Harilik raudürt
Harilik raudürt (Verbena officinalis) on raudürdiliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim, mis pärineb Euroopast. Tegu on tagasihoidliku välimusega taimega, mis kasvab metsikult ja eelistab liivast, savist ja kuiva pinnast. Taimel on väikesed kahvaturoosad õied, mistõttu ta jääb tihti märkamatuks. Raudürt on toitev toonik ja vanasti usuti, et ta aitab igasuguse haiguse vastu. Kreekas on ta pühendatud hommikujumalannale ja raudürti on aegade vältel peetud õnnetoovaks taimeks.[1] Ka egiptlased uskusid, et tegu on muistse taimega, mis pärineb jumalanna Isise pisaratest, kui too leinas taga surnud Osirist.[2]
| Harilik raudürt | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Raudürdilised Verbenaceae |
| Perekond |
Raudürt Verbena |
| Liik |
Harilik raudürt |
| Binaarne nimetus | |
|
Verbena officinalis (L.) | |
Levik muuda
Taim pärineb Euroopast, kuid on levinud ka Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse (Lääne-Aasiast Himaalajani).[3] Taime võib leida luhtadel, maanteede ääres ja kuivades päikesepaistelistes kohtades. Taim eelistab pigem kuivi ja liivaseid, kui niiskeid kasvukohti.[4][2]
Iseloomustus muuda
Harilik raudürt on kahvatu välimusega oda meenutav taim, mida aetakse tihti segi sinise raudürdiga või jääb ta üldse inimestele märkamatuks.[2]
Vars on püstine, ülaosas harunev ja neljakandiline ning võib kasvada kuni ühe meetri kõrguseks ja taim võib koos lehtedega hargneda kuni 0,5 meetri laiuseks.[3][5]
Taimel on piklikud, rohelised ja vastastikku asetsevad liitlehed, serv on sakiline ja leht kinnitub taimele leherootsuga. Lehepind on kare.[5] Alumised lehed on äraspidimunajad ja kolmetised ning ülemised lineaalsed.[1]
Taime õied on õrnad, lõhnata, väikesed, viie kroonlehega ja meenutavad oda. Üldiselt on õied sinakat tooni, aga võivad olla ka valged, roosad või lillakad. Õitsemisperiood on juulist kuni septembrini. Taime õied on hermafrodiitsed (on olemas nii mees- kui ka naissoost suguorganid) ja teda tolmeldavad putukad. Tegemist on putuktolmleva taimega.[3]
Taime viljad on väikesed pähklid.[2]
Taim paljuneb seemnetega, mis näiteks meeldivad väga lindudele. Juba esimesel aastal pärast seemne mahapanekut hakkab taim õitsema ja saavutab peaaegu oma täissuuruse.[6]
Keemiline koostis muuda
Taim sisaldab iridoide, flavonoide, triterpeene, steroide, kohvhappe derivaate ja eeterlikke õlisid.
Eeterlik õli sisaldab tsitraali, geraniooli, limoneeni, verbenooni. Lisaks leidub taimes erinevaid alkaloide.[1]
Kasutamine taimravis muuda
Ravitee valmistamiseks kasutatakse nii raudürdi lehti kui ka õisi. Ürt kogutakse õitsemise ajal ja kuivatatakse. Vale kuivatamise korral osa toimeainest (verbenaliin) hüdrolüüsub (laguneb).[1] Seepärast kuivatatakse ürti koos õitega kuivatis temperatuuril 50–60 °C. [5]
Vanasti usuti, et ürti peab korjama siis, kui taevas ei ole kuud ega päikest. Kuna eemaldati nii väärtuslik taim, pidi tema asemele panema meekärje.[2]
Raudürt aitab leevendada depressiooni ja kurnatust, eriti vaimsest tööst tekkinud kurnatust.
Raudürdi teed peaks vältima raseduse ajal, sest võib põhjustada enneaegset sünnitust. Omab kontrakstioone stimuleerivat toimet.
Samuti võivad suuremad annused põhjustada iiveldust.
Raudürdi kasulikud omadused muuda
- tooniseeriv
- palavikku alandav
- närvilisust vähendav
- krampidevastane
- gaasidevastane
- diureetikum
- soodustab piima eritumist
- menstruatsioonivaevusi leevendav
Annustamine muuda
- Külmetushaiguste korral tarvitada teed palaviku alandamiseks iga kahe tunni järel;
- sooleparasiitide vastu tarvitada topeltkanget teed enne hommikusööki mõne nädala jooksul või kuni paranemiseni.
- välispidiselt kasutatakse raudürdi salve tema antibakteriaalsete omaduste tõttu väiksemate vigastuste, ekseemide ja muude nahahaiguste ravis. [7]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entseklüpeediakirjastus. Lk 949.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Claire Kowalchik, William H. Hylton (1998). Rodale´s illustrated encyclopedia of herbs. Rodale press. Lk 497.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Verbena officinalis". Plants For A Future. Vaadatud 22.04.2017.
- ↑ C. Norman Shealy (2010). Maailma loodusravi entsüklopeedia. Tallinn: TEA kirjastus. Lk 241.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Kaljo Itra (1996). Ravimtaime atlas. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 252.
- ↑ "Vervain Seeds". Floral Encounters. Vaadatud 10.05.2017.
- ↑ C. Norman Shealy (2010). Maailma loodusravi entsüklopeedia. Tallinn: TEA Kirjastus. Lk 138.