Maltsvetlased
Maltsvetlased oli prohvet Maltsveti (Juhan Leinberg) usuliikumise järgijad.
Vastuolud vennastekogudustega viisid 1858. aastal poliitilises kihutustöös süüdistatud Leinbergi arreteerimiseni. 1859. aastal Leinberg vabastati, sest tema usulised vaated leiti pühakirja ja luteri usu tõekspidamistega kooskõlas olevat. Leinberg määrati adrakohtuniku v. Tritthoffi ja pastor Eduard Ahrensi erilise valve alla vallakooliõpetajaks Kuusallu, kus ta konflikt luteriusu peavoolulistega jätkus. Lenbergi karismaatiline stiil ning konflikt võimudega, kes rahva silmis temast jagu saada ei suutnud, leidsid tema sõnumile palju poolehoidjaid. 1860. aastaks oli tema jüngritest Kuusalu kihelkonnas ja Järvamaal tekkinud 300 meelt parandanud perekonnast koosnenud maltsvetlaste sekt.
1860. aastal sündis nüüd juba prohvet Maltsvetina tuntud Leinbergil mõte oma poolehoidjatega Krimmi sõja järel Türki lahkunud tatarlastest Krimmis vabanenud maadele välja rännata. Sama aasta oktoobris kuulutas Rannamõisa naisprohvet Miina Reining suure hulga maltsvetlaste ees, et jumal on saatnud prohvet Maltsveti tema rahvast tõotatud maale viima. Mõisnikevastane apokalüptiline kuulutus levis kulutulena. 1861. jaanuaris andis keiser maltsvetlaste saadikutele loa Krimmi ümber asuda ning juba veebruaris sõitis Leinberg oma vennapoja Gustav Maltsiga maakuulajatena Perekoppi. Prohvet ise jäi Krimmi paigale, kuid tema vennapoeg naasis Eestisse ümberasujate järele.
Samal ajal oli mitusada innukamat maltsvetlast kogunenud Tallinna lähistele Lasnamäele laagrisse "valget laeva" ootama, mis nad Krimmi oleks pidanud viima, kuni 1861. aasta juunis politsei nad laiali ajas.
1861. aasta novembris osalesid maltsvetlased talupoegade vastuhakkudes Albus ja Ahulas.
1862. aasta kevadel jõudsid 700 maltsvetlast Krimmi, kuid pettusid tõotatud maas. Ka Juhan Leinbergi enda usuline ind oli selleks ajaks vaibunud. Ta hoidis ennast järgijatest eemale ning hakkas jälle äriga tegelema. 1865. aastal naasis ta perekonna juurde Eestisse.