kell 01:17 (EEST)
Kui midagi kokku lepitakse või on kokku lepitud, siis tuleks see ka reeglitesse kirja panna. Andres (arutelu) 27. mai 2016, kell 01:18 (EEST)
Mõistlik. Reeglites peaks aga arutelule viitama. Kui saavutati kokkulepe, ehkki osa olid teisel seisukohal ja tulemus saadi "prõmmutame lahkudes ust" ja "Meie ei kuulnud midagi" stiilis või kui kellelgi on mingeid uusi argumente, millega vana tulemust vaidlustada, on minu meelest hea mitte uut "teemat" alustada, vaid vanaga jätkata. - Melilac (arutelu) 27. mai 2016, kell 19:57 (EEST)
Jah, reeglite juures võiks olla küll. Andres (arutelu) 27. mai 2016, kell 20:06 (EEST)

Siselinkidest ja täpsustuslehtedest perspektiivis

Oletame, et mingile mitmetähenduslikule märksõnale (nt Delfi või Päevaleht või mõni isik või mõni mõis) tuleb 400 siselinki. On selge, et nt nende märksõnade siselinkide käsitsi kontrollimine aperioodiliselt poleks otstarbekas. Samas on ka kindel, et nende 400 siselingi seas on üksjagu vigaseid (s.t valele märksõnale viivaid) siselinke.
Sellises olukorras mu meelest aitab ainult massiline täpsustuslehekülgede tegemine, võiks vist isegi öelda, et Vikipeedia täpsustusleheküljestumine. Ma kardan, et Vikipeedia kvaliteedi pärast on see küll objektiivne ehk paratamatu trend, ent kas on siin äkki alternatiive? Või kuidas suurvikid seda probleemi lahendavad? Täpsustusleheküljestumise vastu oleksid asjaolud, et palju tuleks siselinke ümber teha ja pole vist välistatud, et automaatne täpsustuslinkide teadaandmismehhanism (vt teadaandmismehhanismi) lakkab töötamast.--Estopedist1 (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 10:32 (EET)

Kui ka teha täpsustusleht, siis linke tuleb ikka parandada, ja veel rohkemgi. Sellepärast ma ei soovita ainult sellepärast täpsustuslehti teha. Andres (arutelu) 15. veebruar 2016, kell 12:57 (EET)
võiks aidata täpsemate kategooriate kasutamine artiklite lahterdamisel, see võiks aidata robotitel samateemalisi viiteid tõeseks pidama ja mittetõesed jätma inimülevaatuseks?
suwa 2. aprill 2016, kell 00:32 (EEST)
Suwa, selgita, öeldu jääb arusaamatuks--Estopedist1 (arutelu) 2. aprill 2016, kell 16:20 (EEST)
Ta tahab öelda, et korralikult kategoriseeritud artiklite puhul on võimalik õiged asjad robotitega eraldada ja seeläbi vähenenud võimalike valelinkide hulk on tõenäoliselt inimlikult kontrollitav. -Melilac (arutelu) 2. aprill 2016, kell 16:26 (EEST)
just, nimelt kasutab wikimedia mootor andmebaasi, kuid märksõnadega märgistamine mulle arusaadaval moel puudub, on ainult kategooriad, siis peabki neid kasutama ... suwa 3. aprill 2016, kell 15:40 (EEST)
Ikkagi ähmane. Kas tahetakse öelda, et kui artiklist leitakse täpsustuslehekülgedele viivaid või muid vigaseid siselinke, siis panna artiklile mingi asjakohane kategooria, et vastavad vigaste siselinkidega artiklid oleksid asjakohases kategoorias leitavad?--Estopedist1 (arutelu) 4. aprill 2016, kell 12:53 (EEST)
Nii see näikse olevat mõeldud jah. - Melilac (arutelu) 16. juuni 2016, kell 22:00 (EEST)

Difference between two articles

Hello everyone, sorry for English!

Can you translate the title of Halduslik linnaosa because I don't see the difference with the article Tallinna linnaosad. For the first article, the Wikidata item's label in English is "administrative district of Tallinn" and it's strange.

Thanks, --Tubezlob (arutelu) 9. juuni 2016, kell 22:22 (EEST) (notify me please)

There is no good translation. The title means a city's administrative subdivision. In Estonia, only Tallinn has such subdivisions. "Linnaosa" is whatever part of a city, this is why "halduslik" ("administrative") is added.
There is some overlap between the articles but if the item is to be linked then "Tallinna linnaosad" is the better option. It already has two interwikis. Probably the items should be merged. Andres (arutelu) 9. juuni 2016, kell 23:53 (EEST)
halduslik linnaosa on meil ette nähtud üldmõistena. Kui nii, siis on see Wikidatas (d:Q15956397) väära ingliskeelse tõlkena. Ilmselt pole see vaid Eesti-keskne mõiste--Estopedist1 (arutelu) 10. juuni 2016, kell 17:44 (EEST)
Nii Tallinnas kui Riias on kasutusel linnaosa suurema ja asum väiksema kategooria üksusena.Ka Helsinkis on suurema ja väiksema kategooria üksused olemas. Aga wikidatas pole meie asjad alati õige vastena sees küll - Melilac (arutelu) 10. juuni 2016, kell 21:07 (EEST)