Pulmatoit oli eesti talupojapulmas pulmalistele pakutud toit.[1]

Varasematel aegadel oli toit kesine - aganaleib, silgud, jahurokk jne. Alates 19. sajandist muutus pulmalaud rikkalikumaks seoses kartulikasvatuse levikuga.

Iga perekond võttis pulma kaasa pulmakoti, vallalised toitu kaasa ei võtnud. Noormeestel olid kaasas viinad või õlleankur. Pulmade peatoit oli pulmaleib. Kogu pulmapeo ajal pidi üks terve leivapäts puutumatult seisma. See tagas uskumuste kohaselt perekonnale õnne ja peletas eemale toidumured.[1] Pulmalaual ei puudunud ka liha (sealiha ja lambaliha). Kagu-Eestis oli tavapärane pulmatoit seapea, kas keedetult või kerisel küpsetatult. Seasink oli pulmatoit peaaegu kogu mandriosas.[1]

Pulmatoitudeks olid veel ka kala, kartul, tanguvorst ja sai. Joogiks pakuti odralinnastest õlut (või kalja) ja viina. Supp oli tavaliselt lõputoiduks. Kohalikke erinevusi toidu pakkumisel oli rohkesti.[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 152
  2. Ülo Tedre. Pulmasõnastik III

Välislingid muuda

Pulmatoit, ERM Fk 1740:112, Eesti Rahva Muuseum, [1]