Viisimäärus
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Eesti keelRedigeeri
Viisimäärus vastab küsimustele kuidas? mis moodi? mil viisil?
Auto sõitis aeglaselt.
Vaatas nagu laps.
Kukkus laginal naerma.
Viisimääruse vormRedigeeri
Viisimääruse ülesannet võib lauses täita:
- viisimäärsõna kuidas, nii, niimoodi, hoogsalt, hästi, usinasti, valjuhäälselt, tagurpidi, edasi-tagasi, vargsi jne, mis on tegusõna laiend. Viisimäärsõna võib väljendada ka võrdlust, näiteks veel kiiremini, kõige kiiremini.
- Ta käis mööda tuba edasi-tagasi. Tüdruk laulis valjuhäälselt. Kihutasin jalgrattaga kodu poole nobedamini kui kiirrong.
- viisimäärsõna, mis on omadussõna või määrsõna laiend
- Suviselt päikeseline ilm meeldis neile, Ülevoolavalt rõõmus käitumine võib häirida.
- nimisõnafraas, mis märgib võrdlust ja sisaldab võrdlussõna kui ja nagu
- Otsin oma vihikut nagu nõela heinakuhjast. Päev otsa on vihma kallanud nagu oavarrest.
- kaassõnafraas, mis koosneb nimisõnast ja kaassõnast järgi, alusel, põhjal, moodi, viisi, sarnaselt, vastavalt jne
- Ema sarnaselt on ka minul pähkelpruunid silmad. Ma parandan oma tööd kommentaaride põhjal.
- tegusõna des- ja mata-vorm
- Kõik külalised seisid vaikides. Astusin kiirustamata kodu poole.
Viisimääruseks käändsõnaRedigeeri
Kui lauses on viisimääruseks käändsõna, võib see olla järgmistes käänetes:
See töö tuleb ära teha kiirkorras.
Ta naeris südamest.
Maja taga voolas oja vulinal.
Ma lõpetasin oma töö kiiruga
Me rääkisime hääleta.
KirjandusRedigeeri
- M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 88-91