See artikkel räägib Viljandimaa ojast; Valgamaa oja kohta vaata artiklit Valuoja (Valgamaa).

Valuoja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas Viljandi maakonnas Viljandi vallas ja Viljandi linnas.

Valuoja
Lähe Kuuni järv
Suubub Viljandi järv
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 13,6 km²
Pikkus 9,3 km
Langus 50 m
Lang 5,37 m/km
Kaart
Valuojale paisutatud Paala järv

Oja on 9,3 km pikk, valgla pindala 13,6 km², langus 50 m ja lang 5,37 m/km[1]. Oja saab alguse 92,5 m kõrgusel Pärsti külas Kuuni järvest ja suubub 42 m kõrgusel Viljandi linnas Viljandi järve. Oja alamjooks kuulub Viljandi maastikukaitseala koosseisu.

Kirjeldus

muuda

Valuoja lähtub Kuuni järvest ning voolab umbes 1,3 km pärast Tallinna–Viljandi raudteeliini alt läbi. 1,1 km pärast voolab oja Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee alt läbi. 1,2 km pärast voolab oja Jämejala tee alt läbi. 1,1 km pärast jõuab oja Viljandi linna ja voolab mööda Paalalinna ja Jämejala vahelist sood Paala järve. Järvest väljudes voolab oja jäbi truubi Carl Robert Jakobsoni tänava alt läbi ja kuni Vaksali tänava truubini voolab mööda puhkealaks kujundatud Valuoja orgu. Pärast Vaksali tänava truubist läbivoolamist läbib Valuoja nn Ugala tiigid ja jõuab pärast Reinu tee alt läbivoolamist Viljandi maastikukaitsealale. Sealt alates jõuab oja Huntaugu mägede ja Lossimägede vahele, langus muutub oluliselt järsemaks ja kaldad kõrgemaks ning kohati väga püstiseks. Selles lõigus läbib oja Hariduse tänava truubi ja voolab oru Viljandi lossimägede poolses servas kuni Ranna puiesteeni. Pärast Ranna puiestee alt läbivoolamist jõuab oja Viljandi järve ääres olevale luhale, kus langus pole enam järsk. Valuoja suubub Viljandi järve Huntaugul, kus oja suudmesse on rajatud supelrand.

Valuoja lähe asub Pärsti külas, oja voolab läbi Aindu ja Jämejala külade ning läbi Viljandi linna.

Valuoja voolusängi ümbritsevat orgu nimetatakse Viljandi linnas Valuoja oruks. Orus asuvad Paala järv, terviserada, park, Ugala teatrihoone, Viljandi Gümnaasium ja Viljandi lennukitehas.

Ajalugu

muuda

Valuoja nimi pärineb Rootsi ajast, kui oru kaldal toimusid hukkamised[2].

 
Valuoja Aindu külas 1839. aasta Carl Gottlieb Rückeri Liivimaa aluskaardil. Kuuni järvest (Küno) lähtuv Valuoja voolab oma vanas sängis ida suunas Uueveski ojasse endise Tobra vesiveski ligidal.

Valuoja voolab oma praeguses pikkuses alates 1930. aastate lõpust, mil Kuuni järvest väljuv vesi suunati Valuojasse[3]. Enne seda oli oja lühem ja sai alguse Aindu külast.

1897. aastal ehitati üle Valuoja sild Viljandi linna ja raudteejaama vahelise kaubaveo parandamiseks[4]. 20. sajandi alguses rajati Valuoja oru keskosasse linna puukool ning hiljem kujundati ala ümber pargiks[2]. 1960. aastatel ehitati Viljandi linnas oja sängi Valuoja paisjärv, mis kannab tänapäeval nime Paala järv.

Pilte

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Valuoja Eesti looduse infosüsteemis
  2. 2,0 2,1 "Viljandimaa väärtuslikud maastikud". Viljandi: Viljandi Maavalitsuse planeeringutalitus. 2015. Teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. august 2016.
  3. "Uueveski oja veehulk suureneb". Sakala. 20. mai 1938.
  4. "Kodumaalt". Postimees. 7. mai 1897.

Välislingid

muuda