Vene-Türgi sõda (1768–1774)
Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel. Sõda toimus põhiliselt Dnepri ja Doonau vahelisel alal.
| Vene-Türgi sõda (1768–1774) Kuues Vene-Türgi sõda | |||
|---|---|---|---|
| Osa Vene-Türgi sõdadest | |||
 Küçük Kaynarci rahuga loovutatud alad | |||
| Toimumisaeg | 1768–1774 | ||
| Toimumiskoht | Dnepri ja Doonau vahelisel alal | ||
| Tulemus | Venemaa sai seal väljapääsu Mustale merele. Krimm sai iseseisvaks Osmani impeeriumist (annekteeriti 1783 Venemaa poolt). Vene laevad said õiguse väinadest läbi sõita. Venemaa sai protektoraadiõiguse Osmanite riigi õigeusuliste üle. Osmanite riik maksis Venemaale 4,5 miljonit rubla kontributsiooni. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
|
Lahingud: Çeşme merelahing Pruti lahing Kaguli lahing Turtukai lahing Kozludži lahing Sõja lõpetas Küçük Kaynarci rahu. | |||
.svg){kind=small}
.svg){kind=icon}
Poola riigis puhkenud segaduste ajal kutsus Bari konföderatsioon türklased appi. Sõjategevus algas 1769. aastal Krimmi khaaniriigi vägede rünnakuga Krimmi khaani Qırım Giray juhtimisel Jelizavetgradi provintsile.
Venemaa väed Pjotr Rumjantsevi juhatamisel hõivasid 1769. aastal Bessaraabia, Moldova ja Valahhia.
Aastal 1770 hävitas Vene sõjalaevastik Çeşme sadamas Türgi sõjalaevastiku (Çeşme merelahing).
Aastal 1774 saavutasid vene väed võidu Larga ja Cahuli jõe juures Šumeni all.
21. juulil 1774 sõlmiti Küçük Kaynarci rahu (Küçük Kaynarca rahu, Kjutšukkainardža rahu). Lõuna-Ukraina, sealhulgas Bugi, Dnepri ja Doni suue, läksid Venemaale, nii et Venemaa sai seal väljapääsu Mustale merele. Krimm sai iseseisvaks Osmani impeeriumist (annekteeriti 1783 Venemaa poolt). Vene laevad said õiguse väinadest läbi sõita. Venemaa sai protektoraadiõiguse Osmanite riigi õigeusuliste üle. Sõja tulemusel tunnistas Osmanite riik Kabarda ja Põhja-Osseetia liitmist Venemaa keisririigiga.