Vikipeedia

Andra Teede

Eesti kirjanik

Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988 Tallinnas) on eesti kirjanik.

Andra Teede

Andra Teede lõpetas 2007. aastal Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi. Aastatel 2007–2010 õppis Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt, kuid ei lõpetanud. 2010–2014 õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, mille lõpetas dramaturgina (26.lend).

Alates 2012. aastast on ta töötanud vabakutselise dramaturgina. [1][2]

Tuntust on ta kogunud aga eelkõige luuletajana, kuigi on kirjutanud ka kriitikat, artikleid, näidendeid [3], laulusõnu [4] ja libreto ooperile "Korduma kippuvad küsimused".

Alates 22. hooajast ehk aastast 2014 on Andra Teede seriaali "Õnne 13" stsenarist.

Ta on olnud Eesti Kirjanike Liidu liige. [5][6]

Kirjanduslik tegevus muuda

Ilukirjandus muuda

Debüüt muuda

Andra Teede debüteeris luuletajana kogumikus "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga)[7]. Kogumikus debüteerides oli ta 16-aastane, aasta hiljem järgnes tema isiklik debüütkogu. "Üldiselt on Andra Teede loomingus näha olnud pidevat muutumist, liikumist, arengut, järjest tugevamat oma isikupärase hääle esiletulekut. Samas peab kohe ütlema, et tema debüüti "Takso Tallinna taevas" sellepärast kiidetigi, et nii noor neiu kirjutas nii isikupärase ja tugeva luulekogu," võttis kirjandussaates "Uus raamat" Teede fenomeni kokku kriitik Peeter Helme[8].

 
Luulekogu "Takso Tallinna taevas"

Teede on osalenud autorina kogumikes ja antoloogiates, nagu "Väike pornoraamat" (2007), "Lemberaamat" (2010), "Viinakuu. Alkohol eesti luules"[9] (2010), "Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust"[10] (2011) jpt. Alates aastast 2005[11] on ta avaldanud ilukirjandust muu hulgas väljaannetes Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress.

"Takso Tallinna taevas" ja "Saage üle" muuda

Teede esimene soolokogu "Takso Tallinna taevas" (2006, kirjastus Verb) sai küllaltki positiivse vastuvõtu osaliseks. "Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on "Takso Tallinna taevas" kohta kirjutanud Kalev Kesküla[12]. Teede hilisem kirjastaja Kivisildnik kirjutas aga luulekogust ülejäänud retseptsiooniga võrreldes väga kriitilise artikli: "Ajalehed on raamatuga üldiselt rahul. Aga mulle käib Teede raamat närvidele. Seda on peaaegu võimatu lugeda."[13]

 
Luulekogu "Saage üle"

Teede teine luulekogu "Saage üle" ilmus aasta hiljem kirjastuses Tänapäev[14]. Raamatut ajakirjas Looming arvustades tõdes kriitik Mart Velsker, et autor "on kirjutanud lühikese aja jooksul palju häid luuletusi."[15] "Saage üle" pälvis Doris Kareva, Kivisildniku, Maarja Kangro, Aare Pilve ja Chalice'i kõrval nominatsiooni Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali aastaauhindadele.[16] Peamiselt vabavärsis raamat tegeles ühelt poolt sotsiaalsete teemadega, teisalt sisaldas tundeluulet ja autori minapildi käsitlust. ""Saage üle" tegeles paljuski projektsioonidega, nii teiste inimeste projektsioonidega poeetilisele minale kui ka viimase projektsioonidega maailmale, millest annab tunnistust juba luulekogu pealkiri," kirjutas kriitik Mariliin Vassenin.[17]

Liikumisteemaline luule muuda

2009. aastal ilmus luulekogu "Atlas". See on Andra Teede kõige lühem luulekogu[18], mis koosnes 25 tekstist ja järelsõnast. ""Atlas" on ironiseeriv, räpane ja hukatuslembene, stiilselt välja peetud dekadents, kuid sealt ei puudu ka intellektuaalne aines ja nooruslik ind," kirjutas teose kohta luuletaja Mathura[19].

