United Airlinesi lend 811

United Airlinesi lend 811
	Lennuki kahjustused
Õnnetuse ülevaade
Kuupäev	24. veebruar 1989
Koht	Vaikne ookean Honolulu lähedal
Põhjus(ed)	plahvatuslik dekompressioon pärast kaubaukse eraldumist
Reisijaid	337
Meeskond	18
Vigastatuid	38
Hukkunuid	9
Ellujääjaid	346
Õhusõiduki tüüp	Boeing 747
Tõusis õhku	San Francisco
Vahepeatus	Los Angeles; Honolulu
Viimane peatus	Auckland
Sihtkoht	Sydney
Lennufirma	United Airlines

United Airlinesi lend 811 oli lend San Franciscost Sydneysse. 24. veebruaril 1989 eraldus lennukil pärast Honolulu lennuväljalt lahkumist lennu ajal kaubaruumi uks. Ukse eraldumine põhjustas plahvatusliku dekompressiooni ja lennukist paiskus välja mitu istmerida, mis põhjustas üheksa inimese surma.

Õnnetuse põhjustas projekteerimisviga ja kaubaruumi ukse lukkude tehniline rike, mistõttu uks avanes keset lendu.

Õnnetus

Lend 811 startis Honolulu rahvusvahelisest lennujaamast Sydneysse kell 1:52 kohaliku aja järgi, pardal 18 meeskonnaliiget ja 337 reisijat. Piloodid olid väga kogenud lendurid: kapten David Cronin, kaaspiloot Al Slader ja lennuinsener Randal Thomas. Kapten Cronini arvel oli rohkem kui 28 000 lennutundi, neist 1650 Boeing 747ga. Kaaspiloodil oli 14 500 lennutundi ja lennuinseneril 20 000. Lendu teenindati Boeing 747-ga, mis pidi lähiajal vanuse tõttu maha kantama.

Kui lennuk kogus kõrgust, tegid meeskonnaliikmed ettevalmistusi, et mööduda äikesepilvedest. Kapten eeldas, et nad võivad sattuda turbulentsi, ja jättis turvavöörežiimi tule põlema. Kui lennuk oli lennanud umbes 16 minutit ja oli 22 000 – 23 000 jala (6700–7000 m) kõrgusel, kostis äriklassi kandist krigisev heli ja seejärel mürtsatus, mis raputas kogu lennukit. Poolteist sekundit hiljem eraldus kaubaruumi uks. Kaubaruumi ukse eraldumisega tekkinud plahvatuslik dekompressioon oli põhjustanud põranda osalise sissevajumise, mistõttu paiskusid lennukist välja kümme istet. Neil istmetel istus kaheksa inimest, kes kõik hukkusid, nagu ka reisija, kes istus mujal, aga kelle turvavöö purunes. Napilt pääses stjuardess, kes oleks äärepealt lennukist välja lennanud, aga kelle kolleegid ja reisijad suutsid lennukisse tagasi sisse tõmmata. Esimesena sai olukorrast aimu vanemstjuardess Laura Brentlinger, kes oli ülemisele tekile viinud trepil ja nägi esimesena suurt auku lennuki seinas.

Piloodid arvasid algul, et lennuki pardal plahvatas pomm, sest kõigest mõni kuu varem oli toimunud Lockerbie katastroof. Nad alustasid avariilaskumist ja keerasid lennuki ringi, et Honolulusse naasta. Laskumisega oli kiire, sest lennuk oli kõrgusel, kus hingata oli raske ja kaubaruumi ukse eraldumine oli kahjustanud avariihapniku süsteemi.

Lennukitükid olid kahjustanud mootoreid 3 ja 4, ning neis oli puhkenud ka tulekahju, aga meeskond mingeid häireid ei saanud. Siiski lülitasid nad varsti tugeva vibratsiooni pärast välja kolmanda mootori. Kui meeskond oli alustanud kütuse väljalaskmist, et lennuki kaalu vähendada, märgati ka neljanda mootori ebanormaalseid näite ja mootor seisati.

