Valge kukehari

taimeliik paksuleheliste sugukonnast

Valge kukehari (Sedum album) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv taimeliik.

Valge kukehari
Valge kukehari
Valge kukehari
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kivirikulaadsed Saxifragales
Sugukond Paksulehelised Crassulaceae
Perekond Kukehari Sedum
Liik Valge kukehari
Binaarne nimetus
Sedum album
L.

Valge kukehari kasvab Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Lõuna-Skandinaavias, Türgis ja Armeenias.

Taimel on rohelised või punakad, ruljad, veidi laienevad või tömbi tipuga lehed. Väikestel võsudel on lehed tihedamalt kui õitseval varrel. Lehed on 7–20 mm pikad ja paiknevad vahelduvalt.

Õied on tsentraalsümmeetrilised, 2–4 mm pikad, asuvad õieraagude otsas, on valged ja moodustavad hõreda õisiku. Valge kukehari õitseb juunist augustini. Taime kõrgus võib olla 7–20 cm.

Eestis on liik levinud paiguti, peamiselt Loode- ja Lääne-Eesti loodudel ja hõreda taimestikuga paekivistel kohtadel.

Taime välimus sõltub tugevalt kasvutingimustest. Heades tingimustes, piisavalt vett ja toitaineid saanud taim kasvab märksa suuremaks kui halbades tingimustes kasvanud taim. Viletsais tingimustes tõmbub taim punakaks: veepuuduse tõttu peab ta sünteesima karotenoide, et kaitsta end fotoinhibitsiooni eest. Halbades tingimusets avanevad taime õhulõhed üksnes öösiti, kui temperatuur on madalam ja järelikult aurumine väiksem.

Valget kukeharja kasvatatakse ka ilutaimena, kuid ta metsistub kergesti. Valgest kukeharjast on aretatud kaks sorti: punakaspruunide lehtedega Murale ja Korallvaip, mille lehed on suvel rohelised ja talvel pronkspunased.

Valge kukehari on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Nende hulka kuuluvad Cynthia cardui, koerliblikas (Aglais urticae), Melitaea didyma, Melanargia galathea, Aphantopus hyperantus, Coenonympha pamphilus, Thecla betulae, Satyrium acaciae, Satyrium spini, Fixsenia pruni, Lycaena phlaeas, Tyta luctuosa, Typhonia beatricis, Scopula marginepunctata ja punalaik-apollo (Parnassius apollo).

Välislingid

muuda