 
Luulekogu "Ühe jalaga põhjas"

Järgmised kaks luulekogu "Käigud" (2011) ja "Ühe jalaga põhjas" (2013) jätkavad "Atlases" alguse saanud reisitemaatikat nii teoste sümbolistlikes pealkirjades kui sisus. Korduvad ootamise, eraldiolemise[20] ja aja[18] teemad. "Käidud on palju. Siin on kellegi reisid: rongid, bussid, laevad, jaamad ja sadamad, ootused/ootamised, võõrastused, kohalejõudmised jne. "Ühe jalaga põhjas" ei ole kohalolemise, vaid ringiliikumise raamat, nagu suur osa "Käikudestki"," kirjutas kriitik Maia Tammjärv, kes nimetas teost "Ühe jalaga põhjas" "äraolemise järjeks", viidates sellega Teede eelmisele kahele raamatule.[21] Reisiluule kõrval on oluline osa Andra Teede raamatutest ka armastus- ja tundeluulel. "Põhja leidmine juhtubki põhjamaal, Lapis, eks ikka armastuse kaudu, ja Andral on tunne, et seda jääb ta kaasas kandma kogu elu. Katajanokkal armutakse nagu ei kuskil ja tormi Amageri rannal näeb ta elu lõpuni unes. Kuidagi väga romantiline Teede kohta, muidu on ta olnud skeptilisem, eneseiroonilisem," on luulekogu "Ühe jalaga põhjas" kohta kirjutanud Peeter Sauter.[22] "Ühe jalaga põhjas" oli Andra Teede teine nominatsioon Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele[23].

Kogumikud muuda

2014. aastal ilmus kirjastuses Jumalikud Ilmutused Andra Teede valitud luule kogumik "100% Andra Teede".[24]

Teater muuda

Aastatel, mil Andra Teede õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, hakkas ta kirjutama ka teatrile. Esimene lavale jõudnud tekst oli libreto ooperile "Korduma kippuvad küsimused" (heliloojad Marianna Liik ja Sander Mölder). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eri osakondadega koostöös[25] valminud ooperit mängiti 2014. aasta mais neljal korral Telliskivi Loomelinnakus. Teos ja projekt võeti vastu üllatavalt suure ja positiivse vastukajaga. "KKK vastab minu silmis kõigile neile kriteeriumidele, millele üks nüüdisooper võiks vastata. See pole mitte üksnes kvaliteetne, vaid ka värske, nooruslik ja julge, kirglik kõigis oma otsingutes ning seetõttu vaba akadeemilisusest, traditsioonilisusest ja ebapersonaalsusest, mis ooperit ka žanri uuemates avaldustes on ikka defineerinud," kirjutas ooperi kohta kriitik Alvar Loog.[26]

2015. aastal pälvis ooper "Korduma kippuvad küsimused" Eesti teatri auhindade nominatsiooni muusikateatri kategoorias.[27]

Dokumentaalteater muuda

2013. aastal võitis Andra Teede dokumentaalnäidend "Estoplast" Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel jagatud kolmanda koha[28]. Lambitehase Estoplast endiste töötajatega tehtud intervjuude ja arhiivimaterjalide põhjal kirjutatud näidend "on omapärase ainese ja ülesehitusega, olmet, huumorit ja tõsidust täpselt doseeriv näidend, taustaks Nõukogude Liidu lagunemine."[29] 2013. aasta sügisel tehti näidendile esimene lugemine Draamateatris. Sander Puki lavastus "Estoplast" esietendus Sadamateatris 2014. aasta sügisel[30].

2015. aastal pälvis "Estoplast" Eesti teatri auhindade nominatsiooni algupärase dramaturgia kategoorias.[27]

2015. aastal esietendus Endla Teatris Andra Teede teine dokumentaalnäidend "45 339 km2 raba"[31] Lavastaja Laura Metsaga koostöös kirjutatud teatritekst põhineb Andra Teede poolt väliseestlastega 2015. aasta jooksul tehtud intervjuudel ja küsitlustel.[32]

Ajakirjandus muuda

Andra Teede on töötanud vabakutselise ajakirjaniku ja kriitikuna aastast 2005[viide?]. Ta on avaldanud kirjanduskriitikat suuremates kultuuriväljaannetes ning kirjutanud reportaaže, intervjuusid, persoonilugusid ja muid artikleid nt Eesti Ekspressi, ajakirjale Naised, ajalehele Sirp, Eesti Päevalehele, Lõunalehele, Postimehele jne.

Televisioon muuda

Andra Teede on teleseriaali "Õnne 13" viies stsenarist, ta võttis sarja Urmas Lennukilt üle 2014. aastal.[33]

Raamatud muuda

  • "Takso Tallinna taevas", 2006, kirjastus Verb
  • "Saage üle", 2007, kirjastus Tänapäev
  • "Atlas", 2009, kirjastus Jumalikud Ilmutused
  • "Käigud", 2011, kirjastus Jumalikud Ilmutused
  • "Ühe jalaga põhjas", 2013, kirjastus Kite
  • "100% Andra Teede", 2014, kirjastus Jumalikud Ilmutused
  • "Pikad mehed, pikad elud", 2018, kirjastus Jumalikud Ilmutused
  • "Kaks punkt null", 2018, kirjastus Teede Tekst
  • "Esimene armastus", 2020, kirjastus Teede Tekst
  • "Morna lapsed", 2020, kirjastus Teede Tekst
  • "Emadepäev", 2022, kirjastus Teede Tekst

Isiklikku muuda

Ta on aastal 2020 sündinud tütre[34] ja aastal 2023 sündinud poja ema[35].

