Must vägihein

Must vägihein (Verbascum nigrum) on taimeliik Sealõuarohuliste sugukonnast vägiheina perekonnast.

Must vägihein
Must vägihein
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond	Sealõuarohulised Scrophulariaceae
Perekond	Vägihein Verbascum
Liik	Must vägihein
Binaarne nimetus
Verbascum nigrum L.

Nimetus

Vägiheina nimetus on tuntud ja kasutusel üle Eesti. Nimetus "vägihein" tuleneb taime omadustest. Vägiheinaks hakati kutsuma taime tema imelise väe järgi inimkeha hädade ehk vaeguste vastu.

Rahvasuus on mustal vägiheinal erinevaid nimetusi. Üks neist tuleneb musta vägiheina sarnasusest ühe teise vägiheinaliigi esindaja üheksavägisega (Verbascum thapsus). Seega kutsutakse ka musta vägiheina teinekord "üheksavägiseks" või "üheksaväeliseks". Teine rahvasuus levinud nimetus pärineb musta vägiheina õite sarnasusest lõvilõua õitega. Sellest rahvapärane nimetus "hobuse-lõvirohi". Kuid rahvapäraselt on levinud ka veel nimetused "metsatubak" ja "üdisma".

Kasvupiirkond

Must vägihein on laialdaselt levinud Põhja-Aafrikas, Siberis ja Euroopas. Looduslikult kasvab ka Ida- ja Lääne-Siberis, Vahemere maades ning valdavas osas Lääne-Euroopas. Eesti tingimustes on tegemist tavalise taimega, kuid ta ei esine meil massiliselt. Kasvukohana eelistab liivapinnast.

Kasvukohana eelistab must vägihein avatud ja päikselist paika, kuid samas suudab leppida ka varjulisema paigaga. Tegemist on põuakindla taimega. Seega eelistab ta mõõdukalt kuiva kuni kuiva, toitainetevaest mulda. Kasvamas võib teda näha jõekallastel, teeservadel, nõlvadel, kõrgendikel, raiesmikel. Tema silmapaistvuse ja ilu tõttu leiab teda ka aedadest ja parkidest.

Morfoloogia

Tegemist on kahe- või mitmeaastase ühekojalise rohttaimega. Kasvab 0,5–1,5 meetri pikkuseks.

Vars on püstine ning oma värvilt punakas kuni mustjas. Varred on kaetud tähtkarvadega. Vart katavad hõredalt tumerohelised lehed, mis on pealt paljad, alt sageli heledamad ning valgeviltjate karvadega kaetud. Eristatakse nii juurmisi kodarikulehti kui ka varrelehti. Lehed on täkilise servaga, tömbi tipuga ning munaja kujuga. Lehtede pikkus võib ulatuda 30 cm-ni. Musta vägiheina õitel on eristavad nii tupp- kui ka kroonlehed. Kroonlehed on kollased ning kaetud värvitute täppidega. Tolmukad on väga omanäolised ning on kaetud violetsete, näsajate villkarvadega. Just need violetsed õieosad eristavad teda üheksavägise õitest. Tegemist on putuktolmleja taimega. Seetõttu pakub must vägihein oma õitsemise ajal ilusat värvide mängu. Õied on koondunud varre tippu kuni 40 cm pikkusse kobarõisikusse. Must vägihein õitseb juunis ja juulis.

Mustal vägiheinal on sügavale ulatuv sammasjuurestik. Juurestikul esineb mükoriisa.

Paljunemine

Must vägihein paljuneb seemnete abil. Seemned on paigutunud vilja.

Musta vägiheina viljaks on elliptiline umbes 5 mm pikkune paljuseemneline kupar.

Kui soovida musta vägiheina ise kasvatada, siis piisab seemnete külvamisest avamaale maikuus. Kuna tegemist on mitmeaastase taimega, siis esimesel aastal areneb välja suur lehtedest rosett. Õitseb must vägihein alles teisel aastal.

Kasutamine

Ravimtaimena

Musta vägiheina raviomadused sarnanevad üheksavägise omadega. Droogina kasutatakse õie kroonlehti. Sarnaselt teiste kollaste õitega taimedega on ka must vägihein sekreeti veeldav ja röga lahtistav. Kasutatakse peamiselt köha hingamisteede põletike korral.

Kuid paraku on musta vägiheina raviomadused oluliselt nõrgemad kui üheksavägisel.

Droogi kuivatamiseks tuleb asetada õie kroonlehed ühe kihina varjulisse ning sobiva temperatuuriga paika. Kuivatamise vältel tuleb droogi aeg-ajalt segada, et kuivamine oleks ühtlane.

Musta vägiheina lehed sisaldavad ohtralt C-vitamiini.

Muudel viisidel

Mustav vägiheinal on ka muid kasutusalasid. Nimelt sisaldab ta toksilist ainet (iridoide), mis on inimestele ohutu, kuid surmav putukatele. Seega võib teda kasutada loodusliku putukamürgina. Kui musta vägiheina äraõitsenud varred kasta pigi ja tõrva sisse, saab neid kasutada tõrvikute valmistamiseks.

Välislingid

• Must vägihein andmebaasis eElurikkus

• http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mvhein.htm
• "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" Ain Raal, 2010
• "Farmakognoosia" Ain Raal, 2010