Vikipeedia

Mustlasparun

"Mustlasparun" (saksa keeles "Der Zigeunerbaron") on Johann Strauss II operett kolmes vaatuses Ignaz Schnitzeri libreto järgi, mis põhines Mór Jókai romaanil "Szaffi" (1883).

Ajakirjas Die Bombe 1885 avaldatud teade Johann Straussi opereti "Der Zigeunerbaron" väljatuleku kohta

Faktoloogia muuda

Esmaettekanne toimus 24. oktoobril 1885 Viini Theater an der Wienis.

Osatäitjad: Alexander Girardi (Zsupán), Karl Streitmann (Barinkay), Ottilie Collin (Sáffi), Carl Adolf Friese (Carnero), Karoline Reisser (Arsena), Therese Schäfer (Mirabella), Josef Josephi (Homonay). Dirigeeris Johann Strauss II.

"Mustlasparun" esietendus päev enne helilooja 60. sünnipäeva ja oli väga menukas. Teos püsis kuni 1903. aastani kolme uuslavastusega sama teatri mängukavas. 18 aasta jooksul mängiti seda seal üle 300 korra. Teos võeti varsti pärast väljatulekut mängukavva ka Münchenis, Budapestis, New Yorgis, Berliinis, Pariisis, Sydneys, Londonis, Stockholmis, Kopenhaagenis jm.

Straussi see operett on oma loomult tunduvalt akadeemilisem ja tõsisem kui tavaline Viini klassikaline operett. Väidetavalt soovinud helilooja kirjutada ooperi, kuid välja tuli – nagu alati – operett. Sisuliselt on tegemist tema "Nahkhiire" ("Die Fledermaus") kõrval kõigi aegade ühe parema ja populaarsema klassikalise Viini operetiga, mida esitatakse saksa keelt kõnelevates maades või saksa kultuuriga tihedalt seotud ühiskondades regulaarselt tänaseni.

Eestis on seda operetti lavastanud neli teatrit 11 korral: Estonias 1912, 1919, 1926, 1948 ja 1993; Vanemuises 1898, 1930, 1942 ja 1968; Endlas 1924 ja Narva teatris Võitleja 1928.

Peamised tegelaskujud: Kálamán Zsupán (buffo bariton), Sándor Barinkay (buffo tenor), Sáffi (sopran), Arsena (sopran), Czipra (metsosopran), Ottokar (tenor), krahv Ludovico Carnero (bariton), krahv Peter Homonay (bariton), Mirabella (metsosopran), Páli (buffo).

 
Alexander Girardi "Mustlasparuni" Kálamán Zsupáni rollis

Faabula muuda

Tegevus toimub 18. sajandi keskel Ungaris Temesvári maakonnas. Kodukohta naaseb 25 aastat eemal viibinud Barinkay. Teda saadab kuninglik komissar krahv Carnero. Barinkay kuuleb, et rikas seakasvataja Zsupán on osa tema varast endale võtnud. Võimalike varaliste tülide kõrvaldamiseks otsustatakse, et Barinkay abiellub Zsupáni tütre Arsenaga. Koduõpetaja Mirabella tunneb Carneros ära oma kaua kadunud mehe.

Arsena lükkab aga Barinkay kosjad tagasi, sest ta armastab Carnero ja Mirabella poega Ottokari. Mustlastüdruk Sáffi juhatab Barinkayle teed tema vana lossi juurde. Mustlased tunnevad Barinkays ära oma endise vojevoodi. Ta esitleb end nüüd Arsenale kui mustlasparunit. Sellele vaatamata lükatakse abieluettepanek tagasi.

Barinkay veedab aega mustlaste juures. Ta on kiindunud Sáffisse. Barinkay leiab vana lossi juurest peidetud kulda, mille vargad püüavad talt varastada. Barinkay võetakse sõjaväkke. Mustlasvanaeit Czipra teatab, et Sáffi on kõrgest soost vürstinna, mis tähendab, et Barinkay teda ei vääri. Husaarid lähevad sõtta, kus kõige vapramalt võitleb Barinkay. Keiser tõstab ta sõjaliste teenete eest aadliseisusse. See avab tee Sáffiga abiellumiseks. Õnnelik lõpp on totaalne, sest ka Ottokár ja Arsena abielu vastu pole enam mingeid vastuväiteid.

Peamised muusikalood muuda

  • Barinkay kuplee kooriga "Als flotter Geist"
  • Zsupáni kuplee "Ja, das Schreiben und das Lesen"
  • Arsena laul "Ein Falter schwirrt ums Licht"
  • Sáffi laul "So elend und so treu"
  • Sáffi, Czipra ja Barinkay tertsett "Ha, seht, es winkt, es blinkt, es klingt"
  • ansambel kooriga "Auf, auf, vorbei ist die Nacht"
  • Barinkay ja Sáffi duett "Wer uns getraut"
  • Homony laul kooriga "Her die Hand, es muß ja sein"
  • Zsupáni marss-kuplee kooriga "Von des Tajos Strand"
  • ansambel "Ja, das alles auf Ehr"

Filmid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mustlasparun&oldid=5974509"