Apokrüüfid (ka apokriiva, apokriivaraamatud; kreeka keeles apokryphos 'salajane') on Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja algkristlikud teosed.

Apokrüüfsed evangeeliumid pole kiriku vaimulike poolt ära peidetud saladokumendid (nagu mõnikord arvatakse), vaid erinevatelt algkristlikelt rühmitustelt pärinevad tekstid, millest mõned (nt Peetruse evangeelium) on olnud mõnes piirkonnas ja lühemat aega ka ametlikult tunnustatud (kanoonilised).

Katoliiklased kasutasid sõna apokrüüf asemel deuterokanoonilised ehk piiblivälised kirjad. Tänapäeval teoloogid enam ei rõhuta mõiste seotust konfessiooniga.

Protestantliku käsitluse kohaselt on Vana Testamendi apokrüüfideks:

Protestantliku käsitluse kohaselt on Uue Testamendi apokrüüfideks:

Vaata ka

muuda

Vana Testamendi apokrüüfid

muuda

Apokrüüfilised/deuterokanoonilised raamatud olid teosed, mis olid lisatud Septuagintasse (kreekakeelne tõlge Heebrea Piiblist, lühendatult LXX) või Vulgata tõlgetes, kuid mis ole arvatud juutide ja protestantide Vana Testamendi kanooniliste raamatute hulka. Kõiki sisalduvaid teoseid on ühe või rohkema kristliku kogukonna poolt peetud erinevatel aegadel ja eri kohtades kanooniliseks, kuid mitte kõigi poolt.