Viisimäärus

Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.

Eesti keel

Viisimäärus vastab küsimustele kuidas? mis moodi? mil viisil?

Auto sõitis aeglaselt.
Vaatas nagu laps.
Kukkus laginal naerma.

Viisimääruse vorm

Viisimääruse ülesannet võib lauses täita:

• viisimäärsõna kuidas, nii, niimoodi, hoogsalt, hästi, usinasti, valjuhäälselt, tagurpidi, edasi-tagasi, vargsi jne, mis on tegusõna laiend. Viisimäärsõna võib väljendada ka võrdlust, näiteks veel kiiremini, kõige kiiremini.

Ta käis mööda tuba edasi-tagasi. Tüdruk laulis valjuhäälselt. Kihutasin jalgrattaga kodu poole nobedamini kui kiirrong.

• viisimäärsõna, mis on omadussõna või määrsõna laiend

Suviselt päikeseline ilm meeldis neile, Ülevoolavalt rõõmus käitumine võib häirida.

• nimisõnafraas, mis märgib võrdlust ja sisaldab võrdlussõna kui ja nagu

Otsin oma vihikut nagu nõela heinakuhjast. Päev otsa on vihma kallanud nagu oavarrest.

• kaassõnafraas, mis koosneb nimisõnast ja kaassõnast järgi, alusel, põhjal, moodi, viisi, sarnaselt, vastavalt jne

Ema sarnaselt on ka minul pähkelpruunid silmad. Ma parandan oma tööd kommentaaride põhjal.

• tegusõna des- ja mata-vorm

Kõik külalised seisid vaikides. Astusin kiirustamata kodu poole.

Viisimääruseks käändsõna

Kui lauses on viisimääruseks käändsõna, võib see olla järgmistes käänetes:

• seesütlev

See töö tuleb ära teha kiirkorras.

• seestütlev

Ta naeris südamest.

• alalütlev

Maja taga voolas oja vulinal.

• kaasaütlev

Ma lõpetasin oma töö kiiruga

• ilmaütlev

Me rääkisime hääleta.

Kirjandus

• M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 88-91