Ava peamenüü

Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega.

Verev kurereha
Geranium sanguineum - verev kurereha.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Geraniales
Sugukond Kurerehalised Geraniaceae
Perekond Kurereha Geranium
Liik Verev kurereha
Binaarne nimetus
Geranium sanguineum
Linnaeus

Vars püstine või lamav, hargneb ja moodustab koheva puhma. Lehed on sügavalt lõhestunud, 5–7-harulised, haru omakorda lõhestunud. Just kitsaste lehtede hargnevus on peamine erinevus sarnasest mets-kurerehast.

Õite varred on enne ja pärast õitsemist longus, vaid õitsemise ajal püstised. Õied on kuni 2 cm läbimõõduga, verevad. Vars ja lehed värvuvad sügisel tihti veripunaseks. Verev kurereha kasvab kuivadel lubjarikastel niitudel ja metsaservadel, hõredas männimetsas. Õitseb juulis-augustis. Kasutatakse ravimtaimena.

Eestis levinud peamiselt mandriosas ja Saaremaal.[1] Taime rahvapärased nimetused on näiteks kure nokk ja verev geraanium. Laialt levinud paljudes riikides. Ta on pärit Lääne-Euroopa laialehistest metsadest juba 16. sajandist. Kultuuristatud alates 1597. aastast. Viimasel ajal on aretatud ligi kümme selle kurereha sorti.

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Geranium pratense — aas-kurereha". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon, 2019.