Pulmaline

Pulmaline oli eesti pulmas kutsutud pulmakülaline.

Pruut ja peig kutsusid oma külalised eraldi. Peiupoolsed pulmalised olid üldnimega saajarahvas, pruudipoolsetel pulmalistel oli rohkem nimetusi: enamasti vakarahvas, aga ka saunjarahvas jm. Pruudi- ja peiupoolsed pulmalised hüüdsid teineteist vastastikku langudeks. Abielus ja perekonnaga pulmalistel pidi olema kaasas pulmakott, mis sisaldas leiba, liha, võid, sõira, saartel ka kala. Lisaks võeti kaasa õlut ja viina.

Kutsumata pulmalisteks tulid tihti külapoisid, et süüa-juua, tantsida ning pulmanaljades osaleda. Neid kutsuti lapulisteks, kontvõõrasteks, koerkäpalisteks jne.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 223