Tooma evangeelium

Tooma evangeelium on Uue Testamendi apokrüüfide hulka kuuluv tekst.

Tooma evangeelium on varakristlik tekst, mis pärineb tõenäoliselt 2. sajandi keskpaigast. See on säilinud koptikeelses tõlkes, mis leiti 1945. aasta detsembris Egiptusest Nag Hammadi lähedalt.

Tooma evangeelium on Nag Hammadi lähedalt leitud koptikeelne Jeesuse sõnade kogumik, mille olemasolust oldi küll teadlikud kirikuisade teadete põhjal, kuid mis ise oli kuni avastamiseni tundmatu. Osa Tooma evangeeliumis leiduvatest Jeesuse ütlustest (ehk logionidest) oli tuntud varasemate Egiptusest leitud käsikirjade (nn Oxyrhynchose papüürused) ja kirikuisade märkuste põhjal, teine osa langeb kokku kanoonilistes evangeeliumides leiduvate Jeesuse ütlustega, kuid on säilinud tavapärasest mõnevõrra erinevas sõnastuses, kolmas osa Tooma evangeeliumi Jeesuse ütlusi oli aga kuni evangeeliumi avastamiseni täiesti tundmatud.

Tooma evangeeliumi tekst erineb oluliselt neljast kanoonilisest evangeeliumist ning teistest Uue Testamendi apokrüüfidest. Ehkki see sisaldab paralleele sünoptilistes evangeeliumites leiduvate Jeesuse sõnadega, ei ole tegemist narratiivse ülevaatega Jeesuse elust, vaid Jeesusele omistatud 114 ütluse kogumikuga. (Osa neist ütlustest olid kuni teksti avastamiseni tundmatud, osa olid teada ka kirikuisade tsitaatide või teiste apokrüüfsete evangeeliumite kaudu.) Tekstis võidakse viidata Jeesuse surmale (65. ütlus), ent ei mainita ristilöömist, ülestõusmist ega viimset kohtupäeva.

Eesti keelde on Tooma evangeeliumi kopti keelest tõlkinud 1971. aastal Uku Masing. Tõlge on avaldatud 2005. aastal Johannes Esto Ühingu kirjastamisel, sellele on sissejuhatuse kirjutanud Jaan Lahe ning kommentaarid Kaide Rätsep.