Vene-Ameerika Kompanii

Vene-Ameerika Kompanii oli Venemaa Keisririigis kaubanduse edendamiseks 8. juulil 1799 asutatud kompanii, mis tegutses kuni Alaska müümiseni 1867.

Kompanii lipp (1806. aasta kujundus)

Ülemad

muuda

Kompanii ülemad olid ka Vene-Ameerika kubernerid.[1]

Jrk nr Nimi Ametiaeg
1. Aleksandr Baranov (1747–1819) 9. juuli 179911. jaanuar 1818
2. Ludwig von Hagemeister (1780–1833) 11. jaanuar 181824. oktoober 1818
3. Semjon Janovski (1788–1876) 24. oktoober 181815. september 1820
4. Matvei Muravjov (1784–1826) 15. september 182014. oktoober 1825
5. Pjotr Tšistjakov (1790–1862) 14. oktoober 18251. juuni 1830
6. Parun Ferdinand von Wrangell (1797–1870) 1. juuni 183029. oktoober 1835
7. Ivan Kuprejanov (1800–1857) 29. oktoober 183525. mai 1840
8. Arvid Adolf Etholén (1798–1876) 25. mai 18409. juuli 1845
9. Mihhail Tebenkov (1802–1872) 9. juuli 184514. oktoober 1850
10. Nikolai Rozenberg (1807–1857) 14. oktoober 185031. märts 1853
11. Aleksandr Rudakov (1817–1875) 31. märts 185322. aprill 1854
12. Stepan Vojevodski (1805–1884) 22. aprill 185422. juuni 1859
13. Johan Hampus Furuhjelm (1821–1909) 22. juuni 18592. detsember 1863
14. Vürst Dmitri Maksutov (1832–1889) 2. detsember 186318. oktoober 1867

Vene-Ameerika kompanii loomise eellugu

muuda

18. sajandi keskpaigas alustas Venemaa maadeavastusreiside suunamist seni veel suhtelistelt tundmatusse Kaug-Itta. Esimene keiser Peeter I poolt saadetud maadeavastaja oli Vitus Bering, kellel keiser käskis uurida Kaug-Ida alasid ning leida tee Indiasse. 1728. aastal tegi Bering esimese avastusreisi, mille käigus läbis väina, mis nüüd kannab Beringi väina nime, ja jõudis Vaiksest ookeanist Põhja Jäämerre. Aastal 1741 tegi Vitus Bering veel ühe avastusretke Alaska rannikule, tagasiteel ta aga suri Komandorisaartel. Beringi nime kannavad tänapäeval selles piirkonnas mitu geograafilist objekti: Beringi väin, Beringi meri, Beringi saar ja Beringi liustik.

Pärast meretee avastamist Põhja-Ameerika mandri looderannikule ning Aleuutide saarestiku loodusrikkuste kohta teabe levitamist, laiendasid sinna – selle ajani mitte kellegi maale – oma karusnahakaubandust Siberi ettevõtlikud kaupmehed.

 
Vene-Ameerika kaart 1860. aastast

1778. aastal avastas meretee Põhja-Ameerika mandri looderannikule ka inglise päritolu kapten James Cook, kelle järel suundusid nendele aladele karusnaha ja loodusvarade järele ingliskeelsed kaupmehed, kelle vastu võitlemiseks ning tugeva majandusühistu loomiseks moodustas Grigori Ivanovitš Šelehhov seni tegutsenud umbes 70 üksikust kaubandusettevõttest ühe ühise juhtimisega Venemaa-Ameerika kompanii (Российско-американская компания). Kompanii arengustrateegiaks pakkus Šelehhov laienemise seni veel mitte kellelegi kuuluvatel Põhja-Ameerika mandri looderanniku aladel – alates Beringi väinast kuni Hispaania Californiani – ning kaubandussuhete loomise Manila, Kantoni, Bostoni ja New Yorgiga. Sellele oleks järgnenud kogu kompanii Venemaa keisririigi kaitse alla võtmine ning edasine laienemine Hawaii saartele ning Venemaa laevastiku tugibaasi loomine sinna Venemaa huvide kaitsmiseks Vaiksel ookeanil[2].

1799. aastal asutatud kompanii osanikud asusid Peterburis, kohapeal Alaskal asutatud Uus-Arhangelski linnas aga juhtis kompanii tegevust kompanii ülem, kes oli ühtlasi ka Vene-Ameerika kuberner.

Viited

muuda
  1. "Alaska's Government Officials Since 1790: Governors of Russian America". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2010. Vaadatud 9. oktoobril 2009.
  2. "А. Вандам. Геополитика и геостратегия". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2006. Vaadatud 15. mail 2006.

Välislingid

muuda