Uue testamendi apokrüüfid
See artikkel vajab toimetamist. |
Uue testamendi apokrüüfid (kreeka keeles apokryphos 'salajane') on sellised kristlikus laadis kirjutised, mis on kas sisult, vormilt või apostelliku järjepidevuse väidetelt sarnased uue testamendi tekstidega, kuid mis ei kuulu uue testamendi kaanonisse.[1] Need teosed sisaldavad lugusid uue testamendi peamistest isikutest ning erinevate apostlite tegudest.[2] Osasid apokrüüfidest loeti jätkuvalt ka keskajal ning avaldati trükistena renessansi ajal, aga paljud on kuulsaks saanud vaid tsitaatide ja väljavõttudena teiste teoste kaudu. Tihtipeale ei ole leitud teksti algset kreekakeelset varianti, vaid selle asemel on leitud kas tõlked või tõlgete tõlked, nt ladina, kopti või araabia keelde. Selliste teoste autorluse, ajastu ja algse vormi leidmine on tihtipeale keerukas, kuna selleks tuleb vaadeldavat teksti hoolikalt võrrelda teiste allikatega.[3]
Nagu uue testamendi kanoniseeritud raamatud, pärinevad ka apokrüüfid erinevatest ajaperioodidest.[1] On pigem ebatõenäoline, et ükski apokrüüfsetest teostest oleks kirjutatud apostlite eluajal, küll aga on osad kirjutatud 1. sajandi pKr lõpul ja suur osa 2. sajandil pKr.[3] Erinevalt aga kanoonilistest raamatutest, ei saavutanud apokrüüfsed kirjutised heakskiitu ega laialdast kasutust kogudustes, mis oleks ajendanud neid lisama uue testamendi kaanonisse. Apokrüüfide puhul on problemaatiline ka teose autor, sageli ei teata täpselt, kes on teose kirjutanud.[1] Apokrüüfsetes kirjutistes on tuntavad gnostitsismi, doketismi ja müstitsismi mõjud. Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist.[4]
Väärtus
muudaUue testamendi apokrüüfide väärtus seisneb sellest, et need annavad kinnitust algkristluse ajaloo kohta.[1] Sellisena on need niisama tähtsad kui kanoonilised teosed. Need teosed toovad meieni mitmekülgsemat infot varase kristliku vagaduselu ja teoloogia kohta, loovad palju värvikama pildi kui uue testamendi kanoonilised kirjutised.[3] Näiteks on välja toodud, et Tooma evangeelium, mis koosneb Jeesuse ütlustest, võib edasi anda algkristlikku suulist traditsiooni.[1] Ka hilisemad evangeeliumid on olulised, kuna need näitavad, et Jeesuse tähenduse üle on mõtiskletud läbi aegade.[5]
Jaotus
muudaUue testamendi apokrüüfid jagatakse tänapäevase jaotuse kohaselt kuude kategooriasse.[1]
| Kategooria | Näited |
|---|---|
| Evangeeliumid | Peetruse evangeelium, Tooma evangeelium,
Juuda evangeelium |
| Lepingud | Tõe evangeelium, Kopti-Egiptuse evangeelium |
| Apokalüpsid | Peetruse ja Pauluse ilmutused, Tooma ilmutus |
| Tegude raamatud | Andrease teod, Andrease ja Mattiase teod, Pauluse teod,
Peetruse teod, Tooma teod |
| Kirjad | Pseudo-Tituse epistel, Pauluse kiri laodikealastele |
| Liturgilised materjalid | Homiiliad, psalmid ja palved |
Tuntumad uue testamendi apokrüüfid
muudaEvangeeliumid
muudaTooma evangeelium
muudaTooma evangeelium on lühike tekst, umbes 20 lk pikkune, milles sisalduvate Jeesuse sõnade kirjapanijaks arvatakse Jeesuse jüngrit Toomast, keda mainitakse ka kanoonilistes evangeeliumides. Markuse ja Matteuse evangeeliumis kõneldakse Jeesuse vennast Juudast, Toomas tähendab aga aramea keeles "kaksikut". Seega arvataksegi siis autoriks Jeesuse venda Juudas Toomast.[6] Evangeelium sisaldab 114 Jeesuse ütlust, aga seal ei ole läbivat narratiivi – ei anta edasi Jeesuse elulugu. Ütlused ei ole reastatud mitte pikkuse järjekorras, vaid on ühendatud temaatiliselt. Igale ütlusele eelneb fraas: "Jeesus ütleb".[6] Tooma evangeelium on kõige rohkem uuritud apokrüüfne evangeelium. 1945. aastal leiti Egiptusest Tooma evangeeliumi täielikult säilinud koptikeelne koopia, mis sisaldas ka kolme kreekakeelsest fragmenti -selle põhjal arvavad teadlased, et originaalis oli teos kirjutatud kreeka keeles. Tooma evangeeliumi proloogis seisab, et tegemist on elava Jeesuse ütlustega, mille on kirja pannud Didyamus Judas Thomos. 