Vikipeedia

Veganlus

filosoofia, mis keeldub loomade kasutamisest
(Ümber suunatud leheküljelt Veganism)

Veganlus ehk täistaimetoitlus on maailmavaade ja sotsiaalse õigluse liikumine, mille kohaselt loomad ei kuulu inimestele kasutamiseks. Veganluse eesmärgiks on loomade kasutamise, ebaõiglase kohtlemise ja tapmise lõpetamine inimeste poolt ning loomadele põhiõiguste tagamine: õigus elule, vabadusele, kehalisele puutumatusele ja õiglasele kohtlemisele. [1]

Taimsed vorstid, kohv ja muffin

Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid võetusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine, kuna rinnapiim on iga imetaja loomaliigi noorloomade loomupärane toit ja selle saamiseks ei tapeta ega ekspluateerita ühtegi looma. Veganlus ei piirdu ainult toitumisega. Veganid väldivad ka tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused ja loomaaiad. [2]

Etümoloogia muuda

Donald Watson lõi termini "vegan" 1944. aastal, kui ta asutas Suurbritannias Vegan Seltsi. Alguses tähendas ta seda "piimatoodeteta taimetoitlasena", [3] ja 1945. aasta maiks hoidusid veganid munadest, meest, loomade piimast ja juustust. Alates 1951. aastast määratles selts seda kui "õpetust, et inimene peaks elama loomi ekspluateerimata". Huvi veganluse vastu kasvas 2010. aastatel, eriti teisel poolel. Avati rohkem veganipoode ja veganivalikud muutusid kogu maailmas supermarketites ja restoranides üha kättesaadavamaks.

Vegetaarlane, taimetoitlane ja vegan muuda

Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes ei tarbi liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid ja/või muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud.

Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Seega on tegemist eksitava terminiga, sest ei piim, muna ega kala ole taimed. Sõna „taimetoitlus‟ võiks tähistada tegelikkuses sellist eluviisi, kus toitumislikus mõttes ollakse vegan, aga muus osas ei pruugita veganluse põhimõtteid järgida. Praegu kasutatakse selle asemel vegantoitujate kohta pigem sõna „täistaimetoitlane‟. [4]

Veganiks hakkamise põhjused muuda

Veganiks hakkamisel võib olla palju põhjuseid. Sageli kasvab otsus veganiks hakata välja kaastundest loomade vastu ja muutub eetiliseks veendumuseks. Samuti võivad olulist rolli mängida mure keskkonna ja kliimasoojenemise pärast või soov vältida loomse toidu liigse tarbimisega kaasnevaid haigusi ning saada osa vegantoitumise positiivsetest mõjudest tervisele. [5]

Eetilised põhjused muuda

Eetilistel põhjustel veganiks hakkajad leiavad, et loomad on võimelised tundma emotsioone ja valu ning seega põhjustab loomade toiduks, kehakateteks ja meelelahutuseks kasutamine neile kannatusi, mida eetilised veganid vältida tahavad.[6]


Tervislikud põhjused muuda

Tervislikel põhjustel veganiks hakkajad leiavad, et taimne toitumine avaldab nende tervisele positiivset mõju.[7]

Keskkonnaalased põhjused muuda

Veganiks hakkamise üheks ajendiks võib olla ka teadmine, et farmiloomade pidamine avaldab keskkonnale negatiivset mõju. Loobudes loomsete ainete tarbimisest püütakse keskkonnasaastet vähendada.[8]

Välditavad ained muuda

Toiduained muuda

Erinevalt taimetoitlastest väldivad veganid lisaks lihatoodetele ka muna- ja piimatooteid ning muid loomseid saadusi, näiteks želatiini ja mett. [9][10]

