Viini veri

"Viini veri" (originaalpealkiri saksa keeles "Wiener Blut") on Johann Straussi muusikale loodud pastišš-operett 3 vaatuses Victor Leóni (teg Viktor Hirschfeld) ja Leo Steini (teg Leo Rosenstein) libretole.

Faktoloogia muuda

Esmaettekanne toimus 26. oktoobril 1899 Viinis Carl-Theater’is.

Rollide esmaesitajad: Eduard Steinberger (Ypsheim-Gindelbach), Julius Spielman (Zedlau), Ilona Szoyer (Cagliari), Valerie Stefan (Pepi), Louis Treumann (Josef), preili Marker (Gabriele).

Opereti esietendus toimus ligi viis kuud pärast Straussi surma. Lavateose pealkiri valiti tollal väga populaarse Straussi samanimelise 1873. aastal komponeeritud valsi (Op. 354) järgi. Selle koostas Straussi teadmisel ja loal dirigent Adolf Müller jun (1839–1901), et aidata majanduslikes raskustes olevat teatrit meelitada sinna publikut populaarse maestro muusikal põhineva lõbusa looga. Strauss ei komponeerinud sellele operetile ühtegi uut lugu. Ilmselt seetõttu võetigi esietendus jahedalt vastu, sest Straussi valsimeloodiad olid publikule liiga hästi tuntud. Neid ei haaranud ka küllaltki intriigiderohke tegevus. Uus lavalugu pidas Viini operetimaastikul vastu vaid 30 etendust.

Pärast taasesitamist mõne aasta pärast Theater an der Wienis kujunes aga maestro „Nahkhiire”, „Öö Veneetsias” ja „Mustlasparuni” kõrval tema muusikast lugu pidavatele inimestele meelepäraseks oopuseks, mida on regulaarselt paljudes operetilembelistes maades esitatud.

1942. aastal valmis sõda pidaval Saksamaal Deutsche Forst-Filmproduktion GmbH ja Wien-Filmi stuudiote ühistööna režissööride Willi Forsti ja Hans Somborni lavastuses samanimeline film. Peaosades esinesid Fred Liewehr, Willy Fritsch, Maria Hols, Hans Moser ja Theo Lingen. Film osutus üldse Kolmanda Reichi edukaimaks kassatükiks, tuues sisse seitse miljonit riigimarka.

Eestis on seda lavateost esitanud Estonia 1965, 1994 ja 2004.

Peamised osad: Josef (tenor), vürst Ypsheim-Gindelbach (bariton), krahv Balduin Zedlau (tenor), mademoiselle Franziska Cagliari (sopran), Pepi Pleininger (sopran), krahvinna Gabriele Zedlau (sopran), Hans Kagler (bariton), krahv Bitowsky (buffo), Anna (subrett), markii de la Fossade (metsosopran).

Johann Strauss II valsi "Wiener Blut" (op. 354) noodi esileht 1873

Faabula muuda

Tegevus toimub 1815. aastal tollal palju kära tekitanud Viini kongressi ajal. Seal arutati, kuidas korrigeerida Euroopa piire. Kongressil osalejad elasid lõbusat elu ning said väljaspool nõupidamistesaali pidevalt kokku, et tantsida ja kohalike neidudega flirtida. Rahva seas oli liikvel kõnepruuk, et kongress tantsib.

Austria suursaadik krahv Zedlau on abielus krahvinna Gabrielega, kuid tema naine ei viibi Viinis. Krahv kurameerib elavalt Viini teatri tantsijanna Franziska (Franzi) Cagliariga, kelle suvemaja Döblingis Viini lähedal ta otsustab külastada. Samas on ta mõtted ka vallatu mannekeeni Pepi Pleiningeri juures, keda ta on lubanud külastada Hietzingis peetava rahvapeo ajal. Pepi on aga kihlatud Zedlau kammerteenri Josefiga. Zedlau tahab kõigest hingest neiuga suhteid säilitada, kuid lisaks manööverdamisele kahe kohaliku naise vahel süvendab probleeme ootamatult Viini saabuv abikaasa Gabriele.

Pepi toob Franzi Cagliarile kostüümi, milles too peab krahv Bitowsky ballil esitatama oma tantsunumbri. Franzi lubab Pepile suuremeelselt, et too võib kasutada seda kostüümi ise ja üldse esineda ballil tema nimel. Franzit külastab ka krahv Zedlau ülemus, armujanune Reuss-Schleiz-Greizi peaministrist vürst Ypsheim-Gindelbach. Ta satub Franzi isa Hans Kagleri peale, kes esitleb end majaperenaise isana. Sellest teeb peaminister järelduse, et Franzi ongi krahvinna. Kui Franzi suvemajja saabub lõpuks Gabriele, siis peab peaminister teda tantsijannaks ja krahvi armukeseks. Nüüd on krahv vägagi keerulises olukorras. Ta palub peaministrit, et too esitleks Franzit oma abikaasana. Kuid peaminister saab valesti aru ja esitleb Gabrielet oma abikaasana.

Krahv Bitkowsky ballil klaaritakse krahvi ja krahvinna vahelisi suhteid. Gabriele nõuab selgitust oma mehe suhetest Franzi ja Pepiga. Krahvinna ei taha oma mehest loobuda, kuid Franzi Cagliari soovib nüüd tema meest krahv Zedlaud endale. Krahv ise on aga jätkuvalt huvitatud ainult Pepist. Pepi omakorda läheb riidu Josefiga ning otsustab kättemaksuks minna krahviga kohtuma Hietzingi. Krahvinna Gabriele soovib endastmõistetavalt anda mehele õpetunni ning kutsub endaga Hietzingi kaasa peaministri. Too on aga endiselt kindel, et Gabriele on tantsijanna.

Hietzingi rahvapeol on krahv ja Pepi väga üllatunud, kui näevad seal krahvinnat ja peaministrit ning Franzit ja Josefit. Algab läbisegi suhete selgitamine. Lõpuks saab kõik selgeks. Õppetunni saanud krahv Zedlau tunnistab, et armastab endiselt Gabrielet. Too annab mehele suuremeelselt tema kõrvalhüpped andeks. Franzi Cagliari lepib peaministriga ning ka Josef ja Pepi lepivad ära.

Peamised muusikalood muuda

Josefi laul „Ich such’jetzt da, ich such’jetzt dort”
Zedlau ja Franzi duett „Grüß Gott mein liebes Kind”
Pepi ja Josefi duett „Wünsch’ gut’n Morgen, Her von Pepi”
Josefi ja Pepi duett „Draußt in Hietzing gibt’s a Remasuri”
Gabriele laul „Grüß Dich Gott, du liebes Nesterl!”
koor (polonees) „Ach, wer zählt die vielen Namen”
Zedlau ja Gabriele duett „Wiener Blut, Wiener Blut”
Zedlau laul „Was nützt der gute Vorsatz mir”
sekstett „Stoßan! Stoßan! Du Liebchen mein!”.