114st Tooma evangeeliumis sisalduvas ütlusest pooled esitavad sama materjali, mida uue testamendi kanoniseeritud tekstid, ja pooled erinevat. Kirjanduslikult on Tooma evangeeliumil täheldatud enim sarnasust hüpoteetilise Jeesuse ütluste allikaga Q. Osad uurijad on leidnud seoseid ka juudi tarkusekirjandusega, aga põhiline seisukoht on, et tegemist on mingit laadi gnostilise taustaga. Peetakse tõenäoliseks, et Tooma evangeeliumis on tõepoolest mõningaid autentseid Jeesuse ütlusi (nagu ütlused 97 ja 98), mis kanoniseeritud tekstides ei esine.[7] Eesti keelde on Tooma evangeeliumi tõlkinud Uku Masing.[8]
Peetruse evangeelium
muudaPeetruse evangeelium ei ole täielikult säilinud, Egiptusest on leitut jututusekatkend, mis algab Jeesuse kohtuprotsessiga ning räägib ka tema ristilöömisest, mahamatmisest ja ülestõusmisest. Teos on dateeritud 2. saj ning see algab sõnadega "Mina, Siimon Peetrus". Peetruse evangeeliumit iseloomustavaks märksõnaks on juudivastane meelestus – rõhutatakse juutide ainuvastutust Jeesuse surma eest, sest ristilöömise viisid läbi juudid. Eraldi rõhutatakse imesid ning huvi ülestõusmise tõendite suhtes. Teoses mainitakse veel Heroodese osalemist Jeesuse ristilöömisel ning tunnistust, et ülestõusnud Kristus on inglite saatel hauast lahkunud.[7]
Juuda evangeelium
muudaJuuda evangeelium on pälvinud palju tähelepanu, kuna see annab uue ja hoopis teistsuguse tõlgenduse Jeesuse reetmisest. Lähtudes Juuda evangeeliumist, andis Jeesus Juudale reetmise jaoks oma õnnistuse.[9]
Muude apokrüüfide näited
muudaApostel Pauluse palve
muudaTegemist on lühikese kreekakeelse palvega, kus kõigepealt palutakse Jumalat Jeesuse tagasipöördumise eest, teises osas kehalise tervise ja vaimse valgustuse eest ning viimases osas, mida ükski ingel ei ole näinud, valitseja kuulnud ega mis pole inimeste südametesse jõudnud.[10]
Tooma teod
muudaTekst, mis kirjeldab apostel Juudas Tooma seiklusi Indias, kus ta tegi kristlikku misjonitööd. Teos on kirjutatud juhendaval ja meelelahutuslikul eesmärgil ning sealt saab ülevaate ka Süüria varajaste kristlike traditsioonide kohta.[11]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Patterson, Stephen J. 1992. "New Testament Apokrypha" The Anchor Bible Dictionary, vol. 1, ed. David Noel Freedman: 525-531. New York: Doubleday.
- ↑ Elliott, J. K. 2008. "The Non-Caononical Gospels and the New Testament Apocrypha: Currents in Early Christian Thought and Beyond". The Non-Canonical Gospels, ed. Paul Foster: 1-12. London: Bloomsburg T&T Clark.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Koester, Helmut. 1987. Introduction to the New Testament: Volume 2. History and literature of early Christianity. Berlin: Walter de Gruyter & Co.
- ↑ Kaptein, Veljo. n.d. "Oleviste Piiblikool: Piibel rongiaknast. Evangeeliumid ja Apostlite Teod". https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite-teod24veebruar2019.pdf[alaline kõdulink] (25.10.2020)
- ↑ Ehrman, Bart D. 2000. The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings (Second edition). New York; Oxford: Oxford University Press.
- ↑ 6,0 6,1 Lahe, Jaan. 2005. "Sissejuhatus". Tooma evangeelium. Tallinn: Johannes Esto Ühing.
- ↑ 7,0 7,1 Bauckham, R. J. 1992. "Gospels (apocryphal)". Dictionary of Jesus and the Gospels, edd. Joel B. Green, Scot McKnight, Howard Marshall.
- ↑ Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing. Tartu: Johannes Esto ühing. 2005.
- ↑ Gathercole, Simon J. 2008. "The Gospel of Judas: An Unlikely Hero". The Non-Canonical Gospels, ed. Paul Foster: 84-95. London: Bloomsburg T&T Clark.
- ↑ Kirby, Peter. 2001. "The Prayer of the Apostle Paul". Early Christian Writings, http://www.earlychristianwritings.com/prayerpaul.html (03.11.2020).
- ↑ Kirby, Peter. 2001. "Acts of Thomas". Early Christian Writings, http://www.earlychristianwritings.com/actsthomas.html (06.11.2020).