Muud esemed muuda

Veganlus tähendab loomset päritolu (või loomseid komponente sisaldavate) toodete tarbimise vältimist ka väljaspool toitumisvaldkonda. Välditavateks toodeteks on enamasti nahk, karusnahk, siid, vill ja mesilasvaha.[10] Enamasti ei tarbita ka loomadel testitud tooteid ning loomseid aineid sisaldavat kosmeetikat ja kodukeemiat. Üldjuhul ei poolda sellise eluviisi järgijad loomi ärakasutavate meelelahutusasutuste (näiteks tsirkuste) külastamist. [11][10]

 
Taimne salat

Tarbitavad ained muuda

Vegani toidulaual on köögiviljad, teraviljatooted, kaunviljad, puuviljad, seemned, mandlid ja pähklid, marjad ja seened.[10] Tarbitakse ka erinevate liha- ja piimatoodete maitset ning struktuuri meenutavaid taimseid alternatiive. Selliseks toodeteks on näiteks taimsed piimad ja jogurtid, vorstid, majoneesid, jäätised ja muu.[12][10]

"Vegani toidulaud on tegelikult väga mitmekesine ja toitev. Kui loomseid toite mitte süüa, jäävad alles:

  • teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli),
  • kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned),
  • köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel),
  • puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn),
  • seemned (päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-),
  • mandlid ja pähklid (Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-),
  • marjad (maasikas, viigimari, kirss, mustikas, pohl, goji-),
  • seened (kukeseen, austerservik, šampinjon)."[13]

Vegani toidulaud muuda

Veganitele koostatud soovituslikust toidulauast moodustavad poole köögi- ja puuviljad, veerandi täisteraviljad, umbes peotäie pähklid ja seemned ning ülejäänu kaunviljad.[14]

Veganluse mõju tervisele muuda

Ameerika Dieediliit (American Dietetic Association) peab hästi planeeritud veganitoitumist sobilikuks kõikidele inimestele igas eluetapis, sealhulgas ka rasedatele, imetavatele emadele, sportlastele, imikutele ning lastele ja noorukitele.[15] Veganitel esineb vähem kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhutõbe [16], diabeeti[17], ülekaalu[18], rasvumist[19] ning naistele spetsiifilisi vähiliike[20] kui segatoitlastel.

Taimetoidus sisalduvad kiudained, foolhape, C- ja E-vitamiin, kaalium, magneesium, fütotoitained ja küllastamata rasvhapped avaldavad tervisele head mõju.[21] Taimetoit sisaldab teiste taimse toitumise liikidega võrreldes vähem küllastamata rasvhappeid, kolesterooli ja rohkem kiudaineid.[22]

Kõikide loomse päritoluga toiduainete välistamine võib tähendada ka mõnede toitainete vaeguse riski, seega on vegantoitumise puhul väga tähtsad B12- ja D-vitamiin, kaltsium ja pikaahelaline oomega-3-rasvhape.[22] Kui veganid ei tarbi regulaarselt neid toitaineid sisaldavaid toite, tuleb tarvitada vastavaid toidulisandeid[22]. Piiratud biosaadavuse tõttu võib veganite veres olla probleemiks raua-[23] ja tsingivaegus[24]. Teadlased on leidnud seoseid, et laste imetamine B12-vitamiini vaegusega emade poolt võib tekitada nende lastel neuroloogilisi häireid.[25][26]

Eelarvamused veganite vastu muuda

Uuringud muuda

Kanada psühholoogide uuring näitas, et veganid saavad negatiivsemaid hinnanguid kui teised vähemused. Veganid saavad negatiivsemaid hinnanguid kui taimetoitlased ja mehi hinnatakse negatiivsemalt kui naisi. Inimesi, kes söövad täistaimetoitu tervislikel põhjustel, hinnatakse paremini kui neid, kes söövad täistaimetoitu eetilistel põhjustel või loomaõiguste tõttu. [27] 300 osalejaga uuringus vaadeldi, mis juhtub, kui inimene tuletab liha sööjatele meelde, et liha on pärit loomadest. Uuring näitas, et see suurendas liha söömise ajal ebamugavusi ja tõi veganite suhtes vähem negatiivse hinnang[28]

