Värske Rõhk on kirjandusajakiri, mis keskendub noorte autorite loomingu avaldamisele.

Ajakiri ilmub kuus korda aastas. Värskes Rõhus ilmuvad noorema põlvkonna autorite luuletused, proosatekstid, ja arvustused uuema kirjanduse kohta, lisaks tõlked noorte välisautorite kirjanduslikust loomingust, päevikud ning esseed.

Ajakirja esimene number ilmus septembris 2005. Esimene peatoimetaja oli Priit Kruus, 2007–2013 juhtis toimetuse tööd Lauri Eesmaa, alates augustist 2013 kuni novembrini 2020 oli ajakirja peatoimetaja Carolina Pihelgas.[1] 1. novembrist 2020 asus Värsket Rõhku juhtima senine kriitikatoimetaja Hanna Linda Korp.[2]

Värske Rõhu tuntumad autorid on Diana Leesalu, Paavo Piik, Eda Ahi, Eia Uus, Maarja Pärtna, Andra Teede, Sveta Grigorjeva. Oma debüütraamatu on ajakirja raamatusarjas "Värske Raamat" avaldanud Eliina Korts, Martin Vabat, Jim Ashilevi, Triin Tasuja, Tuuli Taul, Maarja Pärtna, Barthol Lo Mejor, Linda-Mari Väli, Eda Ahi, Lauri Teder, Tõnis Vilu ja Indrek Lõbus jpt.

Ajakirja andis esmalt välja Eesti Kirjanduse Selts (2005–2006), seejärel MTÜ Värske Rõhk (2007–2014). Aastast 2015 annab Värsket Rõhku välja Sihtasutus Kultuurileht.[3]

Aastaauhinna laureaadid

muuda

Alates 2015. aastast annab Värske Rõhk igal aastal aastaauhindu. Aastaauhinnad antakse välja neljas kategoorias: luule, proosa, kriitika ja vabaauhind. Nii nominendid kui ka laureaadid valib Värske Rõhu kolleegium.

  • Hanneleele Kaldmaa, luule (nr 41 ja 44)
  • Mirt Vissak, novell “Ülestõusmisjõud” (nr 41)
  • Brita Melts, arvustus “Kaootilise inimhinge tundeliiane arheoloogia” (nr 43)
  • Kristjan Haljak, luule (nr 42) ja tõlge prantsuse keelest, Bernard Quiriny “Igavesti vintis” (nr 41)

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Raul Sulbi, "Värske Rõhu uueks peatoimetajaks saab Carolina Pihelgas". Postimees, 21. august 2013.
  2. Maarits, Merit (02.10.2020). "Värske Rõhu peatoimetajaks sai Hanna Linda Korp". Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal. Vaadatud 17.07.2011.
  3. Alvar Loog, "Värske kõrgrõhkkond eesti kirjanduses". Postimees, 9. oktoober 2017.

Välislingid

muuda