Valge laev

Valge laev oli 1860. aasta paiku Tallinna lähistel Juhan Leinbergi ehk Prohvet Maltsveti ümber kogunenud sekti uskumustes laev, mis pidi tulema ja viima usklikud paremale maale. Soterioloogilise legendi taustaks olid eestlaste seas 19. sajandi vältel levinud väljarändamine ning sellega seotud uskumused "tsaari antavast" maast Venemaal, peamiselt Siberis, kuid ka Kaukaasias, Krimmis jms.

Riho Saardi järgi mainivad varasemad allikad maltsvetlaste uskumist ime läbi Jeruusalemma jõudmisest või pilve ootamisest, mis neid ära viiks. Ning valge laeva ootamise jutt on tekkinud hiljem kuulujuttude segunemisel. Maltsvetlaste valge laeva ootamise jutt hakkas ajakirjanduses levima 1861. aasta juunist ning selle kinnistas Eduard Vilde oma romaaniga "Prohvet Maltsvet".[1]

Maltsvetlastest saati on valge laev muutunud eesti kultuuris tugevaks kujundiks, tähistades oodatavat ja loodetavat pääsemist, mis võib ka tulemata jääda. Ajaloolisi paralleele on nähtud nii Teise maailmasõja aegse massilise põgenemisega üle Läänemere (peamiselt Rootsi) kui ka Nõukogude aja alguses katkenud sidemete taastamise järel esimesena Eesti ja Soome vahet kurseerinud reisilaevaga Georg Ots.

Valge laeva ainetel on sündinud rida lavateoseid, näiteks Jaan Metua näidend "Valge laev" neljas vaatuses 1905. aasta sündmustest (1931), Anne Türnpu näidend "Valge laev ja taevakäijad" (etendatud 2004. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XXI lennu diplomilavastusena Albu mõisas), Viktor Siilatsi muusikal "Valge laev" eestlaste väljarändest Krimmi 19. sajandi teisel poolel.

1988. aastal ilmus Osvald Toominga raamat "Musta Mandri kasupoeg. Rahva sõda ehk Valge laev". Eestis elanud rootslase, Teise maailmasõja aastail eestirootslaste evakueerimist korraldanud Carl Mothanderi mälestusteraamat "Rootsi kuninga valge laev", mis ilmus eesti keeles 2011. aastal Anu Saluääre tõlkes. Kriitik Aivar Kull kirjutas 1998. aastal Hellar Grabbi raamatu "Vabal häälel" arvustuse "Meie kriitika valge laev".

1970. aastal valmis režissöör Kalju Komissarovi käe all täispikk mängufilm "Valge laev" (operaator Jüri Garšnek, näitlejad Enn Kraam, Katrin Kumpan, Kalju Komissarov, Ago Roo, Tõnu Tepandi, Tõnu Mikiver, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver).

"Valge laev" on ka ansambli Ultima Thule laul Peep Ilmeti sõnadele. Samanimeline on 8. lugu Violina 2010. aasta debüütalbumilt "Maagiline" (muusika ja sõnad Mihkel Mattisen, esitaja Jassi Zahharov).

ViitedRedigeeri

  1. Riho Saard, Vilde kui maltsvetluse konstrueerija, Keel ja Kirjandus, 2015 nr 3