Valga–Koikküla raudtee
Valga–Koikküla raudteelõik oli 1923. aastal ehitatud kitsarööpmeline raudteelõik Valga ja Koikküla vahel Valga-Gulbene raudteel.
| Valga–Koikküla raudtee | |
|---|---|
 Vastuvõtukomisjon raudtee ülevaatusel (1923) | |
| Üldist | |
| Asukoht |
 Eesti(Valgamaa) |
| Alg- ja lõpp-punkt |
Valga Koikküla |
| Tehniline | |
| Rööpmelaius | kitsarööpmeline 750 mm |
Ajalugu
muuda
Esimene kitsarööpmeline raudteeliin Liivimaa kubermangus Valga ja Gulbene vahel rajati juba Venemaa keisririigi ajal. Pärast Eesti ja Läti iseseisvumist ning riikidevahelise riigipiiri ja piiriületusrežiimi kehtestamist otsustas Eesti riik ehitada uue raudteelõigu mööda Eesti Vabariigi territooriumi.
Enne Valga–Koikküla raudteelõigu valmimist sõitis rong Valgast Koikülla Lätis paikneva Žultini raudteejaama kaudu. Valga–Koikküla raudteelõigule tehti Eestisse uus peatus – Kaagjärve.
Eesti Vabariigi territooriumil Valgast - Koikküla - Laanemetsa - Taheva - Hargla - Mõnisteni kulgenud 39 km pikkune raudteeharu jätkus Läti Vabariigi territooriumil ning koos Ape ja Alūksne raudteejaamaga moodustas 47 km pikkuse rahvusvahelise Valga–Gulbene raudtee.
Ühendus Pärnuga
muudaValga–Koikküla raudteelõik oli ühenduses Valga–Ruhja–Pärnu raudteega. Seegi raudteelõik läbis Läti territooriumit, mistõttu 1939. aastal alustati ka Abja–Tõrva–Valga raudteeliini ehitust. [1]
Ehitusandmed
muuda- Maad võõrandati üldjuhul 25 m laiuse ribana, kuid jaamade ümbruses ja kraavide kaevamiseks ka laiemalt.
- Kokku lubati rajada kuni 35 ülesõitu.
- Lõigul oli 17 puust silda, millest pikim oli 32 meetrit.
- Rajati viadukt laiarööpmelisele Valga–Petseri raudteele.
- Ehitati Kaagjärve jaamahoone ja 3 elamut.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Mulgi Raudtee 1897–1973 www.mulgirailway.com
- ↑ Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, Tallinn 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 126