Habesamblik
Habesamblik (ladina keeles Usnea) on üks samblike perekondadest. Selle rahvapärased nimetused on ka puuhabe ja kuusehabe.[1][2]
| Habesamblik | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened (Fungi) |
| Hõimkond |
Kottseened (Ascomycota) |
| Klass |
Kottseened (Ascomycetes) Alamklaas Lecanoromycetide |
| Selts |
Liudsamblikulaadsed (Lecanorales) |
| Sugukond |
(Parmeliaceae) |
| Perekond |
Habesamblik (Usnea) |
Tunnused muuda
Habesambliku keha nimetatakse talluseks (annab kuju seeneniitide põimikule), mis ei ole eristunud varreks, juureks ja lehtedeks. Tallus meenutab vanataadi habet, mis meenutab kujult põõsjast, habejast, rippuvat või tõusevat. Habesambliku tallus on kaetud koorkihiga, mis on tallust kattev kiht, ja on kollakas või rohekas, mõnikord hele- kuni tumehall, harva pruunikas. Pealmise kollakasrohelise koorekihi all on hõredam seeneniitistiku valge südamikukiht, mis paikneb koorkihi ja keskjuhtme vahel. Lisaks koorikkihi all on samblikul fotosünteesiv komponent ehk fotoboint, seda kihti nimetatakse vetikakihiks. Fotoboindiks on rohevetikas Trebouxia. Südamikukihi keskosa koosneb tihedalt seeneniitistikust ja moodustab keskjuhtme. Harudel kinnituvad sageli fibrillid, mis on peenikesed külgmised väljakasvud. Pea- ja külgharudel võivad esineda näsad ning papillid. .[3] [2][4]
Habesamblike liikide eristamine on keerukas, kuid perekonna äratundmine kerge. Habesambliku tunneb ära põõsakujulise allapoole rippuva valkjaskollase keskjuhe talluse järgi, mis koosneb ülipeentest niitjatest ümaratest harudest. Habesambliku tuum on keskjuhe, mida teistel samblikel pole. Selle tunnuse järgi saab habesambliku tuvastada. Kui sambliku haru venitades pealmine koorkiht katkeb ja nähtavale ilmub harude keskosa valget värvi niit, mida nimetatakse keskjuhtmeks, on tegemist õige habesamblikuga. [3][4]
Eesti habesambliku liikidel on koorkihis usiinhappe kollaka värvusega vees lahustumatu pigment, mis annab kõikidele perekonna (Usnea) liikidele iseloomuliku kahvatukollase värvuse, mida habesambliku Eesti liigid sisaldavad. [3] [2] Liikide mitemkesisus on madal kuivadel aladel ja ka Arktikas ning kõrgem rohkete sademetega aladel nagu näiteks parasvöötmes.[2]
Habesamblikd jagunevad oma kasvutüübilt kahte suurde rühma - põõsasteks ja rippuvateks. [3]Eestis kasvavad habesamblikud jagunevad talluse kuju poolest kahte rühma: väikesed ( kuni 6-7 cm ), enam-vähem niisama pika kui ka laia tallusega, Lühikesed liigid ning selgelt rippuva tallusega liigid, millel talluse pikkus ( kuni 40 cm ) ületab pea kaks korda laiust. Lühikese tallusega habesamblik on kahar-habesamblik ja varshabesamblik Eestis väga tavalised, ka pole nad eriti tundlikud õhu happelise saastatuse suhtes ning võivad seetõttu esineda ka linnaparkides, taluõuedes ja maanteede ääres. [5] Teised habesambliku, pika tallusega, on seevastu võrdlemisi saastetundlikud. Seega tööstuspiirkonnas on neid hõredalt või puuduvad.[2]
Eestis esinevad liigid on primaarse ehk esmase seeneniidistikuga, mis kasvavad okas- ja lehtpuu koorel või puidul, harvem ka graniitkivil.[2]
Kasutamine muuda
Habesambliku tarvitamine meditsiinis pärineb aegadest, mil rahvameditsiinis rakendati järgmist põhimõtet: looja on õiged ravivahendid inimese tarvis ära märgistanud ehk ravimtaimed meenutavad oma välimuselt haiget elundid või on mingil moel seostavad haiguse kujuga. Sellekohaselt on habesamblikutega ravitud mitmesuguseid juuste haigusi. Mõned habesambliku liigid on võimelised kasvama erineval pinnal. Sellest tulenevalt ongi usutud, et langetõve korral tuleb kasutada vahendit (mõeldakse pealuud), kus ravimi valmistamiseks kasutatakse habesamblikku ja kivi - lapiksamblikkut (Paremelia saxatilis), mis on kasvanud inimese pealuul. Segu maksis kulla hinda. Tänapäeval kuulub ravivtaimede hulka ka Islandi Käokõrv (Cetraria islandica). Aeg-ajalt