Verev kurereha
Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega.
Verev kurereha | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Geraniales |
Sugukond |
Kurerehalised Geraniaceae |
Perekond |
Kurereha Geranium |
Liik |
Verev kurereha |
Binaarne nimetus | |
Geranium sanguineum Linnaeus |
Vars püstine või lamav, hargneb ja moodustab koheva puhma. Lehed on sügavalt lõhestunud, 5–7-harulised, haru omakorda lõhestunud. Just kitsaste lehtede hargnevus on peamine erinevus sarnasest mets-kurerehast.
Õite varred on enne ja pärast õitsemist longus, vaid õitsemise ajal püstised. Õied on kuni 2 cm läbimõõduga, verevad. Vars ja lehed värvuvad sügisel tihti veripunaseks. Verev kurereha kasvab kuivadel lubjarikastel niitudel ja metsaservadel, hõredas männimetsas. Õitseb juulis-augustis. Kasutatakse ravimtaimena.
Eestis levinud peamiselt mandriosas ja Saaremaal.[1] Taime rahvapärased nimetused on näiteks kure nokk ja verev geraanium. Laialt levinud paljudes riikides. Ta on pärit Lääne-Euroopa laialehistest metsadest juba 16. sajandist. Kultuuristatud alates 1597. aastast. Viimasel ajal on aretatud ligi kümme selle kurereha sorti.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Geranium pratense — aas-kurereha". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.
VälislingidRedigeeri
- Verev kurereha andmebaasis eElurikkus