Need avastused on kooskõlas veganitega, kes tunnevad end liha söövate inimeste poolt diskrimineerituna [29] On ka lihasööjaid, kes ei lähe üle vegan toitumisele, kuna kardavad veganiks saades häbistamist. [30]

Meedia muuda

2011. aasta meedianalüüsis leiti, et veganlus ja veganid diskrediteeritakse Briti meedias naeruvääristamise kaudu või on neid praktikas raske või võimatu säilitada. Veganid olid mitmesuguste stereotüüpidena askeedid, faddistid, sentimentalistid või mõnel juhul ka vaenulikud äärmuslased. Uuringus leiti, et 397 artiklist oli 20% neutraalsed, u. 5% positiivsed ja 75% negatiivsed.[31] [32]

Põhjused muuda

Umbes 1000 osalejaga uuring näitas, et veganeid näevad ohuna peamiselt vanemad ja madalama haridusega inimesed ning veendunud lihasööjad[33] Selgitused põhinevad sellel, mida mõnikord nimetatakse lihaparadoksiks: paljudele inimestele, kes söövad liha, meeldib süüa liha, kuid neile ei meeldi kahjustada loomi. Veganid saavad aidata liha söövatel inimestel olla teadlikud sellest kognitiivsest dissonantsist, mis omakorda tekitab lihasööjates ebamugavusi ja lõpuks võivad veganite ja lihasööjate vahelised suhted pingeliseks muutuda. [34]

Kuigi liha sööjatel võib loomade tapmise ja söömise osas esineda sisemine konflikt, ei pruugi see teooria liha söömata jätmise tõttu keskkonnaga seotud põhjustest kinni pidada. Keskkonnakaitsjad ei pruugi liha söömisel konflikti näha, kuna nende arvates on liha tarbimise individuaalne keskkonnamõju väike.

Viited muuda

[9][10][6][7][8][11][12][14][15][16][17][18][19][20][35][21][22][23][24][36]

