Biosaadavus
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Biosaadavus on mitmes teaduses, nagu biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas, kasutatav mõiste.
Farmakokineetikas muuda
Farmakokineetika mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist või keemilisest ühendist jõuab muutumatul kujul süsteemsesse vereringesse. Biosaadavust väljendatakse protsentuaalselt.
Biosaadavuse määr kõigub sõltuvalt ravimi manustamisviisist laialdastes piirides. Veenisisese manustamise korral on ravimi biosaadavus 100%. Suukaudsel manustamisel on ravimi biosaadavus tunduvalt väiksem, sest suur osa ravimist peale seedetraktist imendumist läbib maksa ja allutatakse seal esmasele maksapassaažile. Väga madal on ravimi biosaadavus nahapealsel manustamisel, mille puhul süsteemsesse vereringesse satub minimaalne kogus ravimit – näiteks jooditinktuuriga peitsimisel desinfektsiooni eesmärgil või naha seenhaiguste ravil lokaalselt toimivate preparaatidega – klotramisool, travokort.
Toitumisteaduses muuda
Toitumisteadustes käsitletakse biosaadavusena toitaine ja/või selle osa (fraktsiooni) võimaliku seedimise, imendumise, toime ja metaboolse taasringlemisega seonduvat, normaalsete metaboolsete radade kaudu.[1]
Viited muuda
- ↑ INTERNATIONAL UNION OF PURE AND APPLIED CHEMISTRY JOINT COMMITTEE OF INTERNATIONAL UNION OF NUTRITIONAL SCIENCES ANDIUPAC COMMISSION ON FOOD, "LEXICON OF LIPID NUTRITION (IUPAC Technical Report)", Pure Appl. Chem., Vol. 73, No. 4, pp. lk 691, 685–744, 2001. Veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)