Ristsed
Ristsed ehk varrud (ka joodud või varud) on lapse ristimist ja nime saamist tähistav perekondlik pidustus, seotud ristimistalitusega kirikus või kodus[1].
Ristimine toimus varematel aegadel harilikult pühapäeval, 2–3 nädalat pärast lapse sündi. Varrudeks tapeti tavaliselt loom ja tehti õlut, pidu võis kesta mitu päeva. Valmistatud toit oli sarnane pulmatoidule. Ristsetest võtsid osa kirikuõpetaja, vaderid ehk ristivanemad, lähemad sugulased ja peresõbrad või naabrid. Kaasa võeti kakukott, millesse pandi odraleib ehk varrukakk. Külalised, eelkõige vaderid, kinkisid vastsündinule hambaraha (metallraha), mis hiljem asendus hõbelusikaga vms-ga[2].
Vanemal ajal peeti ristsetel tähtsaks mitmesuguseid endeid ning täideti maagilisi kombeid, mis olid seotud ristimisveega, et ennustada lapse tulevikku. Oluliseks peeti ka vibuhälli toomist ja ülesseadmist.[3]
Kuigi Nõukogude Liidu okupatsiooniperioodil võimud kirikut ei toetanud, oli lapse ristimine ja ristsete pidamine ikka traditsiooniks. Tänapäeval kohtab ametlikku ristimist vähem, selle on asendanud kas vallavalitsuse või linnavalitsuse korraldatud üritused või mitteformaalsed koosviibimised.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 07.12.2020
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. Toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 2007. lk 341
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1996. Lk 181
Välislingid
muuda |
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Eesti uuem mütoloogia/Varrud |
- Katsikud ja ristsed. Ajakiri Pööning 2020.
- Ristsed. Eesti Ajaloomuuseum
- Ristsed tänapäeval
- Ristimise tähendusest