Carolina Pihelgas
Carolina Pihelgas (sündinud 24. veebruaril 1986) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.
Ta on ajakirja Looming toimetaja. Varem on ta olnud ajakirja Ninniku toimetaja (2011–2014) ja Värske Rõhu peatoimetaja (2013–2020).[1]
Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantropoloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal "Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal)."[2] Kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu.[3]
Raamatud muuda
Luule muuda
- 2006 "Sõrmemuster"
- 2010 "Metsas algavad hääled"
- 2011 "Õnnekangestus"
- 2014 "Kiri kodust"
- 2017 "Pimeduse pisiasjad"
- 2019 "Valgus kivi sees"
- 2020 "Tuul polnud enam kellegi vastu" (valikkogu)
Proosa muuda
- 2022 "Vaadates ööd" (romaan)
Tõlked muuda
- 2010 Pablo Neruda "Kapteni laulud"
- 2012 Miranda July "Siin oledki sa kõige rohkem oma"
- 2012 Tor Ulven "Sinagi kuulud kiviaega"
- 2014 Konstantinos Kavafis "Kogutud luuletused"
- 2016 Nikola Madzirov "Valgus ja tolm"
- 2017 Charles Bukowski "Ikkagi on tore olla Bukowski" (üks tõlkijatest)
- 2019 Pablo Neruda "Armastusluuletused"
- 2020 Ilya Kaminsky "Kurtide vabariik"
- 2021 Ilya Kaminsky "Odessa tantsud"
Lisaks on mitmed luuletõlked ilmunud perioodikas: inglise (Sylvia Plath, Anne Sexton, Rita Dove, Imtiaz Dharker, Carol Ann Duffy, Brian Patten, Mark Haddon, Warsan Shire, Safia Elhillo, Clifton Gachagua, Liyou Libsekal), norra (Gro Dahle, Rune Tuverud, Kristian Bergquist), rootsi (Bo Carpelan, Gösta Ågren, Elis Burrau), taani (Yahya Hassan, Signe Gjessing, Martin Glaz Serup), hispaania (Gabriela Mistral, Octavio Paz, Gloria Gervitz, Roberto Juarroz, Carlos López de Gregori, Clara Janés), katalaani (Jaume Subirana), saksa (Michael Augustin) ja kreeka keelest (Sappho).
Koostaja muuda
- 2013 "Ma olen Jüri Üdi. Valik üdiluuletusi 1974–1990", koos Hasso Krulliga
- 2015 "Marie Underi "Sonetid". Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga",koos Hasso Krulliga
- 2017 "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017"
- 2017 Charles Bukowski, "Ikkagi on tore olla Bukowski", koostanud Carolina Pihelgas, Anna-Magdaleena Kangro ja Hasso Krull
- 2018 "Sõnad on õhk. 13 intervjuud tänapäeva kirjanikega"
- 2020 "Hullunud Tartu. Vaikus"
- 2021 Katrin Väli, "Kasvab tagasi lindudeks: luuletusi 1978-2021", koostanud ja saatesõna Carolina Pihelgas
Tunnustus muuda
- 2011 – Tartu kultuurkapitali loominguline stipendium
- 2012 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Õnnekangestus")
- 2014 – ajakirja Keel ja Kirjandus artiklipreemia[4]
- 2020 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Valgus kivi sees“)
- 2020 – Tartu linnakirjaniku stipendium
- 2020 – August Sanga nimeline luuletõlke auhind
Nomineeritud auhinnale muuda
- 2011 – "Metsas algavad hääled" oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist
- 2015 – "Kiri kodust" oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist
- 2015 – Konstantinos Kavafise "Kogutud luuletused" oli üks kuuest Kultuurkapitali tõlkepreemia nominendist
- 2020 – "Valgus kivi sees" oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist
- 2020 – Pablo Neruda "Armastusluuletused" oli üks kuuest Kultuurkapitali tõlkepreemia nominendist
- 2023 – "Vaadates ööd" oli üks kuuest Kultuurkapitali proosapreemia nominendist
Isiklikku muuda
Tema isa oli biofüüsik Vello Pihelgas. Carolina Pihelgase elukaaslane on olnud Hasso Krull.
Viited muuda
- ↑ Värske Rõhu uueks peatoimetajaks saab Carolina Pihelgas, Postimees, 21. august 2013
- ↑ "Usuteaduskonnas kaitstud magistritööd". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2012. Vaadatud 10. septembril 2012.
- ↑ Kirjanike Liidu uusi liikmeid Looming 6/2012
- ↑ Keel ja Kirjandus kuulutas emakeelepäeval välja artiklipreemiad. ERR kultuuriportaal 14.03.2014
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Carolina Pihelgas |