on saadaval veel habesamlikest valmistatud preparaat naatriumusiinaat ehk usiinhappe naatriumsool , esialgse nimega binaan. Ühesõnaga on prepraadi valmistamisel lähteaineks (usiinhape C18H16O7), mis leidub habesambliku perekonna liikides kõrges kontsentratsioonis ja teiseks on habesambliku levik küllatki ulatuslik: neid esineb väga erinevates taimkattevööndites alates metsatundrast kuni subtroopiliste metsadeni. Nende kahe omaduste põhjal on just habesambliku perekonda kuuluvad liigid sobivamad[3]. Habesambliku perekond on liigirikkam ning esinduslikum võrreldes teiste sambliku perekondadega.[2] Usiinhape on antibootiliste omastustega. [3]
Samblikute, sealhulgas ka habesambliku perkonna liikidega, saab määrata õhu puhtust ja seda meetodi nimetatakse bioindikatsiooniks.[3]
Eristumine teistest samblikutes muuda
Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, sest mõlemal on põõsjas, rippuv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Selleks, et neid kahte perekonda eristada, kasutatakse kahte lihtsat tunnust . Habesamblikul on näha ühetaolist valkjaskollast värvi keskjuhet , aga narmassamblikel on see hall või pruun kuni must. Teiseks on habesamblike harude keskosa venitamisel näha peenike valge keskjuhe , narmassamblike harud katkevad venitamisel tavaliselt kohe, sest neil puudub elastne keskjuhe. Śeega võme kahe tunnuse abil eristada habesambliku perekonda teistest perekondadest:[3][4][5]
- valkjaskollast värvi keskjuhe
- katkematu keskjuhtme olemasolu hardue keskosas
Liigid muuda
Üldiselt on habesamblikud suhteliselt haruldased, kuid üle Eesti on laialdasemalt levinud kahar-habesamblik (Usnea hirta), vars-habesamblik (Usnea subfloridana) ja pikk-habesamblik (Usnea filipendula).[5]
Habesambliku perekonna liike saab nende omaduste põhjal rühmitada: kahara habesambliku rühmaks, kareda habesambliku rühmaks, pika habesambliku rühmaks, värvuva habesambliku rühmaks ja jäiga habesambliku rühmaks.[3]
Habesambliku perekonda kuuluvad liigid:[6][3][2]
- Põis-habesamblik Usnea Articulata
- Tõeline habesamblik Usnea Barbata
- Hõre habesamblik Usnea caucasica
- Roosa habesamblik Usnea ceratina
- Kivi-habesamblik Usnea diplotypus
- Pehme habesamblik Usnea distincta
- Eesti habesamblik Usnea esthonica
- Pikk habesamblik Usnea filipendula
- Õis-habesamblik Usnea florida
- Lohklik habesamblik Usnea foveata
- Värvuv habesamblik Usnea fulvoreagens
- Sile habesamblik Usnea glabrata
- Jäik habesamblik Usnea glabrescens
- Sini-habesamblik Usnea glauca
- Kahar habesamblik Usnea hirta
- Lapik-habesamblik Usnea lapponica
- Lehise-habesamblik Usnea laricina
- Hiid-habesamblik Usnea Longissima
- Kare habesamblik Usnea scabrata
- Vars-habesamblik Usnea subfloridana
- Jahu-habesamblik Usnea sorediifera
- Kurruline habesamblik Usnea rugulosa
- Metsa habesamblik Usnea sylvatica
- Juus habesamblik Usnea sublaxa
- Kaukaasia habesamblik Usnea caucasica
- Lüli-habesamblik Usnea prostrata
- Laik habesamblik Usnea substerilis
- Washmuthi habesamblik Usnea wasmuthii
Viited muuda
- ↑ https://eseis.ut.ee/ial5/k2n/key/eps.pdf Tiina Randlane. Eesti Pisisamblikud. Tartu Ülikool. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/885/torratiiu.pdf Tiiu Tõrra, Habesambliku (Usnea) perekond Eestis - Valitud liikide analüüs
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Randlane, Tiina (1992). Puuhabemed. Eestimaa Looduse Fond. Lk 96.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2366_2351.html Uku Praks. Ebaloomulik habesambliku rohkus. Eesti Loodus .1933
- ↑ 5,0 5,1 5,2 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20091013.1.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kaupo Janno. Habesamblik ja narmassamblik. Virumaa teataja. 13 oktoober 2009
- ↑ Randlane, Trass,, Tiina, Hans (1994). Eesti Suursamblikud. Lk 446.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)