Kabardi-Balkaaria
Kabardi-Balkaaria ehk Kabardi-Balkaari Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
| Kabardi-Balkaari Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
vene Кабардино-Балкарская Республика (Kabardino-Balkarskaja Respublika) | |
|
kabardi-tšerkessi Къэбэрдей-Балъкъэр Республикэ (Keberdej-Balker Respublike) | |
|
karatšai-balkaari Къабарты-Малкъар Республика (Kabartõ-Malkar Respublika) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 12 500 km² | |
Elanikke: 869 191 (1.01.2021)  | |
| Rahvastikutihedus: 69,5 in/km² | |
| Pealinn: Naltšik | |
 | |
 |
Piirkonnas on arvukalt kõrgeid mägesid ja seal tegutseb mitmeid alpilaagreid (näiteks Bezengi alpilaager). Kabardi-Balkaaria ja Karatšai-Tšerkessia piiril asub ka Venemaa kõrgeim mägi Elbrus.
HaldusRedigeeri
Alates 2005. aastast on vabariigi president Arsen Kanokov.
HaldusjaotusRedigeeri
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
- Baksani rajoon (Баксанский район)
- Elbruse rajoon (Эльбрусский район)
- Maiski rajoon (Майский район)
- Prohladnõi rajoon (Прохладненский район)
- Zolski rajoon (Зольский район)
- Tereki rajoon (Терский район)
- Tšegemi rajoon (Чегемский район)
- Tšereki rajoon (Черекский район)
- Urvani rajoon (Урванский район)
RahvastikRedigeeri
2002. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid kabardid rahvastikust 55,3%, venelased 25,1%, balkaarid 11,6% ning osseedid 1,1%. Eestlasi oli 44. Viimastel aastatel on täheldatud majanduslikest ajendeist lähtuvat venelaste, kabardiinide ja balkaaride väljarännet ning teiste Põhja-Kaukaasia rahvaste osakaalu kasvu.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kabardi-Balkaaria elanikest kabarde 57,2%, venelasi 22,5%, balkaare 12,7%, türklasi 1,6% ja osseete 1,1%.[1]
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