  1. ↑ https://vegan.ee/veganlusest/kesmis-on-vegan/
  2. ↑ https://vegan.ee/veganlusest/kesmis-on-vegan/
  3. ↑ https://www.vegansociety.com/about-us/history
  4. ↑ https://vegan.ee/veganlusest/kesmis-on-vegan/
  5. ↑ https://vegan.ee/veganlusest/pohjused/
  6. ↑ 6,0 6,1 "Eetika". vegan.ee. Vaadatud 10.11.2016.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Tervis". vegan.ee. Vaadatud 10.11.2016.
  8. ↑ 8,0 8,1 "Keskkond". vegan.ee. Vaadatud 10.11.2016.
  9. ↑ 9,0 9,1 "Vegetarian diets" (PDF). American Dietetic Association (inglise). Lk. 1(748). Vaadatud 10.11.2016.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 "Kes/mis on vegan?". vegan.ee. Vaadatud 10.11.2016.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Veganism in a Nutshell". The Vegetarian Resource Group (inglise). Vaadatud 10.11.2016.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Guide to Dairy-Free Eating". vegan.com (inglise). Vaadatud 10.11.2016.
  13. ↑ https://vegan.ee/veganlusest/kesmis-on-vegan/
  14. ↑ 14,0 14,1 "Toidusoovitused ja „Vegani taldrik"". vegan.ee. Vaadatud 20.11.2016.
  15. ↑ 15,0 15,1 Winston J. Craig (juuli 2009). "Position of the American Dietetic Association: vegetarian diets" (PDF). American Dietetic Association (inglise). The Americal Journal of Clinical Nutrition. Lk. 1266. Vaadatud 20.11.2016.
  16. ↑ 16,0 16,1 P. N. Appleby, G. K. Davey, T. J. Key (22.12.2006). "Hypertension and blood pressure among meat eaters, fish eaters, vegetarians and vegans in EPIC–Oxford". Cambridge University Press (inglise). The Americal Journal of Clinical Nutrition. Lk. 647. Vaadatud 10.11.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. ↑ 17,0 17,1 S. Tonstad, K. Stewart, K. Oda, M. Batech, R.P. Herring, G.E. Fraserc (07.10.2011). "Vegetarian diets and incidence of diabetes in the Adventist Health Study-2". US National Library of Medicine National Institutes of Health (inglise). Lk. 5. Vaadatud 10.11.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ 18,0 18,1 E. A. Spencer, P. N. Appleby, G. K. Davey, T. J. Key (2003). "Diet and body mass index in 38 000 EPIC-Oxford meateaters, fisheaters, vegetarians and vegans" (PDF). Nature Publishing Group (inglise). Lk. 729. Vaadatud 10.11.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  19. ↑ 19,0 19,1 G. K. Davey, E. A. Spencer, P. N. Appleby, N. E. Allen, K. H. Knox, T. J. Key (01.01.2007). "Lifestyle characteristics and nutrient intakes in a cohort of 33 883 meat-eaters and 31 546 non meat-eaters in the UK". Cambridge University Press (inglise). Lk. 265. Vaadatud 10.11.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ 20,0 20,1 Y. Tantamango-Bartley, K. Jaceldo-Siegl, J. Fan, G. Fraser (20.11.2012). "Vegetarian Diets and The Incidence of Cancer in a Low-Risk Population". US National Library of Medicine National Institutes of Health (inglise). Lk. 5. Vaadatud 10.11.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ 21,0 21,1 Winston J. Craig (11.03.2009). "Health effects of vegan diets" (PDF). American Dietetic Association (inglise). The Americal Journal of Clinical Nutrition. Lk. 748. Vaadatud 10.11.2016.
  22. ↑ 22,0 22,1 22,2 22,3 Winston J. Craig (11.03.2009). "Health effects of vegan diets". American Dietetic Association (inglise). The Americal Journal of Clinical Nutrition. Lk. 1627S. Vaadatud 10.11.2016.
  23. ↑ 23,0 23,1 T.J. Key, P.N. Appleby, M.S. Rosell (11.03.2009). "Health effects of vegetarian diets" (inglise). EPIC Oxford. Lk. 37. Vaadatud 10.11.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  24. ↑ 24,0 24,1 Winston J. Craig (11.03.2009). "Health effects of vegan diets". American Dietetic Association (inglise). The Americal Journal of Clinical Nutrition. Lk. 1630S. Vaadatud 10.11.2016.
  25. ↑ M. R. Pepper, M. M. Black, "B12 in fetal development," Seminars in Cell and Developmental Biology, 22(6), August 2011, lk 619–623. doi:10.1016/j.semcdb.2011.05.005 PMID 21664980
  26. ↑ Ann Reed Mangels and V. Messina, "Considerations in planning vegan diets: Infants", Journal of the American Dietetic Association, 101(6), June 2001. doi:10.1016/S0002-8223(01)00169-9 PMID 11424546
  27. ↑ https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1368430215618253
  28. ↑ u https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/1368430219861848
  29. ↑ https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1368430215618253
  30. ↑ https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0195666318313874?via%3Dihub
  31. ↑ https://www.vox.com/future-perfect/2018/11/2/18055532/vegans-vegetarian-research-uk
  32. ↑ https://www.buzzfeed.com/markdistefano/waitrose-food-killing-vegans-freelance-journalist?ref=hpsplash
  33. ↑ https://www.mdpi.com/2071-1050/11/14/3936
  34. ↑ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24727102
  35. ↑ "Vegane Ernährung: Nährstoffversorgung und Gesundheitsrisiken im Säuglings- und Kindesalter", Deutsche Gesellschaft für Ernährung, April 2011.
  36. ↑ Winston J. Craig, "Health effects of vegan diets", The American Journal of Clinical Nutrition, 89(5), May 2009 (lk. 1627S–1633S), lk. 1627S. doi:10.3945/ajcn.2009.26736N PMID 19279075
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Veganlus&oldid=6609761"