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. ↑ http://kultuur.err.ee/v/teater/56b4fe70-66ea-4f5a-840b-fa3a729ef9ef
  2. ↑ http://kultuur.err.ee/v/teater/03335ae7-200d-4ef1-880d-fbdcaa18d5d2
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2014. Vaadatud 27. juunil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ http://elu24.postimees.ee/7434/tuntud-kultuuritegelastest-koosnev-punt-raadio-maria-esitleb-oma-debuutalbumit
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2014. Vaadatud 27. juunil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ "Teede, Henno ja Oidsalu astusid Peeter Helme tõttu kirjanike liidust välja". kultuur.err.ee. 22. detsember 2020. Vaadatud 23.12.2020.
  7. ↑ http://epl.delfi.ee/news/melu/vaike-kuri-kevad-ehk-noorte-luuleraamat.d?id=51014959[alaline kõdulink]
  8. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2014. Vaadatud 27. juunil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. ↑ http://ekspress.delfi.ee/news/areen/nadala-raamat-viinakuu-alkohol-eesti-luules.d?id=32053379[alaline kõdulink]
  10. ↑ http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14120:mis-mees-ta-oli&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3381[alaline kõdulink]
  11. ↑ http://ise.elnet.ee/search~S2*est/X?SEARCH=(teede%2C%20andra)&searchscope=2&Db=2006
  12. ↑ Eesti Ekspress, 16. august 2006
  13. ↑ Sven Kivisildnik "Nad vaatavad telesarju, sest kardavad lõppe", Vikerkaar 1–2, 2007
  14. ↑ http://www.tnp.ee/ajaleht_raamat?article_id=69[alaline kõdulink]
  15. ↑ Mart Velsker "Eesti luule Valentina Tereshkova", Looming nr. 9, 2007
  16. ↑ http://www.postimees.ee/1756185/kirjanduse-sihtkapitali-nominendid-selgunud
  17. ↑ Mariliin Vassenin, "Kadunud maailma teedel" Vikerkaar 12/2009
  18. ↑ 18,0 18,1 http://www.vikerkaar.ee/index1.php?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5027[alaline kõdulink]
  19. ↑ Mathura "Dekadents nooruslikes õites" Sirp, 03.09.2009
  20. ↑ Mihkel Kaevats "Luuletus ootamisest", Looming
  21. ↑ Maia Tammjärv, "Äraolemise järg" Looming, 5/2014
  22. ↑ Peeter Sauter, "Luuleülevaade 2013" Looming, 4/2014
  23. ↑ http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20891:kultuurkapitali-kirjanduspreemiate-nominendid&catid=1:uudised&Itemid=4
  24. ↑ https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xteede%2C+andra&searchscope=1&SORT=DZ/Xteede%2C+andra&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=teede%2C+andra/1%2C15%2C15%2CB/frameset&FF=Xteede%2C+andra&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C
  25. ↑ http://kultuur.err.ee/v/teater/792a0df1-5ae1-459a-a815-fbde750296af
  26. ↑ http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21989:2014-05-29-19-48-20&catid=5:muusika&Itemid=12
  27. ↑ 27,0 27,1 http://kultuur.postimees.ee/3104489/eesti-teatri-auhinnad-2014
  28. ↑ http://www.muurileht.ee/selgusid-eesti-teatri-agentuuri-2013-aasta-naidendivoistluse-voitjad/
  29. ↑ http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=19306:2013-09-12-15-14-22&catid=3:teater&Itemid=2
  30. ↑ http://www.vanemuine.ee/estoplast[alaline kõdulink]
  31. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2016. Vaadatud 29. novembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  32. ↑ http://parnu.postimees.ee/3407353/skaipida-saame-aga-kallistada-mitte
  33. ↑ http://kultuur.postimees.ee/2953869/andra-teede-laine-ja-alma-kirjutamist-ei-saa-kergelt-votta
  34. ↑ https://elu.ohtuleht.ee/1014621/onne-13-stsenarist-andra-teede-minu-seitsmekuune-laps-on-oppinud-tooarvutit-valja-lulitama
  35. ↑ https://elu.ohtuleht.ee/1083354/palju-onne-onne-13-stsenaristi-andra-teede-perre-sundis-teine-laps-vaga-armas-aga-vasitav
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Tt24G" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid muuda

Ilukirjanduse näiteid veebis muuda

Laulud Andra Teede sõnadele muuda

Artiklid ja kriitika muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andra_Teede&oldid=6450183"