Valter Pedak
Valter Pedak VR II/3 (29. juuli 1895 Vara vald – 26.[1] või 27. detsember[2] 1947 Vara vald) oli Eesti sõjaväelane (major) ja Saksamaa sõjaväelane (Sturmbannführer).
| Valter Pedak | |
|---|---|
| Sünniaeg |
29. juuli 1895 Vara vald |
| Surmaaeg |
26 või 27. detsember 1947 Vara vald |
| Teenistus |
Eesti Vabariik Saksa Riik |
| Auaste | major/Sturmbannführer |
| Juhtinud | 4. Eesti Piirikaitserügement |
| Sõjad/lahingud |
Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda |
| Autasud |
VR II/3 Raudrist |
Valter Pedak lõpetas Tartu Õpetajate Ühingu kaubanduskooli ja Peterhofi 1. Lipnikekooli ning võttis osa nii I maailmasõjast kui ka Vabadussõjast. 18. novembrist 1918 kuni 3. märtsini 1919 teenis ta Kaitseliidus, seejärel oli Kuperjanovi partisanide rügemendi ohvitser, võttes osa lahingutest Landeswehri vastu. Valter Pedak sai kaks korda haavata. Vapruse eest sõjaväljal anti talle Vabadusristi II liigi 3. järk.
Alamleitnant Valter Pedak teenis Vabadussõjas Kuperjanovi Partisanide polgus. Ülendati 26. veebruaril 1920 leitnandiks vanusega 16. märts 1917.
Teises maailmasõjas teenis Valter Pedak 4. Eesti Piirikaitserügemendi rügemendiülemana.
Langes 27. detsembril 1947 metsavennana.[3]
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ Tartu Postimees
- ↑ "Okupatsioonide muuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2014. Vaadatud 10. augustil 2014.
- ↑ Ohvitseride andmekogu
Kirjandus muuda
- Hamilkar Mengel. Suurim armastus III: Neljas ja Viies Piirikaitse Rügement lahingutules ning täiendavaid lehekülgi Teise Piirikaitse Rügemendi Teisest Pataljonist. New York: Kultuur, 1962.