Kärstna lahingu mälestussammas
Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas on 1928. aastal Kärstnasse püstitatud ja 1989. aastal taas avatud mälestussammas Vabadussõja Kärstna lahingus hukkunutele.
Mälestusmärgi geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 16″ N, 25° 48′ 18″ E.
Ajalugu muuda
Kaheksateistkümne Kärstna lahingus hukkunud Eesti mehe mälestuseks mälestusmärgi püstitamise ja selleks raha kogumise eest kandis hoolt kohalik komisjon, kuhu kuulusid Eduard Kustavus, Aleksander Laansoo, Aleksander Muni, Jaan Muni, Voldemar Naestem ja Aado Veeberg.
Sammas valmistati Riigi Kunsttööstuskooli skulptuuritöökoja juhataja Leonhard Pruuli kavandite järgi ja avati 26. augustil 1928. 28. septembril 1930 lisati samba esiküljele must marmorplaat, kus olid kirjas langenute nimed.
Monument purustati 19. juunil 1941 hävituspataljoni poolt. Õhkimisest alles jäänud sokliosa purustati 31. oktoobril 1944.
17. novembril 1988 avati Mauri Keerutaja, Enn Kõva ja Priit Silla eestvõttel kohalik muinsuskaitse klubi, mis asus sammast taastama. 23. juunil 1989 lõpetati suuremad tööd mälestusmärgi juures ja peeti taasavamistseremoonia. Sinimustvalge lindi lõikasid läbi Vabadussõjas võidelnud Ants Kallas ja Oskar Traat ning vaimuliku talituse pidas Helme Maarja koguduse õpetaja Valter Vaasa. Kunstnikutöö teostas kujur Viktoras Stavickis koos oma venna Jevgeniga ning tahvli langenute nimedega valmistas kiviraidur Enn Niittee.
Alates 26. juunist 2003 on mälestusmärk Muinsuskaitseameti poolt arvele võetud kui ajaloomälestis.
Välislingid muuda
- Kärstna lahingu mälestussammas kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tiina Sarv: "Mälestussambad meenutavad neid, kes andsid oma elu Eesti Vabariigi eest" Sakala, 16. september 2008