Kapten Cronin käskis lennuinsener Thomasel teatada stjuardessidele, et nad valmistuksid hädamaandumiseks, aga kui Thomas sisetelefoni kaudu ühendust ei saanud, läks ta kapteni loal uurima, mis on juhtunud. Kui ta alumisele korrusele jõudis, nägi ta kahjustusi ning naasis näost valge ja ehmunud olemisega kohe kabiini, kus rääkis nähtust Croninile ja ütles, et see oli ilmselt pomm.

Kahjustuste tõttu pidi lennuk maanduma tavalisest suurema kiirusega, aga kapten suutis lennuki enne rajalt väljasõitu peatada. Lennuk evakueeriti vähem kui 45 sekundiga ja rohkem inimesi surma ei saanud.

Hukkunud

Lee Campbell, Wellington, Uus-Meremaa
Harry Craig, Morristown, New Jersey
Susan Craig, Morristown, New Jersey
Dr. John Crawford, Sydney, Austraalia
Anthony Fallon, Long Beach, California
Barbara Fallon, Long Beach, California
Mary Handley, Bay City, Michigan
Rose Harley, Hackensack, New Jersey
John Swann, Sydney, Austraalia

Põhjused

Eraldunud kaubaruumi uks pärast ookeanist väljatoomist

Õnnetuse põhjuseks oli vale kaabeldus ja projekteerimisvead. Erinevalt tavalistest kaubaustest, mis avanesid sissepoole ja mille siserõhk surus suurtel kõrgustel vastu raami ja muutis ukse avanemise lennu ajal võimatuks, oli Boeing 747l väljapoole avanevad kaubaruumi uksed, mis võimaldas lastiruumi täis laduda, sest uks ei vajanud avanemiseks ruumi. Selline uks võimaldab mahutada lennukisse rohkem kaupa, aga nõuab tugevaid lukke, et uks lennu ajal kogemata ei avaneks. Väljapoole avanevate uste ohtlikkus oli lennukitootjatele teada, sest mitmed selliseid uksi kasutanud DC-10d olid 1970. aastatel plahvatusliku dekompressiooni tõttu alla kukkunud. Seda ohtu ei võtnud tõsiselt ei lennukitootjad ega ka NTSB. Peamine probleem oli asjaolu, et ukselukud olid valmistatud alumiiniumist, mis andis järgi, kui ukse mootorid üritasid ust avada samal ajal, kui lukud olid suletud asendis. See võis juhtuda ka lennu ajal, kui turvalüliti oli vigane ja ei lülitanud voolu uksemootoritest lennu ajaks välja.

Lennul 811 oli vanal lennukil toimunud lühis pannud uksemootorid tööle ja need lõhkusid lukud, misjärel uks eraldus, võttes endaga kaasa tüki kabiini põrandast ja suure tüki lennuki seinast, mis põhjustas plahvatusliku dekompressiooni.

Pärast õnnetust

Pärast põhjuste selgumist andis NTSB korralduse vahetada kõigi Boeing 747 kaubauste lukud välja. Lisaks soovitati asendada väljapoole avanevad uksed sissepoole avanevate ustega, mis ei saa lennu ajal avaneda. Pärast lennul 811 toimunud õnnetust pole analoogseid hukkunuid kaasa toonud õnnetusi 747 tüüpi lennukitega juhtunud.

1989. aastal said piloodid ordeni vilunud tegutsemise eest kriisiolukorras. Lennuk, millega õnnetus juhtus, läbis kapitaalremondi ja lõpetas lendamise 2001. aastal.

Kapten David Cronin suri 4. oktoobril 2010, olles 81-aastane.

Dramatiseering

Lennuõnnetuse lugu oli eetris Kanada dokumentaalsarja "Mayday" 1. hooajal. Osa pealkiri oli "Taevast rebitud".